Kasutajatugi:
Skype: kannatanuabi
Keskkonnaga liitumiseks
registreeruge kasutajaks!

Sisenemine keskkonda

Laadimine ...

blogi
Tervitame Sind blogipostituste lehel!

Oleme veendunud, et vastastikku teineteisega suheldes – infot, teadmisi ja kogemusi jagades, suudame muuta ümbritseva ühiskonna kindlasti paremaks ja turvalisemaks paigaks.

Head blogimist ja konstruktiivset kommenteerimist!

 Avaldame jooksvalt tunnustatud valdkondlike ekspertide poolseid konverentsi eelseid seisukohti ja teemasid ning avatud diskusioonide teese.

 

Teema: Majanduskuritegude menetlus- ja kohtupraktika.

Alar Urm

vandeadvokaat

Mõtlemisteemad Eesti karistusõiguses

 

Süütuse presumptsioon karistusõiguslikes menetlustes

Viimastel aastatel on tõusnud meedia tähtsus kõiges, ka kriminaalmenetluses. Täna on krimiuudis mõjususelt hoopis enam, kui kakskümmend aastat tagasi oli kellegi suhtes tehtud kohtuotsus.

 

Kohtud, prokuratuur ja väärteomenetlejad esitavad pressiteateid.

Ka menetlusalused isikud kasutavad samu meetodeid. Nii toimubki menetlus meedias. Pressiteated avaldatakse enne või samaaegselt, kui teate saab menetlusalune isik. Halb praktika on, kui isiku suhtes menetlus lõpetatakse või kui riik kaotab, jõuab meediasse teade, mis näitab isikut siiski negatiivses valguses. Selline meediamenetlus riivab jämedalt menetlusaluse isiku õigusi, süütuse presumptsioonist ei ole juttugi. Samuti seab see surve alla menetleja. Pärast arvukaid artikleid ja pressiteateid menetluse edenemise kohta on menetlejal keeruline tunnistada, et süü puudub. Nii ongi praktika, et isikule, kelle süüdimõistmiseks ei ole alust ega tõendeid, tehakse ettepanek oportuniteediks või siis otsitakse ühe menetlusaluse ära langemisel teine, kolmas, neljas...

 

Kannatanu kaitse eesmärkide realiseerimine karistusmenetlustes

Väärteo ja kriminaalmenetlustes jäävad kannatanu õigused sageli tahaplaanile.

 

 

Ettekanne: Piiriülene koostöö kahjude sissenõudmisel. 

 

  • Maailm on muutunud senisest väiksemaks, mistõttu vanad “turvalised” lahendused ei pruugi enam toimida. Seni varju pakkunud lahendustega on õpitud vähemalt osaliselt võitlema ja läbipaistmatud seinad siiski paistavad kohati läbi.
     
  • Edu võtmeks on koostöö mitmel tasemel. Alustuseks avaliku ja erasektori nõustajate koostöö – politsei, RAB, advokaadid. Lisaks piiriülene koostöö nende kõigi vahel.
     
  • Erasektori kaasamine aitab kohati ületada ametliku rahvusvahelise suhtlemise reeglitest tulenevaid tõrkeid ja võita aega. Avaliku ja erasektori vahendite kombineerimine aitab ületada formaalseid takistusi.
     
  • Lohakusvead maksavad kätte nii kannatanule, kui ka kelmile.
     
  • Kasutatavad vahendid võivad olla kultuuriruumiti väga erineva kaaluga. See, mida Eestis võidaks pidada vastuvõetavaks kaitsetaktikaks, võib Inglise kohtus olla ilmne liialdus.
     
  • Asja lahendamiseks on kõikidel asjaosalistel oluline lahkuda aeg-ajalt oma laua tagant.
     
  • Lahendused saavad olla tõhusad eelkõige siis, kui nende läbiviimiseks on piisav eelarve ja tähelepanu kannatanult.

 

Carri Ginter

vandeadvokaat

 

  Andres Anvelt

Riigikogu liige

õiguskomisjoni liige

Konverentsi pidulik avakõne

 

 

Kuritegevuse uued trendid:

aastakümnega vägivallalt pettustele!

kas saame uute väljakutsetega hakkama?

 

 

 

 

Teema: Millised on Eesti kriminaal- ja karistuspoliitilised sihid ja suunad?

