blogi

II paneeli sissejuhatava ettekande "Raske- ja organiseeritud kuritegevuse (sh majanduskuritegevuse) ohuanalüüs – Europol SOCTA" teeb politseikolonelleitnant, Ahti Truupõld Keskkriminaalpolitseist.

Teema lühitutvustus:
Euroopa Liidu kõiki liikmesriike hõlmav organiseeritud ja muu raske kuritegevuse ohuhinnangu  (SOCTA - Serious and Organised Crime Threat Assessment) näol on tegemist Europoli koostatava dokumendiga, mis annab kontsentreeritud ettekujutuse organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse olukorrast ja suundumustest Euroopa Liidu territooriumil.  Dokument  on omalaadne sünteesitud ülevaade latentse ja registreeritud kuritegevuse sümbioosist Euroopa Liidus, mille eesmärgiks on aidata kaasa strateegilisel (EL) tasandil otsuste langetamisele võitluses riigipiire ületava tõsise kuritegevusega.

Konverentsi V paneeli avatud diskussioonis osaleb teemaga "Maksuseaduste muudatused, mida riik soovib ja mida ettevõtjad ise soovitavad?" Eesti Maksumaksjate Liidu juht, Lasse Lehis.

Teema sissejuhatav tutvustus:
Lubatud ja keelatud maksuplaneerimise viisid (maksude säästmine, maksudest kõrvalehoidumine, maksupettus)
Millised on sanktsioonid maksualaste õigusrikkumiste eest (intressid, trahvid, muud sunnivahendid)
Kuidas maksupettustega efektiivselt võidelda (ennetamine, kontroll,  maksude määramine, karistamine jne)
Milliste põhimõtetega tuleb arvestada maksuseaduste muutmisel ja millised on varasemad kogemused maksupettusi tõkestavate erisätete rakendamisel?

Konverentsi III paneeli avatud diskussioonis osaleb teemaga "Uued ekspertiisitehnikad ja -tehnoloogiad" Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor, Üllar Lanno.

Teema sissejuhatav tutvustus:
„Tänapäeval kasutatakse igapäevaselt aina rohkem erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid ning võimekus üldkasutatavaid vahendeid kuritegelikult enda poole majanduslikku kasu teenima panna, on mitmeid. Kui 90ndate alguseni võis leida infotehnoloogilisi vahendeid vaid asjaarmastajate ja antud valdkonnale spetsialiseerunud spetsialistide kodust, siis tänapäeval võib leida peaaegu iga inimese taskust infotehnoloogilise vahendi. Praeguses infoajastus võib toime pandud kuritegevuse menetlemisel mõnikord olla palju abi ohvri või kurjategija infotehnoloogilisest vahendist, et sealt leida olulisi viiteid juhtniidini jõudmiseks või kuritöö kinnitamiseks. Trendidest kohtuekspertiisis ja tehnoloogia arenguperspektiividest saab ette näha suunda, kuhu kuritegevuse avastamine suundub.“

 Avaldame jooksvalt tunnustatud valdkondlike ekspertide poolseid konverentsi eelseid seisukohti ja teemasid ning avatud diskusioonide teese.

Teema: Majanduskuritegude menetlus- ja kohtupraktika.

Ettekanne: Piiriülene koostöö kahjude sissenõudmisel. 

Teema: Millised on Eesti kriminaal- ja karistuspoliitilised sihid ja suunad?

Normaalset ettevõtlusega kaasnevat riski ei pea reguleerima läbi karistusõiguse. Kuidas  aga siinjuures tagada see, et risk ei viiks välja teise poole petmiseni? Kuidas tagada kannatanud osapoole tõhus kaitse? Kas ja millal peab riik läbi karistusõiguse sekkuma isikute- või ettevõtjatevahelisse tehingusse või selle täitmisesse? Karistusõiguslik sekkumine peab olema äärmuslik abinõu – kui muude õigusharude regulatsioon ei aita. Tulemuslik karistuspoliitika ei tähenda karme karistusi vaid läbimõeldud lahendusi. Läbiviidav kriminaalmenetlus peab olema tõhus ja kiire.     Kristel Siitam-Nyiri kriminaalpoliitika asekantsler

Teema: Kas ettevõtete aus likvideerimine on täna liiga kulukas ja aeganõudev protsess?

Teesid:   1. Kas pahatahtlik maksejõuetus on üldse olemas: lepingupartneri risk vs riigi paternalistlikkus   2. Pahatahtliku maksejõuetus on kohtupraktika valguses muutunud riskivabamaks - rangemad nõuded kriminaalvastutusele viimase aja kohtupraktikas   3. Puuduv mehhanism likvideerimisteenuse (nn Panama paketid) osutajatega võitlemiseks   Marko Kairjak vandeadvokaat

Teema: Äriühingutega seotud pettused – müüdid ja tegelikkus

Teema: Kas praktikas on saamas tavaks likviidsuse probleemide lahendamine läbi pankroti.

