blogi

1. Korruptsioon strateegilistes riigiäriühingutes võib vaenulikele jõududele olla vahend Eesti majandushuvide kahjustamisel. Seda ka siis kui korruptant nii kaugele üldse ei mõtlegi, st tedagi võidakse ahnuse tõttu ära kasutada.

2. Kui väikeses riigis saavutavad oligarhilised ringkonnad võimaluse nö „seadusi ja reegleid osta“ võib see majandusjulgeoleku vaatevinklist lõppeda krahhiga, eriti energia, transiidi ja Eesti puhul kindlasti IT sektoris. See võib olla ohtlik ka mitte ainult väikese riigi puhul - Ukraina on hea näide.

3. Kõiki mune ühes korvis hoida on ohtlik, eriti kui partner ei jaga samu väärtusi - Euroopa sõltuvus Vene gaasist on mõjuvõimsate äriringkondade huvide ja korruptsiooni tulemus, tagajärjed aga maksame ühiselt kinni.

November

Erkki Koorti sõnum konvererntsi eel: „Ühiskonna isetoimimisvõime“

Teesid arutlemiseks:

väliskeskkonnast tulenev „pehme majanduslik agressioon"
riigile olulised ettevõtted ja kontroll nende üle
sisekeskkond majanduses ja võimalik riigiettevõtete erastamine (börsile minek)
ühe toru kaks otsa – energeetiline sõltuvus vs sõltumatus
ühiskonna isetoimimisvõime
kuidas leida tasakaal riigi huvide ja erasektori eesmärkide vahel?

Erkki Koort on Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler ja osaleb Majandusjulgeoleku konverentsi I paneelis "Eesti majandusjulgeoleku ohuanalüüs: kuidas mõõta ja hinnata?" vestlusringis koos Riigikogu liikme,
Raivo Aeg´i ja Kaitsepolitseiameti asedirektori, Eerik Heldna´ga.

November

Carri Ginter konverentsi eelsed mõtted ja küsimused arutlemiseks

Avalikkuses toimuv diskussioon taandub lubamatule lihtsustusele. Ühel pool võidutseb sõna „riigikapitalism“ ja teise poole kasutusse jääb lihtsalt sõna „kapitalism“ selle halvimas tähenduses. Strateegiliste ettevõtetega seonduv arutelu peab paiknema nende kahe äärmuse vahel. Tallinna Sadama, Estonian Airi, mandri ja saarte vahelise parvlaevaühenduse näited ja teised kaasused annavad ruumi aruteluks.

Milline on juhatuse roll?
Kuidas mehitada nõukogu ning milline on juhatuse ja nõukogu omavaheline tasakaalustatud koostöö?
Kuidas väljendub „moraalirisk“ ja kas seda on võimalik maandada?
Kuidas kaitsta juhatust poliitiliste riskide eest?

Carri Ginter on Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja partner

November

Raivo Aeg teesid, millele keskendub sissejuhatuses

Kas EL suudab vaatamata erimeelsustele migratsioonipooliitikas jätkata ühiste väärtuste kandmist?
Schengeni ruumi ja Schengeni aluspõhimõtete püsimise perspektiiv.

Raivo Aeg osaleb konverentsi I paneelis "Eesti majandusjulgeoleku ohuanalüüs: kuidas mõõta ja hinnata?", mis toimub kell 09.30 - 10.30. Kaaseeskõnelejad paneelis on Erkki Koort ja Eerik Heldna.

Raivo Aeg on Riigikogu liige ja Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees

November

Aivar Paul´i konverentsi eelselt välja pakutud aruteluteemad

Finantsmaailm ja kapitaliturud on pidevas ja kiires muutuses, mis tingib paratamatult vajadust vaadata üle/kaasajastada järjepidevalt ka erinevaid turu regulatsioone.
Räägime selles, mis on uut rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonide arengutes maailmas, kitsamalt 4. direktiivi ja teiste regulatsioonide fookuse muutused?

Visioon panganduse-ja finantssektori muutustest lähitulevikus ja pikemas perspektiivis – tavapangandus vs uute tehnoloogiate võidukäik.

Alternatiivsete finantsinstrumentide (krüptoraha jne) uued trendid ja mõju finantssüsteemile. Internetis pakutavate teenuste jurisdiktsioon ja järelevalve.

Kõige selle juures peame jõudma kokkuleppele selles, millisena soovime finantssektori ja kapitalituru julgeolekut täna ja tulevikus näha. Valdkonna tõrgeteta toimimiseks, peaksime jõudma legitiimsete osapooltega kokku leppida selged sihid ja mängureeglid ning tegevuskava soovitud tulemuste saavutamiseks.