 

 

  • Normaalset ettevõtlusega kaasnevat riski ei pea reguleerima läbi karistusõiguse.
  • Kuidas  aga siinjuures tagada see, et risk ei viiks välja teise poole petmiseni?
  • Kuidas tagada kannatanud osapoole tõhus kaitse?
  • Kas ja millal peab riik läbi karistusõiguse sekkuma isikute- või ettevõtjatevahelisse tehingusse või selle täitmisesse?
  • Karistusõiguslik sekkumine peab olema äärmuslik abinõu – kui muude õigusharude regulatsioon ei aita.
  • Tulemuslik karistuspoliitika ei tähenda karme karistusi vaid läbimõeldud lahendusi.
  • Läbiviidav kriminaalmenetlus peab olema tõhus ja kiire.
 
 

Kristel Siitam-Nyiri

kriminaalpoliitika asekantsler

 

 

 

Teema: Kas ettevõtete aus likvideerimine on täna liiga kulukas ja aeganõudev protsess?

 

Teesid:
 
1. Kas pahatahtlik maksejõuetus on üldse olemas: lepingupartneri risk vs riigi paternalistlikkus
 
2. Pahatahtliku maksejõuetus on kohtupraktika valguses muutunud riskivabamaks - rangemad nõuded kriminaalvastutusele viimase aja kohtupraktikas
 
3. Puuduv mehhanism likvideerimisteenuse (nn Panama paketid) osutajatega võitlemiseks
 

Marko Kairjak

vandeadvokaat
 

 

Teema: Äriühingutega seotud pettused – müüdid ja tegelikkus

 

Keskmiselt kaotab ettevõte igal aastal 5% käibest pettuste tagajärjel, kusjuures suurimat kahju kannatavad tavaliselt keskmise ja väikese suurusega organisatsioonid.

 

Peamised põhjused on just selles, et väiksemad, sh alles kiires arenguetapis olevad äriühingud on suunanud ressursid põhitegevuse arendamisele ning puuduvad isegi elementaarsed riskide ennetamisele suunatud põhimõtted ning kontrollid. Samuti on levinud ettevõtete juhtide hulgas mitmed müüdid (Ernst & Young uuring Fraud: Six Myths That Holds Companies Back), mis ekslikult vähendavad potentsiaalse probleemi tõsidust.

 

Mõned näited levinumatest müütidest:

 

Müüt: meie organisatsiooni töötajad ei pane pettusi toime.

Tegelikkus: 85% pettusejuhtumitest pannakse toime firma enda töötaja poolt, kusjuures üle poole teo toimepanijatest omavad juhtimisfunktsiooni. 

 

Müüt: Kui pettusejuhtum peaks aset leidma, avastatakse see kiiresti.

Tegelikkus: keskmine pettusejuhtumi avastamise aeg on 18 kuud (ACFE uuring: Report to the Nations 2012), kusjuures 70% organisatsioonidest ei ole läbi viinud oma töötajatele ühtegi koolitust tegutsemiseks pettuse ennetamise ja avastamise suunal (Ernst & Young uuring: 2th Global Fraud Survey).

 

Müüt: Pettusejuhtumiga tekitatav kahju ei ole suur.

Tegelikkus: keskmiselt kaotab ettevõte 5-6% käibest aastas pettusejuhtumite aset leidmise tõttu ning ainult 20% kahjusummast hüvitatakse teo toimepanija poolt.  Hinnanguliselt on keskmise Eesti ettevõtte käive suurusjärgus 5 miljonit eurot, seega oleks potentsiaalne kahju ainuüksi ebaseadusliku tegevuse tulemusena ca veerand miljonit eurot aastas.

 

Seega on järgnevatel aastatel olulisel kohal majanduskuritegevuse ennetamisel ja avastamisel avaliku ning erasektori koostöö: kitsaskohtade väljaselgitamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine.

 

 

Marilin Pikaro

finantspettuste uurija (CFE)

   

 

Teema: Majanduskuritegude menetlemise eripärad.

 

Tänaseid piiratud riiklike ressursse arvestades tuleb teha võimalikult optimaalseid otsuseid. Seda ka kriminaalmenetlust läbi viies.

 

Tehtavad otsused peavad tagama riikliku kriminaalpoliitika elluviimise ja andma selge signaali ühiskonnale õigest ja valest. Tänast menetluspraktikat arvesse võttes on meie ühiskonnas välja kujunenud seisukoht, et esmast õigusalast hinnangut soovitakse saada eelkõige politseilt ning see on taotluslik.

 

Siinkohal tahaks rõhutada seda just majanduskuritegusid silmas pidades. Politsei poole pöördumise lihtsus ja vastandina tsiviilkohtusse pöördumise keerulisus on tänaseks tekitamas lisakoormust politseile.

 

Piiratud ressursi raames tõstab see aga üldist menetluse läbiviimise aega ja takistab sisulise menetluse läbiviimist. Kusjuures kriminaalmenetluste alustamata jätmised tõstavad teenimatult politsei suhtes negatiivset kuvandit.