Igal ettevõtjal on õigus likvideerida oma ettevõte, mida ta ei vaja.     Ettevõtte likvideerimisel tuleb arvestada ajakuluga ja lisanduvate rahaliste kulutustega. Seega likvideerival ettevõttel peab olema nii ajaline ressurss kui ka raha. Ettevõtte likviidsuse probleemi  olemasolul puudub ettevõttel üldjuhul raha, mis võib muuta (vabatahtliku) likvideerimisprotsessi läbiviimise võimatuks.   Vaatamata tehtavatele kulutustele kujuneb likviidsuse probleemist siiski maksejõuetus.   Ettevõte, kus likviidsuse probleemide esinemisel ei võeta ette midagi, likvideeritakse paari aasta jooksul sundlikvideerimise käigus või võlausaldajate pankrotimenetluse raames. Tegevusetus on vähem ajakulukas ja ei nõua rahaliste vahendite kaasamist.   Mai Palmipuu ENABLE OÜ vandeaudiitor

Teema: Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide nõrkused.

	Mis võiks olla abistavaks mõõdupuuks sisekontrollisüsteemide hindamisel?       - Kuidas sisekontrollisüsteemid toetavad pettuste ennetamist?       - Mis võimaldavad ja soodustavad pettuseid organisatsioonides?       - Näited sisekontrollisüsteemide nõrkustest.
Heikko Mäe ESÜ juhatuse liige, Eesti Energia riskijuht

Teema: Varalise kahju efektiivne väljanõudmine kriminaalmenetluslike vahenditega. 

Huvitav on teada, kuidas toimub  kriminaalasjade läbivaatamisel eraõigusliku kahju hüvitamine, milline on kohtupraktika ning mida on vaja kanntanul enda varaliste huvide esindamisel kriminaalmenetluses tähele panna.   Uurime, kas kahju hüvitamine kriminaalasjade lahendamisel kohtus erineb samalaadsete nõuete  tsiviilasjade kohtupraktikast.   Seoses märgituga pöörame tähelepanu: Kannatanu kui tsiviilhageja õigustele ja kohustustele kriminaalmenetluses; Nõuete esitamise tähtaegsusele ja prokuratuuri selgitamiskohustusele; Riigi kohustustustele kanntanu ees EIK valguses; Tutvume, milliseid nõudeid saab kriminaalmenetluse raames esitada ning millised on mittevaralise kahju hüvitamise võimalused; Käsitleme kriminaalmenetluses nõuete tagamisega seonduvaid probleeme ning kriminaalasjas esitatava hagi vorminõudeid; Millised on praktikas enamlevinud juhtumid, mis takistavad kriminaalmenetluses efektiivset kahju hüvitamist.    Üllar Talviste vandeadvokaat

Selleaastasel konverentsil käsitletakse tunnustatud valdkondlike ekspertide poolt:

Eesti majanduskuritegevuse tänast olukorda ja prognoositakse tulevikku. Tutvustatakse 2013. aastal planeeritavaid peamisi menetlus- ja karistusõiguse seadusemuudatusi. Aktuaalsete ja markantsete menetlus- ja kohtupraktika näidete varal tuuakse välja majanduskuritegude iseloom ja nende menetlemise eripärad. Vaagitakse ettevõtete likvideerimisprotsessi keerukust Eestis ning lahatakse  pahatahtliku pankroti ja maksejõuetuse tagamaid ning levinumaid skeeme. Analüüsitakse äriühingutes toimuvate pettuste tagamaid ja juhitakse tähelepanu Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide nõrkustele. Varaliselt kannatanud äriühingutele jagatakse parimat praktikat ja soovitusi kuriteoga tekitatud kahjude sh kriminaaltulu tuvastamiseks ning võimalikult efektiivseks sissenõudmiseks ja tagasivõitmiseks.

• Majanduskuritegude menetlus- ja kohtupraktika eripärad.
• Aktuaalse menetlus- ja kohtupraktika markantsemad näited.
• Miks pahatahtlik pankrot väärib nii riigi kui äriringkondade hukkamõistu?
• Pahatahtliku maksejõuetusega seotud levinumad skeemid?
• Äriühingutes toimuvad pettused - kas müüdid või tegelikkus?
• Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide peamised nõrkused.
• Kuriteoga tekitatud kahjude sh piiriülene kriminaaltulu tuvastamine ja tagasivõitmine.
• Varalise kahju efektiivne väljanõudmine kriminaalmenetluslike vahenditega.
• 2013 kavandatavad olulisemad muudatused karistus- ja menetlusõiguses.

