1. Nii nagu kogu majandusjulgeoleku nii on ka energiajulgeoleku aluseks avatud ja korruptsioonivaba riik. Hea on tuua näiteid endisest NL-st kus valdav osa energiavarustusest põhineb ühel energiaallikal, ärimehed on rikastunud gaasi vahendamisest jne. Eesti on selles osas positiivne näide ning võib julgelt väita, et meie energiajulgeoleku aluseks on avatud korruptsioonivaba riik.
2. Vaba konkurentsi aluste ja/või ühtsete reeglite kehtestamine on oluline tegur majanduse arengus ning selle kaudu ka energiajulgeoleku tagamisel. Vaba turumajandusega riik on oluliselt tugevam ja vähem haavatav.
3. Eelnevaga seoses on Eestist positiivseks näiteks vaba konkurentsi reeglite rakendamine kaugküttes, mis on üks olulisemaid gaasi tarbivatest sektoritest. Kuna Eesti tingimustes (suured ressursid) on puit ja turvas soodsamad kui maagaas või kütteõli, siis on ka valdav enamus soojusettevõtetest võtnud suuna just need kütused kasutusele. See on toimunud tänu seadusemuudatusele 2010 a. (tuntud rahvakeeli ka kui monopolide ohjeldamise seadus), millega sätestati et kui kaugkütte võrgu omanik ei vali ise soodsaimat soojuse tootmise varianti, on ta kohustatud võtma vastu alternatiivsed konkureerivad pakkumised, see on muutnud väga oluliselt meie kaugkütte struktuuri.
4. Maagaas – teine hea näide, ka selles sektoris on vaba konkurentsi rakendamine ja võimaldamine parim variant energiajulgeoleku tagamiseks. Analoogselt eelmisega peab riik looma siin vastavad tingimused vaba konkurentsi tekkeks.
5. USA versus EL. EL on läinud palju kaugemale energiaturgude liberaliseerimisega. Üsna hästi toimib Skandinaavia – Balti elektriturg on musternäide. Kuigi USA-s ei ole elektrituru liberaliseerimine nõnda kõrgel – kodutarbija tasemel, on ka seal lähtutud vaba konkurentsi põhiprintsiibist – kolmanda osapoole vabast juurdepääsust energiavõrkudele.
6. Elektri varustuskindluse dilemma avatud turu tingimustes. Juba täna on Eestil koos teiste Balti riikidega väga tugevad ühendused Skandinaavia riikidega. Tekib küsimus kuidas tagada elektrivarustuskindlus. Kas saame loota vaid välisühendustele või tahame ka siseriiklikult elektritootmist arendada.
7. Subsiidiumid elektriturul. Peamiselt küll seotud taastuvate energiaallikate ja koostootmisega, kuid saab võtta ka varustuskindluse eesmärgi tagamiseks. Selge vastuolu kus ühelt poolt soovime, et hind kujuneks vabaturu tingimustes, teiselt poolt tõstame tarbija hinda läbi maksukoormuse. Ka on subsiidiumite probleemiks, et nende suurus ei kujune mitte turu tingimustes vaid arvutatakse ehk kujunevad administratiivselt.
Kommentaari lisamine
Kommenteerida saavad ainult registreeritud ja sisse loginud kasutajad.