Roger Kumm

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse juht

 

 

Teema: Lääne-Euroopa ja Eesti õiguskaitseorganite tegevus, parim praktika ja koostöö kriminaaltulu tuvastamisel

  

Operatiivkoostöö EL liikmesriikidega toimub eelkõige EL Nõukogu 6.12.2007 otsuse 2007/845/JHA alusel, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas. 

 

Eestis on selleks kesküksuseks Keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo.

 

Koostöö eesmärk on kiiresti vahetada kuritegelikul teel saadud tulu ja kurjategijatele kuuluva muu vara jälitamiseks ja arestimiseks vajalikku teavet.

 
Koostöökanali kasutamise aktiivsus suureneb: 
  • 2011.aastal 26 päringut (26 sisse, 5 välja), 
  • 2012.aastal 43 päringut (24 sisse, 19 välja)
 
Vahetatav teave: varade olemasolu, ärihuvide olemasolu, varasem kuritegelik taust, deklareeritud sissetulekud. Mõningased probleemid pangainfo edastamisega.
 
Parima praktika näited:
  • Eesti päring Hispaaniasse: tuvastasime 3 kinnistut, mis olid soetatud kuritegelikust rahast nii kahtlustatavate kui kolmandate isikute nimele.
  • Eesti päring Lätti: lükkasime ümber kahtlustatava väited väidetava laenu saamise kohta Läti kodanikult
  • Rootsi päring Eestile: tuvastasime suuremahulise rahapesuskeemi Rootsis teenitud kuritegelike rahade pesemise kohta Eestis, oleme lähedal rahvusvahelise uurimisrühma moodustamisele
  • Kartuseks rahvusvahelise koostöö ees ei ole alust. Välisriigis edukaks varade jälitamiseks ja arestimiseks on olemas piisav õiguslik regulatsioon. Oleks aeg jõuda esimeste kohtulahenditeni.

 

Krista Aas

kriminaaltulu üksuse juht

Keskkriminaalpolitsei  
 

Teema: Pahatahtliku maksejõuetusega seotud levinumad skeemid.

 
Jaanus Värk - Maksu- ja Tolliameti sissenõudmise erimenetluse osakonna juhataja
 

 

   
Pahatahliku maksejõuetuse üheks eesmärgiks on konkurentsieelise saavutamine oma tegutsemisvaldkonnas, kuna see võimaldab pakkuda kaupu ja teenuseid konkurentidest madalama hinnaga.

Ebaausa majandustegevuse osakaalu vähendamine on üks maksu-ja tolliameti strateegilistest eesmärkidest aastatel 2013-2016.

Selliste ettevõtjate arvu pidev suurenemine, kes on seotud rohkem kui kolme äriühingu (maksu)võlaga, annab märku ühiskonnas levivast maksukultuuritusest.
 
Neli enim levinud viisi maksuvõla tekitamiseks ja ülesjätmiseks on:
  • ettevõtte mahajätmine;
  • ettevõtte üleminek;
  • ettevõtte tegutsemine ühise majandusüksusena;
  • maksejõuetuks muutmine.


Pahatahtliku maksejõuetuse vähendamiseks näeme järgmiseid võimalusi:

  • maksuhalduri tõhus tegevus; 
  • eesmärgistatud seadusloome;
  • ettevõtjatele suunatud teavitustöö;
  • ühiskonna hoiakute ja suhtumise mõjutamine läbi kommunikatsioonitegevuste.

 

Teema: Kas praktikas on saamas tavaks likviidsuse probleemide lahendamine läbi pankroti.

 

Igal ettevõtjal on õigus likvideerida oma ettevõte, mida ta ei vaja.  
 
Ettevõtte likvideerimisel tuleb arvestada ajakuluga ja lisanduvate rahaliste kulutustega. Seega likvideerival ettevõttel peab olema nii ajaline ressurss kui ka raha.

Ettevõtte likviidsuse probleemi  olemasolul puudub ettevõttel üldjuhul raha, mis võib muuta (vabatahtliku) likvideerimisprotsessi läbiviimise võimatuks.
 
Vaatamata tehtavatele kulutustele kujuneb likviidsuse probleemist siiski maksejõuetus.
 
Ettevõte, kus likviidsuse probleemide esinemisel ei võeta ette midagi, likvideeritakse paari aasta jooksul sundlikvideerimise käigus või võlausaldajate pankrotimenetluse raames. Tegevusetus on vähem ajakulukas ja ei nõua rahaliste vahendite kaasamist.
 
Mai Palmipuu
ENABLE OÜ
vandeaudiitor
 

 

Teema: Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide nõrkused.