- nupu "Registreeru" kaudu liigud on-line registreerimise leheküljele, kus vajuta nupule "Registreeru" ja täida nõutud väljad.  

- täites allpool oleva ankeedi ja saates registreerimisinfo e-postile: konverents@kannatanuabi.ee

Täpsustavat lisainfot ning registreeruda saab lisaks telefonil: (+372) 56 461 035

Vajadusel saate välja printida konverntsi AJAKAVA dokumendina.



Kohtumiseni konverentsil

Aimi Murumäe
Konverentsi projektijuht

konverents@kannatanuabi.ee
(+372) 56 461 035

----------------------------------

TELLIMUS / REGISTREERIMISINFO:
Soovime osaleda 22. veebruaril „Majanduskuritegevuse konverentsil 2013"

Osaleja(d), arv:

Nimi, tegevusala/amet:
Kontaktid: telefon, e-post:

Juriidiline isik, aadress:
Arve kontaktid (e-post, telefon):

Foto: vandeadvokaat, Liane Raave

Enda lühitutvustuseks ütleb Liane järgnevat: "Olen nõustanud ettevõtjaid ja nende juhtorganeid nii igapäevast majandustegevust puudutavates küsimustes kui suurtehingutes, edukalt esindanud ettevõtjaid lepingueelsetel läbirääkimistel ja vaidlustes, teostanud õigusauditeid ning koostanud lugematul hulgal erinevaid lepinguid, õiguslikke arvamusi ja muid dokumente." "Lisaks eeltoodule olen nõustanud ja esindanud kliente nende isikliku elu õiguslike probleemide lahendamisel (abieluvaralepingud, vara jagamine, laste ülalpidamine ja hooldusõigus)."   "Mul on mitmekesine projektijuhtimise ja meeskonnatöö kogemus - kodanikualgatuse Teeme Ära! Minu Eesti 2009 juriidilise toimkonna juht, MTÜ FinanceEstonia rahvusvahelise privaatpanganduse töögrupi liige, CAP (ühine põllumajanduspoliitika) reformi töögrupi liige."    "Õpingute ajal olin tegev õigusnõustajana Tartu Ülikooli üliõpilaste õigusbüroos (2002) ning praktikandina Justiitsministeeriumis (2003) ja Riigikontrollis (2004). Pärast ülikooli lõpetamist alustasin juristina töötamist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) (2004). Avalikust sektorist erasektorisse suundusin 2005. a lõpus, mil uueks tööandjaks sai AS Olerex. Advokaat sai minust 2007. a advokaadibüroos Glimstedt töötades. 2012. a asutasin omanimelise advokaadibüroo RAAVE."   "Olen edukalt läbinud ISO 9001 kvaliteedijuhtimise süsteemide siseaudiitorite koolituse (2012)."

           Advokaadibüroo Raave väärtused ja peamised tegevusvaldkonnad:

Äriõigus Lepinguõigus Tööõigus ja avalik teenistus Haldusõigus ja haldusmenetlus Varasuhted Tarbijaõigus Õigusaudit Vaidlused Koolitused   Seega ollakse spetsialiseerunud ennekõike ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste nõustamisele, esindamisele ja koolitamisele peamiselt eraõiguse ja haldusõiguse valdkondades.   Samas soovitatakse ühendust võtta ka siis, kui Sa ei leidnud tegevusvaldkondade hulgast Sulle sobivat, sest õigussuhete keerukust ja omavahelist põimumist arvestades võime üheskoos siiski leida Sinu probleemile lahenduse.

Võin kinnitada, et raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastane võitlus on turvalisuse tagamisel meie selge prioriteet.

Tuleb arvestada, et raske organiseeritud kuritegevus ei ole ammu enam lokaalne, vaid see on kasvav üleilmne probleem. Näiteks internetikuritegevuse puhul on kuritegude kasumimarginaal erinevate ekspertide hinnangul isegi suurem kui narkootiliste ainete käitlemisel ja see on üha tõusnud. IT-sektori kiire areng ja üha laialdasem IT-vahendite kasutuselevõtt tähendab, et aina enam kuritegusid (ja mitte ainult klassikalisi küberkuritegusid) pannakse toime IT-vahendite kaudu. Levinumad kuriteoliigid on kelmused ja vargused, sealhulgas identiteedivargused, ning väljapressimised. Kasvu suundumust toetab ka statistika. Kui 2009. aastal registreeriti Eestis 356 arvutikelmust, siis eelmisel aastal oli see näitaja juba 430.