November

Reimo Hammerberg konverentsi eelsed mõtted ja teaser

Võiks küsida kelle jaoks on kapitaliturud üldse olulised. Kas see on vaid aktsiakauplejate ja muude valgekraede pärusmaa ja miks see üldse peaks puudutama iga Eesti inimest?
Mida tähendab kapitalituru julgeolek? Kas see on välismaine ja soovimatu päritoluga kapital või kapitalituru infrastruktuuri süsteemne ja regulatiivne kindlus või hoopis liigne kontsentreeritus või hajutatus? Ning jälle – miks on see kõik oluline?

Mis oleks eelnimetatud tegurite mõju kapitaliturgudele, finantssüsteemile, majandusele laiemalt ja lõpuks riiklikule julgeolekule ja inimeste heaolule? Kui kapitaliturgudel siiski on laiem tähendus, siis on vaja vastu seisukoht mis on olukord mida soovime finantssektori ja kapitalituru julgeoleku osas näha, mida soovime muuta ning võtta vastu otsused ja tegevuskava soovitud tulemuse saavutamiseks.

Majandusjulgeoleku konverentsi III paneel "Eesti kapitalituru-ja finantssektori julgeolek." toimub kell 11.30 - 12.30 Eeskõnelejad: Reimo Hammerberg, Aivar Paul, Andrus Alber

Reimo Hammerberg on Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat ja partner

November

Andres Jõesaar´e konverentsi eelnsed mõtted ja küsimused aruteluks?

Maailmas valitseb teatud korrastatus. Üheks korrastatuse ilminguks on inimestevahelised kokkulepped. Kokkulepete alusel on moodustatudpoliitilised ühendused - riigid. Riikidel on piirid. Piire avatakse suundades ja tegevustele, mis kokkulepete osalistele head peaks tooma.

Piire valvatakse ja suletakse kurja eest. Riikide piirid on füüsilised. Füüsiline joon kaardil on selge. Asukoha määratluseks on kaks võimalust - kas sa oled ühel või teisel pool. Piiride ületamisel on selged reeglid. Kurja sisse ei lasta. Mõttemaailmaga on lood keerulisemad. Mõtete, ideede, ka ideoloogiate liikumisel vabas ilmas rangeid piire ei ole. Aga üha sagedamini näeme, et mõttemaailmas toimuv mõjutab ka füüsilise maailma olekut. Kurjad mõtted liiguvad üle piiride, tankid ja pommivööd tulevad neile järele. Relvadele saab vastu relvaga. Vaenlase tanki takistab edasi liikumast tankirusikas.

Aga kuidas toimida mõttemaailmas, mis meie pool piiri peaks olema vaba. Kas üldse, ja kui jah, siis millise hea mõttega saab peatada kurja vaimu?
Või on ainus tee vaimsete piiride kontroll. Vaimne schengeni ruum?

Milline on vaimne tankirusikas?

Andres Jõesaar

Meediauuringute osakonna juhataja

November

Maris Lauri küsib konverentsi eel: "Kas me ei oska või me kardame otsustada?"

Väljakutsetest on palju räägitud juba mitu aastat, kui nimetada mõned suuremad: rahvastiku vähenemine ja vananemine, maailma ebastabiilsus ja meie suurem seotus mujal toimuvaga, turvalisuse vähenemine ning vajadus leida Eestile koht ja tee muutuvas maailmas, sealjuures Euroopas.

Igasuguse probleemi lahendamiseks on vaja teada, millised on võimalikud lahendusvariandid. Aga kõige olulisem on tegelikult otsuse tegemine. Kas me oleme valmis neid otsuseid tegema ja neid ellu viima? Ja need otsused ei puuduta üksnes valitsust või poliitikuid, see on palju suurem küsimus ettevõtjatele ja ühiskonnale laiemalt. Kas me oleme valmis tegema otsuseid ja milliseid otsuseid me oleme valmis tegema?

Maris Lauri on Riigikogu liige, kes osaleb mh Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjonide töös.

November

Andrus Alber

Andrus Alber konverentsi eelsed hüpoteesid

Kas julgeolek finantssektoris ja areng on vastandid ja kelle vaatenurgast?
Kas uued finantslahendused on vähemturvalised kuna ei allu kõik riiklikule järelevalvele?
Kas järjest karmistuv regulatsioon läänemaailmas aitab ikka ära hoida soovimatut rahaliikumist nn. probleemsetes riikides?

Finora Capital juht, Andrus Alber esineb koos Sorainen vandeadvokaadi Reimo Hammerbergi ja Rahapesu andmebüroo juhi Aivar Paul´ga, Majandusjulgeoleku konverentsi 2015 III paneelis "Eesti kapitalituru-ja finantssektori julgeolek".

November

Hardo Pajula konverentsi eelsed mõtisklused