 

 
Mis võiks olla abistavaks mõõdupuuks sisekontrollisüsteemide hindamisel?
 

    - Kuidas sisekontrollisüsteemid toetavad pettuste ennetamist?

 

    - Mis võimaldavad ja soodustavad pettuseid organisatsioonides?

 

    - Näited sisekontrollisüsteemide nõrkustest.

 

 

Heikko Mäe

ESÜ juhatuse liige,

Eesti Energia riskijuht

 

Teema: Varalise kahju efektiivne väljanõudmine kriminaalmenetluslike vahenditega. 

 

Huvitav on teada, kuidas toimub  kriminaalasjade läbivaatamisel eraõigusliku kahju hüvitamine, milline on kohtupraktika ning mida on vaja kanntanul enda varaliste huvide esindamisel kriminaalmenetluses tähele panna.

 

Uurime, kas kahju hüvitamine kriminaalasjade lahendamisel kohtus erineb samalaadsete nõuete  tsiviilasjade kohtupraktikast.

 

Seoses märgituga pöörame tähelepanu:

  • Kannatanu kui tsiviilhageja õigustele ja kohustustele kriminaalmenetluses;
  • Nõuete esitamise tähtaegsusele ja prokuratuuri selgitamiskohustusele;
  • Riigi kohustustustele kanntanu ees EIK valguses;
  • Tutvume, milliseid nõudeid saab kriminaalmenetluse raames esitada ning millised on mittevaralise kahju hüvitamise võimalused;
  • Käsitleme kriminaalmenetluses nõuete tagamisega seonduvaid probleeme ning kriminaalasjas esitatava hagi vorminõudeid;
  • Millised on praktikas enamlevinud juhtumid, mis takistavad kriminaalmenetluses efektiivset kahju hüvitamist. 

 

Üllar Talviste

vandeadvokaat

 

 

Konverentsi avatud diskusioonides käsitlesid valdkondlikult tunnustatud eksperdid muu seas uusimaid ülemaailmse majanduskuritegevuse trende, fokuseerides välja sellega kaasnevaid riske ja ohufaktoreid nii era- kui avaliku sektori jaoks. Tuginedes Eesti ja rahvusvaheliste õiguskaitseorganite parimale praktikale ja töövõitudele, kaardistati valdkondlikku hetkeolukorda ja prognoositi tuleviku arenguid. Analüüsiti toimivat siseriikliku süsteemi ja hinnati selle tõhusust ning jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis. Vaagides riiklike strateegiate sidusust erasektori huvidega, otsiti osapoolte võimalusi ja motiveerivaid koostöökohti. Teemasid läbivalt teadvustati professionaalse ja vahetu rahvusvahelise koostöö olulisust ja rolli võitluses üha glabaliseeruva majanduskuritegevusega.

Diskussioon: PWC globaalne majanduskuritegevuse uuring 2011

Teet Tender, PwC Eesti

Värske PwC globaalne uuring näitab, et viimase kahe aastaga on majanduskuritegevus maailmas kasvanud 13%. Enamik kuritegudest pannakse toime oma töötajate poolt ja levinuim süüdlane on ettevõtte keskastmejuht. Ülekaalukalt levinuimaks kuritegevuse liigiks on "tavaline" raha ja/või varade vargus, järgnevad raamatupidamispettus, altkäemaks ja korruptsioon ning küberkuritegevus. Majandusharudest on suurima löögi all kindlustus- ja telekommunikatsioonisektor, kõige kiiremini on pahategude arv kasvanud avalikus sektoris. Loe lisaks ka pikemat artiklit PWC majanduskuritegevuse uuringust.


Diskussioon: Eesti majanduskuritegevuse trendid ja statistika 2011

Raul Vahtra, Rahapesu andmebüroo juht
Majandus ja majanduskuritegevus on pidevas muutumises. Neid mõjutavad nii kohalik turusituatsioon, maailmamajanduse olukord kui ka uued võimalused ja teenused.  Nii nagu ettevõtjadki, reageerivad muutustele majanduskurjategijad ja rahapesijad, kes otsivad pidevalt uusi võimalusi, tegevusvaldkondi ja turgusid, kus on suurem võimalus kriminaalse tulu teenimiseks ning madalam risk vahele jääda. Eesti on püüdnud luua ettevõtluse jaoks uusi võimalusi ja näitab ennast avatud majandusena. Teisalt aga tahame luua majanduskurjategijate ning kahtlaste investeeringute jaoks ebasoodsa keskkonna. Seega ongi suurim väljakutse, kuidas leida tasakaal ühelt poolt ettevõtlusvabaduse ning kaasaaegsete ettevõtlust soodustavate teenuste- ja teisalt, kurjategijate tegevust pärssivate meetmete vahel.