Mida oleme raske varjatud kuritegevuse vastase võitluse tugevdamiseks siis teinud? Selle aasta algul taastasime politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, kus on loodud eraldi kesksed üksused nii korruptsioonivastaseks tegevuseks kui ka kriminaaltulu tuvastamiseks. Lisaks jätkub alanud aastal sisuline analüüs, kuidas kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.
 

          

Üks on selge, kaasaegne keskkriminaalpolitsei peab olema struktuur, mis jõuab oma töö kaudu kuritegevuse juurteni ja suudab need hävitada. Samuti peab ta suutma tuvastada ja konfiskeerida kuritegelikku tulu, et kuritegevus ei tasuks ära ning saadud tulu ei saaks kasutada kuritegevuse arendamiseks ja kuritegeliku haarde laiendamiseks.

Mul on hea meel öelda, et eelmisel aastal tegi politsei raskete kuritegude lahendamisel ja kriminaaltulu konfiskeerimisel head tööd. Näiteks rasketes majanduskuritegudes tehti kindlaks 24 kahtlustatavat ning konfiskeeriti kriminaalselt saadud tulu 738 500 euro ulatuses. Positiivne on, et kuritegelikku vara on tuvastatud üha rohkemates menetlustes.

Selleks, et võitlus raske kuritegevusega oleks edukas, peame üha paremini maailmas toimuvate arengutega kaasas käima. See tähendab mahukaid investeeringuid ja parimaid tehnilisi lahendusi, ilma milleta ei saa me hoida oma senist taset, ammugi seda parandada. Samuti vajame piisavalt eriväljaõppega ja motiveeritud ametnikke, kes suudavad raskeid varjatud kuritegusid uurida ja avastada. Ka nemad peavad suutma muudatustega kohaneda - märksõnadeks on täiendõpe, infovahetus ning siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö. Kui kurjategijatel on globaalne haare, peavad samaga vastama ka uurijad. Siseministrina luban kuritegevuse vastast võitlust ja sellealast koostööd igati toetada.

Austatud konverentsil osalejad! Täna on teil suurepärane võimalus põhjalikult läbi analüüsida kõik väljakutsed ja võimalused globaliseeruva majanduskuritegevusega võitlemiseks. Küllap saab sellest aktiivsest mõttevahetusest tuule tiibadesse nii mõnigi idee, mis aitab meie siseturvalisuse kvaliteeti parandada. Soovin teile lennukaid mõtteid ja head konverentsi!

Kõigi materjalidega saate tutvuda konverentsi sisulehel.

Konverentsi avatud diskusioonides käsitlesid valdkondlikult tunnustatud eksperdid muu seas uusimaid ülemaailmse majanduskuritegevuse trende, fokuseerides välja sellega kaasnevaid riske ja ohufaktoreid nii era- kui avaliku sektori jaoks. Tuginedes Eesti ja rahvusvaheliste õiguskaitseorganite parimale praktikale ja töövõitudele, kaardistati valdkondlikku hetkeolukorda ja prognoositi tuleviku arenguid. Analüüsiti toimivat siseriikliku süsteemi ja hinnati selle tõhusust ning jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis. Vaagides riiklike strateegiate sidusust erasektori huvidega, otsiti osapoolte võimalusi ja motiveerivaid koostöökohti. Teemasid läbivalt teadvustati professionaalse ja vahetu rahvusvahelise koostöö olulisust ja rolli võitluses üha glabaliseeruva majanduskuritegevusega.

Diskussioon: PWC globaalne majanduskuritegevuse uuring 2011

Teet Tender, PwC Eesti Värske PwC globaalne uuring näitab, et viimase kahe aastaga on majanduskuritegevus maailmas kasvanud 13%. Enamik kuritegudest pannakse toime oma töötajate poolt ja levinuim süüdlane on ettevõtte keskastmejuht. Ülekaalukalt levinuimaks kuritegevuse liigiks on "tavaline" raha ja/või varade vargus, järgnevad raamatupidamispettus, altkäemaks ja korruptsioon ning küberkuritegevus. Majandusharudest on suurima löögi all kindlustus- ja telekommunikatsioonisektor, kõige kiiremini on pahategude arv kasvanud avalikus sektoris. Loe lisaks ka pikemat artiklit PWC majanduskuritegevuse uuringust.

