blogi

• "Hübriid" kui moesõna, mille alla mahub peaagu mis iganes.
   
• Ambitsioon ühel, mõõdutunne teisel kaalukausil.
   
• Tavalised ja ebatavalised ajastud.
   
• Põgenikud kui vääramatu jõud.
   
• Keel, see on mõtteviis. Saab-fenomenist.
   
• M. Houellebecq'i hoiatusest.

• Avalikus sektoris kehtib õiguspõhimõte, et on lubatud see ja ainult see mis on lubatud.

• Tallinna Sadam on hea õppetund kas avalikkusele jäänud mulje et rohkem tegeleti spordi toetamise toimingupiirangute kui transiidisektori arengumootorina võis mõjutada tänaseks kahtlustuse tõttu vahi all viibivate juhatuse liikmete pühendumist. Millise eesmärgi riik oli nõukogu esimehele püstitanud?

• Riigiäril puudub äratuntav eristuvate huvidega lõppkasusaaja ning riigiäri on osa valitsemisest. Riigi sõnastatud omaniku ootused riigiäridele liigituvad kas avalikeks eesmärkideks või ärilisteks eesmärkideks. Arvan et ärilised eesmärgid võib vabalt erastada ja teiste ühingute nõukogude ülesanne on avalikud eesmärgid konkreetsemalt tõlkida mh avalikkusele nii et väike laps ka aru saab.

• Läbipaistvus tähendab õiguslikult muuhulgas seda et asi mitte ainult ei pea olema vaid ka näima õige

• Estonian Air on hea õppetund kas ärile endale ja avalikkusele oli ikka selge, et mida tehti – kas prevaleeris äri ja riskide võtmine või  oli oluline äramajanduav juurdepääs Eestile ja Tallinnale. Maailmas käib riikide „sõda“ ajude pärast, ajud tulevad sinna kus on lahe ja kuhu pääseb ligi. Küberkaitsekeskust mutiauku ei tehta. Perifeeria mitteintegreerimine on julgeoleku risk.

• Riigiäri juhtimise mehitamise isikulised põhjendused tuleb teha avalikuks, avalikuks ja veelkord avalikuks. 150 MEUR SKP’d otse ja kaudsed mõjud oli ja on kindlasti väärt valitsuse võitlust ja investeeringuid. Avalikkuses käib praegu hoopis nuhtlus kehva äri eest ja seda on soovitav tasakaalustada uute äride nõukokku ja juhatusse inimeste määramise põhjendustega.

• Vabas maailmas on riigi esmane kohustus mitte sekkuda. Õiguslikult on mõeldud seda piirama mh riigiabi ja ja valitseva seisundi kuritarvituse institutsioonid.

• Eesti energia Utah ja Araabia ning Eleringi gaasitrassi investeeringud on hea õppetund, et kas ainult et see, et on raha ja huvi, on piisav põhjus investeerimiseks.

• Riigiäri on üldjuhul valitsevas seisundis ja sellest johtuvalt suhteliselt riskivaba. Riigiäride juhtimises tuleks oluline roll anda „piduritele“. Advokaadid sobivad hästi J

Osale ja räägi kaasa 1. detsembril 2015 Majandusjulgeoleku konverentsil, kus arutleme tunnustatud ekspertide jakõneisikutega valdkonna olulistel/aktuaalsetel teemadel nii siseriiklikus kui globaalses võtmes.

PÄEVAKAVA
 

08.15 – 09.00 Hommikukohv/tee ja suupisted

09.00 - 19.10 Konverentsi sissejuhatus

Moderaator: Viljar Veebel

09.10 - 19.30 Konverentsi avakõne

Eeskõneleja: Urmas Paet

09.30 - 10.30 I paneel - Eesti majandusjulgeoleku ohuanalüüs: kuidas mõõta ja hinnata?

Eeskõnelejad: Erkki Koort, Raivo Aeg, Eerik Heldna

10.30 - 11.30 II paneel - Psühholoogiline julgeolek - kommunikatsioon vs propaganda.

Eeskõnelejad: Ilmar Raag, David Vseviov, Andres Jõesaar

11.30 - 12.30 III paneel - Eesti kapitalituru-ja finantssektori julgeolek.

Eeskõnelejad: Aivar Paul, Reimo Hammerberg, Andrus Alber

12.30 - 13.30 Pidulik lõuna buffet

13.30 - 14.30 IV paneel - Maailma majanduse ja julgeoleku hübriidprobleemid Eesti huvide valguses.

Eeskõnelejad: Hardo Pajula, Jaak Jõerüüt

14.30 - 15.30 V paneel - Strateegiliste ettevõtete uus juhtimis-ja haldusmudel.

Eeskõnelejad: Alar Karis, Carri Ginter, Villu Otsmann

15.30 - 16.00 Kohvipaus

16.00 - 17.00 VI paneel - Eesti sise-ja välismajanduspoliitika tänased ja homsed väljakutsed?

Eeskõnelejad: Maris Lauri, Toomas Tirs

Konverentsi infoga saate jooksvalt tutvuda konverentsi veebilehel SIIN ja korraldaja veebilehel SIIN .

Kõrgetasemelise konverentsi täpse ajakavaga saate tutvuda meie konverentsi veebilehel SIIN.

Majandusjulgeoleku konverents on valdkonna juhtide/kõneisikute ning tunnustatud ekspertide laiapõhjaline ja professionaalne arutelu majandusjulgeoleku aktuaalsetel teemadel.