Lahendusi võib olla mitmeid. Preventiivne tegevus, ehk ettevõtjate teavitamine kuritegudest ja kuidas sellest hoiduda ning seda ära tunda. Riigipoolne järelevalve seaduste täitmise üle ning „fit&proper“ meetmete rakendamine teatud suurema riskiga ettevõtlussektorite suhtes. Tõhus repressiiv- ehk karistusmeetmete rakendamine. Reageerimine seadusemuudatustega. Ning kõige olulisemana riigi- ja erasektori partnerlus ehk koostöö kurjategijate tuvastamisel. Räägime nendest võimalustest parima praktika näitel ja tutvustame viimaste aastate levinumaid majanduskuritegusid – ja rahapesutrende.


Ardi Mitt, Maksu- ja Tolliamet

Milles väljendub majanduskeskkonna mõju majanduskuritegevuse trendi/skeemi muutumisele? Märksõna kokkuhoid - seda nii personalikulude kui maksude pealt. Pettuseskeemid on muutunud keerulisemaks ja omavad üha sagedamini ka rahvusvahelist mõõdet. Toimunud selge nihe maksukoormuse optimeerimiselt raskemini avastatavale reaalse raha väljapetmisele.

Kuna maksude deklareerimine (üle 95%) toimub e-maksuameti vahendusel, kolivad võimalikud maksupettused paratamatult internetikeskkonda. Mõningaselt raskendab see pahatahtlike kurjaMärgatav trend petuskeemides on ka e-süsteemides nõrkade kohtade/vigade otsimine, kasutades ära arvestusprotsesside automatiseeritust.tegijate identiteedi tuvastamist ja nende seotust ja tahet kuriteo toimepanemise tõendamisel.

See kõik tingib vajaduse parima koostöö järele side- ja kommunikatsiooni ning IT ettevõtetega. Suurimad maksuaugu tekitajad on jätkuvalt käibemaksupettused ja ümbrikupalk, kus tasumata maksude suurusjärk on ca 391 miljonit EUR-i. Aktsiisipettustest suurim maksukahju tekitaja on sigarettide salakaubandus, kus suurimat tulu toob jätkuvalt transiit põhjamaadesse ning Lääne-Euroopasse. Riigi võimekus majanduskuritegevuse ohjamiseks? Majanduskuritegevuse vastane kompetents on olemas, kuid selle tõhus rakendamine jääb ühelt poolt ühiskonna suhtumise ja teisalt puuduliku seadusandliku regulatsiooni taha.
Ühine tahe ja huvi ning konstruktiivne koostöö võiks olla siin võtmesõnadeks.

 

Diskussioon: Riiklik süsteem ja selle tulevikunägem

Norman Aas, Riigi peaprokurör

Ei ole olemas tumedat allmaailma, kus kõik ebaseaduslik aset leiab. On globaliseeruv majandus ja sellest kasu lõikav kuritegevus. Ei ole enam ka suurt erinevust organiseeritud kuritegevuse ja nn organisatsioonilise kuritegevuse vahel. Just majanduskuritegude kontekstis on sageli suuremaks ohuks näiliselt legaalsed ettevõtted, kelle tegevus on seotud kuritegudega. Finantskriisi käigus langenud õiguskaitseasutuste eelarved raskendavad kurjategijatega sammu pidamist. Lahenduseks on spetsialiseerumine, prioriteetide seadmine ja koostöö, sh koostöö erasektoriga. Prioriteedid tähendavad aga ka otsust jätta midagi tegemata.


Astrid Asi, Justiitsministeerium (kohtunik)
Tänapäeva globaliseeruvas ühiskonnas saavad  inimesed takistusteta liikuda erinevate riikide vahel ning mitmeid toiminguid on võimalik sooritada kodust lahkumata interneti keskkonnas. Euroopa Liidus liiguvad vabalt isikud, teenused, kaubad, kuid nendega koos paratamatult ka kuritegevus. Kuritegevuse muutumine mobiilsemaks ja piiriüleseks on toonud kaasa olukorra, kus riigid ei ole võimelised üksinda selliste kuritegude vastu võitlema. Vajalik on kiire ja efektiivne koostöö Rahvusvahelise koostöö üheks eelduseks on riikide menetlus- ja materiaalõiguslike normide teatavas osas ühtlustamine.  Teiseks, ja ilmselt olulisemaks, eelduseks on riikide õiguskaitseasutuste  vaheliste otsekontaktide loomine. 