Diskussioon: Eesti majanduskuritegevuse trendid ja statistika 2011

Raul Vahtra, Rahapesu andmebüroo juht Majandus ja majanduskuritegevus on pidevas muutumises. Neid mõjutavad nii kohalik turusituatsioon, maailmamajanduse olukord kui ka uued võimalused ja teenused.  Nii nagu ettevõtjadki, reageerivad muutustele majanduskurjategijad ja rahapesijad, kes otsivad pidevalt uusi võimalusi, tegevusvaldkondi ja turgusid, kus on suurem võimalus kriminaalse tulu teenimiseks ning madalam risk vahele jääda. Eesti on püüdnud luua ettevõtluse jaoks uusi võimalusi ja näitab ennast avatud majandusena. Teisalt aga tahame luua majanduskurjategijate ning kahtlaste investeeringute jaoks ebasoodsa keskkonna. Seega ongi suurim väljakutse, kuidas leida tasakaal ühelt poolt ettevõtlusvabaduse ning kaasaaegsete ettevõtlust soodustavate teenuste- ja teisalt, kurjategijate tegevust pärssivate meetmete vahel.

Lahendusi võib olla mitmeid. Preventiivne tegevus, ehk ettevõtjate teavitamine kuritegudest ja kuidas sellest hoiduda ning seda ära tunda. Riigipoolne järelevalve seaduste täitmise üle ning „fit&proper“ meetmete rakendamine teatud suurema riskiga ettevõtlussektorite suhtes. Tõhus repressiiv- ehk karistusmeetmete rakendamine. Reageerimine seadusemuudatustega. Ning kõige olulisemana riigi- ja erasektori partnerlus ehk koostöö kurjategijate tuvastamisel. Räägime nendest võimalustest parima praktika näitel ja tutvustame viimaste aastate levinumaid majanduskuritegusid – ja rahapesutrende.

Ardi Mitt, Maksu- ja Tolliamet Milles väljendub majanduskeskkonna mõju majanduskuritegevuse trendi/skeemi muutumisele? Märksõna kokkuhoid - seda nii personalikulude kui maksude pealt. Pettuseskeemid on muutunud keerulisemaks ja omavad üha sagedamini ka rahvusvahelist mõõdet. Toimunud selge nihe maksukoormuse optimeerimiselt raskemini avastatavale reaalse raha väljapetmisele. Kuna maksude deklareerimine (üle 95%) toimub e-maksuameti vahendusel, kolivad võimalikud maksupettused paratamatult internetikeskkonda. Mõningaselt raskendab see pahatahtlike kurjaMärgatav trend petuskeemides on ka e-süsteemides nõrkade kohtade/vigade otsimine, kasutades ära arvestusprotsesside automatiseeritust.tegijate identiteedi tuvastamist ja nende seotust ja tahet kuriteo toimepanemise tõendamisel.

See kõik tingib vajaduse parima koostöö järele side- ja kommunikatsiooni ning IT ettevõtetega. Suurimad maksuaugu tekitajad on jätkuvalt käibemaksupettused ja ümbrikupalk, kus tasumata maksude suurusjärk on ca 391 miljonit EUR-i. Aktsiisipettustest suurim maksukahju tekitaja on sigarettide salakaubandus, kus suurimat tulu toob jätkuvalt transiit põhjamaadesse ning Lääne-Euroopasse. Riigi võimekus majanduskuritegevuse ohjamiseks? Majanduskuritegevuse vastane kompetents on olemas, kuid selle tõhus rakendamine jääb ühelt poolt ühiskonna suhtumise ja teisalt puuduliku seadusandliku regulatsiooni taha.
Ühine tahe ja huvi ning konstruktiivne koostöö võiks olla siin võtmesõnadeks.

Diskussioon: Riiklik süsteem ja selle tulevikunägem

Norman Aas, Riigi peaprokurör Ei ole olemas tumedat allmaailma, kus kõik ebaseaduslik aset leiab. On globaliseeruv majandus ja sellest kasu lõikav kuritegevus. Ei ole enam ka suurt erinevust organiseeritud kuritegevuse ja nn organisatsioonilise kuritegevuse vahel. Just majanduskuritegude kontekstis on sageli suuremaks ohuks näiliselt legaalsed ettevõtted, kelle tegevus on seotud kuritegudega. Finantskriisi käigus langenud õiguskaitseasutuste eelarved raskendavad kurjategijatega sammu pidamist. Lahenduseks on spetsialiseerumine, prioriteetide seadmine ja koostöö, sh koostöö erasektoriga. Prioriteedid tähendavad aga ka otsust jätta midagi tegemata.