Majandusjulgeoleku konverentsi paneeldiskussioone on nüüd hea võimalus huvilistel videodena järelevaadata.

ERALDI PANEELI VIDEO HIND 3,20 EURi (1 h) Eraldi paneeli video(sid) saate tellida nupu "Tellin" valikute alt.    VIDEODE TÄISPAKETT HIND 18 EURi (7 h) Videode täispaketis on kõik konverentsi materjal üheskoos.

I paneel - MAJANDUSJULGEOLEKU UUS REAALSUS 
 

EESKÕNELEJAD: Marko Mihkelson ; Eerik Heldna ; Viljar Veebel

 

II paneel - FINANTSJULGEOLEK

EESKÕNELEJAD: Madis Müller ; Kilvar Kessler ; Tõnu Mertsina

 

III paneel - ENERGEETIKAJULGEOLEK


EESKÕNELEJAD: Andres Mäe ; Märt Ots ; Einari Kisel 


IV paneel - E-RIIGI MAJANDUSJULGEOLEK

EESKÕNELEJAD: Kärt Anna Maire Kelder ; Lauri Almann 

V paneel - MAJANDUSSEKTORI JULGEOLEK

EESKÕNELEJAD: Heido Vitsur ; Ott Pärna

 

VI paneel - JULGEOLEKUPOLIITIKA UUED VÄLJAKUTSED


EESKÕNELEJAD: Eerik-Niiles Kross ; Hannes Hanso

Ott Pärna – EstCorp.eu, majandusekspert ja visionäär esitab konverentsil kohapeal kolm suurt sammu, mis peaks tegema selleks, et tagada Eesti majanduslik ja selle taustal ka sotsiaalne ning sõjaline julgeolek 10 aasta pärast.
Konverentsi eelsed teesid:
Majanduslikku julgeolekut tuleb vaadata dünaamikas: meie tänane majanduse seis on tegelikult 5-10 aasta taguse tegevuse või tegevusetuse tulemus. Seepärast on tulevikuseire ja starte egilise mõtlemise võimekus riigivalitsemise juures kesksel kohal.
Majandusliku julgeoleku hoovad on valdavalt väljaspool majandust ennast - millised need on ja kas ning kuidas neid täna rakendame?

Mida külvad seda lõikad!

Eesti finantsjulgeolek sõltub meie enda esiletõstetud väärtustest, meie enda kehtestatud mängureeglitest ja nende rakendamise otsustavusest. Inimese jaoks tähendab finantsjulgeolek kindlust, et tema ja ta pere tuleb toime, et on tööd ja on piisav sissetulek. Et on kindel koht, kus oma raha hoida ja aus ning läbipaistev keskkond, kuhu sääste paigutada, riske võtta. Finantsjärelevalve tegeleb just sellega, et meil oleksid maksejõulised finantsvahendajad ja aus finantsturg. Leedu Snorase kaasus näitas selgelt, et ka üksikud ebaausad pangajuhid ja mõjukad aktsionärid võivad olla ohuks kogu riigi finantsjulgeolekule. Neist asjust ma soovingi teiega rääkida.

Mis on energiajulgeolek?
Energiajulgeolek on riigi energiasüsteemi ja selle osade võimekus pidevalt ja efektiivselt hakkama saada sisemiste ja väliste poliitiliste, majanduslike ja tehniliste mõjuritega.

Seega tuleks eristada kolme energiajulgeoleku mõõdet:
1. energiasüsteemi tehniline haavatavus (infrastruktuuri tugevus, selle hajutatus, energiaportfelli mitmekesisus, aga ka vastupanuvõime küberrünnakutele jne);

2. riigi majanduslik energiasõltuvus (riigi majanduse sõltuvus energiaekspordist ja –impordist, energiasektori osakaal riigi SKP-s jm);

3. energeetika poliitiline mõjutatavus (geopoliitiline asukoht, poliitiliste jõudude avatus “energeetika korruptsioonile”, meedia ja poliitiliste otsuste mõjutatavus, infosõja võimekus jne).
Kuidas neid komponente aga mõõta? Kas Eesti energeetika on võrdluses teiste riikidega heas või halvas seisus? Millises osas on Eesti energeetika tugev, millises nõrk? Milline oleks Eesti nõrk koht energiasõja puhul? Nendele küsimustele leiame ka konverentsil vastused.

1. korruptsioon ei ole pelgalt kuritegu- see on julgeolekuoht, mille raskeimaks tagajärjeks võib olla riigi sattumine kriisi.
2. korruptsioon ja riigivastane kuritegevus on tihedalt seotud- senised Eestis tabatud riigireeturid tegid seda peamiselt omakasust lähtuvalt
3. korruptsioon on tõhus vaenlase relv- venemaa eriteenistused kasutavad korrumpeerunud ametnikke ja organiseeritud kuritegevust oma eesmärkide saavutamiseks
4. korruptsiooni kohta koguvad teavet julgeolekuteenistused enamikes arenenud lääneriikides. Teatud jõud soovivad jätta Eestis muljet, et see valdkond on puhtalt korrakaitseline tegevus, kuid tegelikult kardetakse julgeolekuteenistuse seadusest tulenevat efektiivsemat infokogumist.
5. Eesti vaenlased on saavutamas eesmärki siis, kui oma riigi julgeolekuteenistuses nähakse vastast, nii on see kahjuks olnud ka enne Teist Maailmasõda
6. vaid läbipaistev korruptsioonivaba ühiskond suudab edukalt seista vastu erinevatele julgeolekuohtudele, muuhulgas ka välistele ohtudele.