 

 
Seni on koostöö toiminud valdavalt erinevate konventsioonide alusel,  seda ka EL riikides.ja informatsiooni vahetus riikide vahel. Hetkel olemasolev õiguslik raamistik rahvusvaheliseks kriminaal-menetlusealaseks koostööks on suhteliselt jäik, menetlus on bürokraatlik ning aeganõudev. Üldises maailmapraktikas on olnud juhtumeid, kus teisele riigile esitatud õigusabipalve kohta tuleb vastus alles aastate pärast. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on EL alustanud äärmiselt aktiivset tegevust piiriülese kuritegevuse vastases võitluses ning  karistusõiguse ja menetluse normide harmoneerimisel.  Sealjuures püütakse astuda samme just koostöö lihtsustamise ja kiirendamise suunas.

Kuid suhetes kolmandate riikidega ei ole täna loomisel instrumente, mis sunniks riike tõhusamale koostööle. Seega menetluse efektiivsemaks muutmiseks tuleb hoida olemasolevaid ja leida  uusi partnereid teiste riikide õiguskaitseasutustes ning alahinnata ei tohiks ka osalemist erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

 

 
Raigo Haabu, Keskkriminaalpolitsei
1. 2001. aastal FBI poolt läbiviidud uuring näitas, et küberkuritegevuse ohvriks oli langenud 200 uuringus osalenud ettevõtet ja kahjusumma oli neis kokku 37 miljonit USD. Võib eeldada, et praeguseks hetkeks on see summa oluliselt suurem ja võrreldav narkokuritegevusest saadava kriminaalse tuluga, kui mitte suurem. Üksnes 2011. aasta jooksul sai FBI 350 000 avaldust ettevõtetelt küberkuritegevuse ohvriks langemise kohta. Uuring on välja toonud ka seda, et juunis 2011. on USA-s 73% ja maailmas 65% internetikasutajatest langenud suuremal või vähemal määral mingi kübersüüteo ohvriks. Eestis on internetikelmust arv viimastel aastatel kasvanud igal aastal ca 20%. Arvestada tuleb siinjuures, et enamik väiksemaid küberkuritegusid jääb latentseks.  
Järeldused: 
a) majanduskuritegude valdkonnas on kõige enam tulutõotavaks tegevuseks lähiaastatel küberkuritegevus. 
b) Küberkuritegevusega (eriti kõrgtehnoloogilise nn hi-tech kuritegevusega) kaasneb tavaliselt ulatuslik rahapesu  ehk küberkuritegevusega saadud kriminaaltulu moondamine legaalseks varaks. Suur roll on seega ka rahapesu tuvastamise ja menetlemise võimekuse tõstmisel. 
c) Rahapesu kuriteokoosseis võimaldab rakendada nn laiendatud konfiskeerimist ehk siis kasvab kriminaaltulu tuvastamise  roll riigis.
2. Kriminaalpolitseis seni rakendatud struktuurne ülesehitus nii majandus- kui küberkuritegude vastu võitlemisel tuleb kaasajastada. Ehk siis struktuur peab toetama võimalikult efektiivset kuritegevuse vastast võitlust. Politseis ei ole senini eraldi küberkuritegevuse vastase võitluse üksust moodustatud. Senini on küberkuritegevuse vastasele võitlusele lähenetud süüteokoosseisu põhiselt, mitte modus operandi põhiselt.
Järeldused: 
a) politseisse moodustatakse eraldi üksused, mis menetlevad arvutisüsteemide vastu toimepandud kuritegusid, IT-süsteemide abil toimepandud kuritegusid ja viiksid läbi digitõendite kogumist, hoidmist ja vaatlust. 
b) panustatakse süstemaatiliselt kübekuritegude vastu võitlemiseks vajalike vahendite ja  taristu järk-järgulisse uuendamisesse kooskõlas keskkonnas toimuvate muutustega. 
3. Uued võimalused äri ja majanduse edendamisel tingivad lähitulevikus ka uute riskide esilekerkimise. Näiteks Ernst&Young’i uurimuse põhjal on 2011. aasta jooksul küsitletud valimist ainult 20% neid, kes ei ole mõelnud kasutusele võtta nutitelefoni.  Väga suureks on nende ohtude ennetamisel muutumas erasektori ja ka kolmanda sektori roll. Osaliselt on erasektori kaasamine kohustuslik läbi rahvusvaheliste lepete (erinevad konventsioonid) ja seaduste, teisalt tuleb  tehniline ja ka teenuste areng valdavalt läbi erasektori.  Seega võib ja peab olema nii erasektor kui komas sektor kaasatud kuritegevuse ennetamisesse ja ka koolitamisesse.  Ühelt poolt on vaja viia ennetavad sõnumid sihtgruppideni ja teiselt poolt koolitada probleemidega tegelejaid.