Kuid suhetes kolmandate riikidega ei ole täna loomisel instrumente, mis sunniks riike tõhusamale koostööle. Seega menetluse efektiivsemaks muutmiseks tuleb hoida olemasolevaid ja leida  uusi partnereid teiste riikide õiguskaitseasutustes ning alahinnata ei tohiks ka osalemist erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

1. 2001. aastal FBI poolt läbiviidud uuring näitas, et küberkuritegevuse ohvriks oli langenud 200 uuringus osalenud ettevõtet ja kahjusumma oli neis kokku 37 miljonit USD. Võib eeldada, et praeguseks hetkeks on see summa oluliselt suurem ja võrreldav narkokuritegevusest saadava kriminaalse tuluga, kui mitte suurem. Üksnes 2011. aasta jooksul sai FBI 350 000 avaldust ettevõtetelt küberkuritegevuse ohvriks langemise kohta. Uuring on välja toonud ka seda, et juunis 2011. on USA-s 73% ja maailmas 65% internetikasutajatest langenud suuremal või vähemal määral mingi kübersüüteo ohvriks. Eestis on internetikelmust arv viimastel aastatel kasvanud igal aastal ca 20%. Arvestada tuleb siinjuures, et enamik väiksemaid küberkuritegusid jääb latentseks.

Diskussioon: Kuidas hinnata avaliku  ja erasektori hetke valdkondlikku koostööd riigis?
 

Marek Helm: Võrdse ja ausa konkurentsi tagamiseks on oluline nii riigiasutuste kui ka erasektori panus ja koostöö. See võib ühelt poolt olla andmete ja teabe vahetus, kus riigiasutused saavad paremini profileerida ja oma ressursse suunata riskantsematele valdkondadele ja erasektor saab riigilt võrdlusandmeid, et paremini jälgida majanduslikke trende oma valdkonnas ning luua riigi poolt kogutud andmete baasil uusi teenuseid. MTA´l on häid näiteid koostööst mitmete erialaliitude ja katusorganisatsioonidega. Valitsuse poolt on korduvalt öeldud, et lähiaastatel riigiasutuste kulutused ei saa tõusta ja seda enam tuleb analüüsida, kuidas on võimalik meie ühiseid huve kaitsta ning teha neid ebaõiglaselt ärakasutavate petturite ja muude õigusrikkujate elu keeruliseks ja tagada samas korralikele kodanikele parem elu- ja ettevõtluskeskkond.

Kõige esmasel tasandil on oluline igaühe elementaarne hoolsuskohustus ja kodanikujulgus selle asemel, et lihtsalt silmad kinni pigistada. Järgmistel tasanditel on näiteks MTA´le suureks abiks tubakafirmade praktika, mis juba aastaid suunab natuke vahendeid õiguskaitseorganitele, et viimsed saaksid nende abil sihtotstarbeliselt parandada salatubaka vastu võitlemist. Samuti on ameti jaoks oluline pidev koostöö intellektuaalse omandi õiguste valdajatega, kelle abiga suudame tuvastada võltskaupa, mis lisaks IO õiguste rikkumisele võib olla ka potentsiaalselt ohtlik. Selliseid näiteid on veelgi.
Mitmete tugiteenuste võimalikust üleandmisest erasektorile oli mõned ajad tagasi ka meedias palju juttu. Kõiki ülesandeid ei saa riik loomulikult üle anda. Tõenäoliselt on teist paljudel meeles mitmete ehitussektori ettevõtete loobumine võidetud hangete lõpuleviimisest aga riik ei saa lubada, et seadusega pandud ülesanded jääksid, kuni uue hanke tegemise ja võitja selgitamiseni lihtsalt täitmata.
Koostöö osas peavad nii riik kui ka erasektor käituma ratsionaalselt ja otsima mõlemale poolele kasulikke lahendusi. MTA otsib selliseid võimalusi ise ja julgustab ka kõiki teisi - iga idee selliste lahenduste leidmiseks ja kasutuselevõtmiseks on teretulnud.

Tanel Meiel,  Kaitseliit Küberkaitse üksuse juht Era- ja riigisektori koostöö? Võimalik kui on ühine motivaator ning teineteise mõistmine. Vajalik eekõige lähtekohtade selgus ning ühiste eesmärkide kirjeldust. Edukuse aluseks on koostöö, see peab olema kahesuunaline- andes tuleb ka saada ning vastupidi.

Toomas Saarma, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Meie arvates on üheks riigi ja kohaliku omavalitsustega koostöö võimaluseks vara müügi korraldamine ja läbiviimine. See loob võimaluse tegeleda sellega professionaalsel tasemel ning võimaldab riigil kui ka kohalikul omavalitsustel säästa oluliselt aega ja raha ning panustada rohkem oma põhiülesannetele. Teiseks oluliseks koostöö valdkonnaks oleks kaasabi osutamine majandusalaste kuritegude uurimisel, aidates analüüsida ja tuvastada kuriteo tunnustega majandustehinguid ja nende tehiolusid.

Erik Ernits, Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit Sisejulgeolekule eraldatud vahendid on võrreldes kolme aasta taguse ajaga vähenenud. Hetkel tegeleb riik reealselt ainult arengukavades esimesteks prioriteetseks tõstetud ülesannete lahendamisega, väljapoole jäävaga tegeletakse pealiskaudselt ja kaootiliselt. Jättes osa ülesandeid faktiliselet täitmata, delegeeritakse need vaikimisi erasektorile või vabatahtlikele. Arvestada tuleb esiteks, et on hulk tegevusi, mille delegeerimine erasektorile või vabatahtlikele ei ole mõistlik ja teiseks, kui riik ootab erasektorilt mingite ülesannete sisulist täitmist, siis peab ta tagama ka tingimused ning vahendid, et täitmine praktikas võimalik oleks. Parema tulemuse saavutamiseks tuleks erasektor erinevatesse muudatusprotsessidesse võimalikult varakult kaasata.

Diskussioon: Riiklikud strateegiad ja nende sidusus erasektori huvidega

Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Kas Eesti erasektor on oma huvisid võitluses  majandus-kuritegevusega kunagi üleüldse defineerinud või seisneb konkurentsivõime  madalates maksudes ja kvalifitseeritud tööjõus? Kui traditsiooniline sotsiaalpartnerlus on läbi elamas raskeid aegu, kas siis on potentsiaali uuteks aruteluteemadeks. Maksumaksja on raha saatnud - avastatagu kuriteod. Kas strateegiad ja adekvaatne reageerimine majandus-keskkonnamuutustele  käivad käsikäes või pätid sammukese ees?

Indrek Tibar, rahapesu ekspert, TÜ doktorant

Riigi- ja erasektori partnerluse aluseks pean vastastikust usaldust. Teadaolevalt on usaldus aga raske tekkima ning selle purunemine käib seevastu hõlpsalt. Usalduse puudujäägid on ühelt poolt avaliku sektori poolse ülereguleerimise põhjuseks, aga teisalt ka viimase tagajärjeks. Ülereguleerimist, sellega seotud asjaajamise keerukust, ning maksukoormust peetakse suhteliselt üksmeelselt varimajanduse peamisteks põhjusteks. Ülereguleerimise üks osa on ka ülekriminaliseerimine. Viimase suhtes on juba asutud tegutsema. Leian, et ühiskond on nüüdseks arenenud sellevõrra, et on aeg hakata tegelema ülereguleerimise küsimusega laiemalt.

Diskussioon: Milline roll on professionaalsel ja vahetul rahvusvahelisel koostööl?   Lauri Abel, Kaitseväe Peastaap Kuidas rakendab USA sõjaväge sisejulgeoleku suurendamisel. Vaatleme põhilisi õppetunde ja väljakutseid, mida USA relvajõud pakuvad tsiviilvõimudele. Ehkki võib ju väita, et USA ja Eesti võrdlus on suhteliselt kohatu, saab rahvusvahelist praktilist kogemust kindlasti edukalt ka Eestis kriisireguleerimisel ja katastroofide ohjamisel kasutada. Peale 11. septembrit 2001 on selgelt päevakorral, et julgeolek on üks ja jagamatu, mis hõmab endas stabiliseerumismeetmeid välismissioonidel (Iraak, Afganistaan) kui julgeoleku tagamist siseriiklikult (katastroofide likvideerimine, Mehhiko piiril julgeoleku tagamine, võitlus raske- ja organiseeritud kuritegevusega jne). Kogu tegevus käib julgeoleku kontseptsiooni alusel, keskasutuste töörühmade kaudu, alludes otse presidendile. 2005. aasta augustis tabas Ameerika Ühendriike orkaan Katrina, mille tagajärgede likvideerimine oli üks suurimaid tsiviil-militaarkoostöö operatsioone USA ajaloos, mis on Ameerika Ühendriikide pinnal toimunud. Toome praktilisi näiteid missiooni kogemustest.