Diskussioon: Kuidas hinnata avaliku  ja erasektori hetke valdkondlikku koostööd riigis?
 

Marek Helm: Võrdse ja ausa konkurentsi tagamiseks on oluline nii riigiasutuste kui ka erasektori panus ja koostöö. See võib ühelt poolt olla andmete ja teabe vahetus, kus riigiasutused saavad paremini profileerida ja oma ressursse suunata riskantsematele valdkondadele ja erasektor saab riigilt võrdlusandmeid, et paremini jälgida majanduslikke trende oma valdkonnas ning luua riigi poolt kogutud andmete baasil uusi teenuseid. MTA´l on häid näiteid koostööst mitmete erialaliitude ja katusorganisatsioonidega.
Valitsuse poolt on korduvalt öeldud, et lähiaastatel riigiasutuste kulutused ei saa tõusta ja seda enam tuleb analüüsida, kuidas on võimalik meie ühiseid huve kaitsta ning teha neid ebaõiglaselt ärakasutavate petturite ja muude õigusrikkujate elu keeruliseks ja tagada samas korralikele kodanikele parem elu- ja ettevõtluskeskkond.

Kõige esmasel tasandil on oluline igaühe elementaarne hoolsuskohustus ja kodanikujulgus selle asemel, et lihtsalt silmad kinni pigistada. Järgmistel tasanditel on näiteks MTA´le suureks abiks tubakafirmade praktika, mis juba aastaid suunab natuke vahendeid õiguskaitseorganitele, et viimsed saaksid nende abil sihtotstarbeliselt parandada salatubaka vastu võitlemist. Samuti on ameti jaoks oluline pidev koostöö intellektuaalse omandi õiguste valdajatega, kelle abiga suudame tuvastada võltskaupa, mis lisaks IO õiguste rikkumisele võib olla ka potentsiaalselt ohtlik. Selliseid näiteid on veelgi.
Mitmete tugiteenuste võimalikust üleandmisest erasektorile oli mõned ajad tagasi ka meedias palju juttu. Kõiki ülesandeid ei saa riik loomulikult üle anda. Tõenäoliselt on teist paljudel meeles mitmete ehitussektori ettevõtete loobumine võidetud hangete lõpuleviimisest aga riik ei saa lubada, et seadusega pandud ülesanded jääksid, kuni uue hanke tegemise ja võitja selgitamiseni lihtsalt täitmata.
Koostöö osas peavad nii riik kui ka erasektor käituma ratsionaalselt ja otsima mõlemale poolele kasulikke lahendusi. MTA otsib selliseid võimalusi ise ja julgustab ka kõiki teisi - iga idee selliste lahenduste leidmiseks ja kasutuselevõtmiseks on teretulnud.

Tanel Meiel,  Kaitseliit

Küberkaitse üksuse juht

Era- ja riigisektori koostöö? Võimalik kui on ühine motivaator ning teineteise mõistmine.
Vajalik eekõige lähtekohtade selgus ning ühiste eesmärkide kirjeldust. Edukuse aluseks on koostöö, see peab olema kahesuunaline- andes tuleb ka saada ning vastupidi.

 

Toomas Saarma, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Meie arvates on üheks riigi ja kohaliku omavalitsustega koostöö võimaluseks vara müügi korraldamine ja läbiviimine. See loob võimaluse tegeleda sellega professionaalsel tasemel ning võimaldab riigil kui ka kohalikul omavalitsustel säästa oluliselt aega ja raha ning panustada rohkem oma põhiülesannetele.
Teiseks oluliseks koostöö valdkonnaks oleks kaasabi osutamine majandusalaste kuritegude uurimisel, aidates analüüsida ja tuvastada kuriteo tunnustega majandustehinguid ja nende tehiolusid.

 

Erik Ernits, Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit

Sisejulgeolekule eraldatud vahendid on võrreldes kolme aasta taguse ajaga vähenenud. Hetkel tegeleb riik reealselt ainult arengukavades esimesteks prioriteetseks tõstetud ülesannete lahendamisega, väljapoole jäävaga tegeletakse pealiskaudselt ja kaootiliselt. Jättes osa ülesandeid faktiliselet täitmata, delegeeritakse need vaikimisi erasektorile või vabatahtlikele. Arvestada tuleb esiteks, et on hulk tegevusi, mille delegeerimine erasektorile või vabatahtlikele ei ole mõistlik ja teiseks, kui riik ootab erasektorilt mingite ülesannete sisulist täitmist, siis peab ta tagama ka tingimused ning vahendid, et täitmine praktikas võimalik oleks. Parema tulemuse saavutamiseks tuleks erasektor erinevatesse muudatusprotsessidesse võimalikult varakult kaasata.