Peeter Palo, Europol (Euroopa Kriminaalpolitseiamet) Juba mõnda aega oleme ajastus milles kuritegevus, kaasarvatud majanduskuritegevus ei tunne piire ega rahvusi, mistõttu ainuüksi riigi tasandil sellega tegeledes ei jõua kaugele. Rahvusvaheliste organisatsioonide, kelle ülesandeks on pandud on piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine, edukus sõltub suurel määral erinevate institutsioonide koostööst ja nende teadlikkusest, millist informatsiooni kuhu, kuidas ja mille jaoks edastatakse. Mitmete kuriteoliikide puhul, seda eriti erinevat majandusalaste kuritegude puhul, ei ole õiguskaitseorganitel tänapäeval võimalik saavutada edu ilma erasektorit kaasamata, vajalikku kompetentsust on kiiresti muutuvas maailmas lihtsalt võimatu vajalikul tasemel säilitada. Me oleme seda endale selgelt teadvustanud ning seetõttu on Europol asunud teele, mille üheks oluliseks sihiks on luua stabiilne erasektori koostööpartnerite võrgustik ning kaasata ka tööstusettevõtted võitlusesse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Sellisest koostööst lõikavad kasu kõik osapooled ning kogu ühiskond tervikuna

NB! Ootame kõikidelt osalejatelt juba registreerimise käigus teemakohaseid küsimusi, millele leitakse konverentsi vestlusringides ekspertide kaasabil vastuseid.
 

Tänapäeva Eesti ja Lääne professiooni omistamise käsitluse taga nähakse ennekõike ametit, kuhu saab selle täitmiseks teadusepõhiste teadmiste ja oskustega ja millel on eetikanormistik, mis selekteerib ametisse sobivad ja sobimatud. Selle ameti kandjad on professionaalid ja sellise ameti omistamist tõendab ametlik diplom või kutsetunnistus. Antud käsitluses vaadeldakse professionaalidena näiteks kirikuõpetajaid, armeeohvitsere, arhitekte, arste, kohtunikke, advokaate, notareid jne (Parve 2004, 21).
Olulist rolli nähakse veel ka ühiskondlikul tunnustusel. Tänu just professioonile omaste erialaste teadmiste ja oskuste läbi, mida ühiskond tunnustab ja aktsepteerib. Tänu sõltumatule ja iseseisvale tegutsemisele on professioonil aja jooksul välja kujunenud oma käitumiskultuur, mis sisaldab ka eetilisi tõekspidamisi sellest, kuidas toimida antud professiooni esindajana töötades. Sageli on professioonid keskendunud teiste inimeste või laiemalt avalikkuse teenimisele (Aavik, et al. 2007, 19-20) 
Bayles rõhutab endapoolses professiooni käsitluses kolme peamist professiooni põhitunnust. Esimeseks on professioonilt nõutav laiaulatuslik väljaõpe (koolitus), mis seostub spetsiifiliste praktiliste oskuste omandamisega, mida paljudel tavakodanikel ei ole. Teiseks peaks väljaõpe sisaldama olulist intellektuaalset osa. Kolmanda olulisema tunnusena toob ta välja võime olulises ulatuses ühiskonnale vajalikku teenust osutada (Bayles 1981 viidatud Callahan, 1988, 26).
Michael Davis´i käsitlus aitab meil kõiki eelnevate autorite poolseid seisukohti professioonile esitatavate tunnuste osas ülevaatlikult kokku võtta:
• tööl on ühiskondlik vajadus ja avalikkuse teenimise klausel;
• eeldatakse spetsiaalseid teadmisi ja oskusi;
• kõrghariduse olemasolu ja vajaliku koolituse läbitegemist;
• nähakse ette autonoomiat ja valikuvabadust;
• enese regulatsiooni ja organiseerumist;
• eetiliste normide olemasolu.
Rääkides ajaloolisest aspektist lähtuvalt erinevate professioonide moraalsest kohustusest ühiskonna ees, siis niikaua kui kaua on eksisteerinud inimühiskond, on sotsiaalne elukorraldus ja selle koordineerimine vajanud erinevate professioonide tööle sarnaste, muidugi ajas ja ruumis ülekantud tähenduses, funktsioonide olemasolu ja nende täitmist (Kleinig 1996, 22-24).

Kannatanuabi portaali ekspertide tänuväärset tööd, tingib paljuski hetke ühiskondlik ja majanduslik olukord ning inimeste sotsiaalsed vajadused. Paratamatult kaasneb selle tööga ka avalikkuse teenimise klausel.
Viimastel aastakümnetel on tähtsustunud kodanikuühiskonna ja indiviidiga seonduvate sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste olulisus. Oma ala eksperdid on koondunud ühendustesse ja institutsioonidesse, kes tegutsevad vastavalt seadustele ja õigusnormidele. Ent oma olemuselt on nad ka ise osa kodanikuühiskonnast, edendades kodanike omavahelisi suhteid ja sotsiaalse kooselu norme. Üha enam on hakatud ekspertides nägema mitte ainult professiooni esindajat, vaid ka kodanikku ja inimest. Ekspertide ja teiste kodanike ühine väärtusalus on see usalduskapital, mis annab igale eksperdile teadmise oma töö õigustatusest.