Diskussioon: Riiklikud strateegiad ja nende sidusus erasektori huvidega

Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjoni esimees

Kas Eesti erasektor on oma huvisid võitluses  majandus-kuritegevusega kunagi üleüldse defineerinud või seisneb konkurentsivõime  madalates maksudes ja kvalifitseeritud tööjõus? Kui traditsiooniline sotsiaalpartnerlus on läbi elamas raskeid aegu, kas siis on potentsiaali uuteks aruteluteemadeks.

Maksumaksja on raha saatnud - avastatagu kuriteod.
Kas strateegiad ja adekvaatne reageerimine majandus-keskkonnamuutustele  käivad käsikäes või pätid sammukese ees?

 

Indrek Tibar, rahapesu ekspert, TÜ doktorant

Riigi- ja erasektori partnerluse aluseks pean vastastikust usaldust. Teadaolevalt on usaldus aga raske tekkima ning selle purunemine käib seevastu hõlpsalt. Usalduse puudujäägid on ühelt poolt avaliku sektori poolse ülereguleerimise põhjuseks, aga teisalt ka viimase tagajärjeks. Ülereguleerimist, sellega seotud asjaajamise keerukust, ning maksukoormust peetakse suhteliselt üksmeelselt varimajanduse peamisteks põhjusteks. Ülereguleerimise üks osa on ka ülekriminaliseerimine. Viimase suhtes on juba asutud tegutsema. Leian, et ühiskond on nüüdseks arenenud sellevõrra, et on aeg hakata tegelema ülereguleerimise küsimusega laiemalt.

 

Diskussioon: Milline roll on professionaalsel ja vahetul rahvusvahelisel koostööl?
 

Lauri Abel, Kaitseväe Peastaap
Kuidas rakendab USA sõjaväge sisejulgeoleku suurendamisel. Vaatleme põhilisi õppetunde ja väljakutseid, mida USA relvajõud pakuvad tsiviilvõimudele. Ehkki võib ju väita, et USA ja Eesti võrdlus on suhteliselt kohatu, saab rahvusvahelist praktilist kogemust kindlasti edukalt ka Eestis kriisireguleerimisel ja katastroofide ohjamisel kasutada.

Peale 11. septembrit 2001 on selgelt päevakorral, et julgeolek on üks ja jagamatu, mis hõmab endas stabiliseerumismeetmeid välismissioonidel (Iraak, Afganistaan) kui julgeoleku tagamist siseriiklikult (katastroofide likvideerimine, Mehhiko piiril julgeoleku tagamine, võitlus raske- ja organiseeritud kuritegevusega jne). Kogu tegevus käib julgeoleku kontseptsiooni alusel, keskasutuste töörühmade kaudu, alludes otse presidendile.
2005. aasta augustis tabas Ameerika Ühendriike orkaan Katrina, mille tagajärgede likvideerimine oli üks suurimaid tsiviil-militaarkoostöö operatsioone USA ajaloos, mis on Ameerika Ühendriikide pinnal toimunud. Toome praktilisi näiteid missiooni kogemustest.

 

Peeter Palo, Europol (Euroopa Kriminaalpolitseiamet)

Juba mõnda aega oleme ajastus milles kuritegevus, kaasarvatud majanduskuritegevus ei tunne piire ega rahvusi, mistõttu ainuüksi riigi tasandil sellega tegeledes ei jõua kaugele. Rahvusvaheliste organisatsioonide, kelle ülesandeks on pandud on piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine, edukus sõltub suurel määral erinevate institutsioonide koostööst ja nende teadlikkusest, millist informatsiooni kuhu, kuidas ja mille jaoks edastatakse. Mitmete kuriteoliikide puhul, seda eriti erinevat majandusalaste kuritegude puhul, ei ole õiguskaitseorganitel tänapäeval võimalik saavutada edu ilma erasektorit kaasamata, vajalikku kompetentsust on kiiresti muutuvas maailmas lihtsalt võimatu vajalikul tasemel säilitada. Me oleme seda endale selgelt teadvustanud ning seetõttu on Europol asunud teele, mille üheks oluliseks sihiks on luua stabiilne erasektori koostööpartnerite võrgustik ning kaasata ka tööstusettevõtted võitlusesse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Sellisest koostööst lõikavad kasu kõik osapooled ning kogu ühiskond tervikuna


NB! Ootame kõikidelt osalejatelt juba registreerimise käigus teemakohaseid küsimusi, millele leitakse konverentsi vestlusringides ekspertide kaasabil vastuseid.
 
   
Laadimine ...