blogi

II paneeli avatud diakussiooni sissejuhatava ettekandega "Äri- ja majanduskeskkonda enim ohustavad kuriteod" esieneb Ernst & Young Baltic audiitor ja kvalifitseeritud pettuste uurija Marilin Pikaro.

Organiseeritud kuritegevus ei ole Eestis kadunud.
21. sajandi organiseeritud kuritegevus on paljuski seotud ettevõtlusega.  Need tänapäeva moodsad „ärimehed“, kelle peamine sissetulek on fiktiivsete dokumentide esitamise ja osavate skeemide ülesehitamise tulemusena Eestile eraldatud euroraha väljapetmine, on võimelised tekitama 90ndate grupeeringutega sarnases mõõtmes kahju riigi majanduskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Kuigi esimesed juhtumid on põhjaliku eelanalüüsi ja kriminaalmenetluse tulemusena jõudnud süüdimõistva kohtuotsuseni, usun, et suuremad võitlused on veel ees.

Ettevõtja väljakutsed: ärieetika ja sisekontrollisüsteem.
Üle poolte juhtidest on seisukohal, et ebaeetiline käitumine on õigustatud tagamaks majandusraskuste korral ettevõtte majandustegevuse jätkumine. Aus äritegevus saab alguse juhist, mistõttu on kriitilise tähtsusega ärieetika põhimõtete järgimine ning sisumine igapäevase juhtimise ja otsuste langetamisega. Toimiv sisekontrollisüsteem on juhile väärt tugi adekvaatsete otsuste langetamisel ning pettusejuhtumi aegsal tuvastamisel.

II paneeli sissejuhatava ettekande "Raske- ja organiseeritud kuritegevuse (sh majanduskuritegevuse) ohuanalüüs – Europol SOCTA" teeb politseikolonelleitnant, Ahti Truupõld Keskkriminaalpolitseist.

Teema lühitutvustus:
Euroopa Liidu kõiki liikmesriike hõlmav organiseeritud ja muu raske kuritegevuse ohuhinnangu  (SOCTA - Serious and Organised Crime Threat Assessment) näol on tegemist Europoli koostatava dokumendiga, mis annab kontsentreeritud ettekujutuse organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse olukorrast ja suundumustest Euroopa Liidu territooriumil.  Dokument  on omalaadne sünteesitud ülevaade latentse ja registreeritud kuritegevuse sümbioosist Euroopa Liidus, mille eesmärgiks on aidata kaasa strateegilisel (EL) tasandil otsuste langetamisele võitluses riigipiire ületava tõsise kuritegevusega.

Konverentsi V paneeli avatud diskussioonis osaleb teemaga "Maksuseaduste muudatused, mida riik soovib ja mida ettevõtjad ise soovitavad?" Eesti Maksumaksjate Liidu juht, Lasse Lehis.

Teema sissejuhatav tutvustus:
Lubatud ja keelatud maksuplaneerimise viisid (maksude säästmine, maksudest kõrvalehoidumine, maksupettus)
Millised on sanktsioonid maksualaste õigusrikkumiste eest (intressid, trahvid, muud sunnivahendid)
Kuidas maksupettustega efektiivselt võidelda (ennetamine, kontroll,  maksude määramine, karistamine jne)
Milliste põhimõtetega tuleb arvestada maksuseaduste muutmisel ja millised on varasemad kogemused maksupettusi tõkestavate erisätete rakendamisel?

Konverentsi III paneeli avatud diskussioonis osaleb teemaga "Uued ekspertiisitehnikad ja -tehnoloogiad" Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor, Üllar Lanno.

Teema sissejuhatav tutvustus:
„Tänapäeval kasutatakse igapäevaselt aina rohkem erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid ning võimekus üldkasutatavaid vahendeid kuritegelikult enda poole majanduslikku kasu teenima panna, on mitmeid. Kui 90ndate alguseni võis leida infotehnoloogilisi vahendeid vaid asjaarmastajate ja antud valdkonnale spetsialiseerunud spetsialistide kodust, siis tänapäeval võib leida peaaegu iga inimese taskust infotehnoloogilise vahendi. Praeguses infoajastus võib toime pandud kuritegevuse menetlemisel mõnikord olla palju abi ohvri või kurjategija infotehnoloogilisest vahendist, et sealt leida olulisi viiteid juhtniidini jõudmiseks või kuritöö kinnitamiseks. Trendidest kohtuekspertiisis ja tehnoloogia arenguperspektiividest saab ette näha suunda, kuhu kuritegevuse avastamine suundub.“

 Avaldame jooksvalt tunnustatud valdkondlike ekspertide poolseid konverentsi eelseid seisukohti ja teemasid ning avatud diskusioonide teese.

Teema: Majanduskuritegude menetlus- ja kohtupraktika.

Ettekanne: Piiriülene koostöö kahjude sissenõudmisel. 

Teema: Millised on Eesti kriminaal- ja karistuspoliitilised sihid ja suunad?

Normaalset ettevõtlusega kaasnevat riski ei pea reguleerima läbi karistusõiguse. Kuidas  aga siinjuures tagada see, et risk ei viiks välja teise poole petmiseni? Kuidas tagada kannatanud osapoole tõhus kaitse? Kas ja millal peab riik läbi karistusõiguse sekkuma isikute- või ettevõtjatevahelisse tehingusse või selle täitmisesse? Karistusõiguslik sekkumine peab olema äärmuslik abinõu – kui muude õigusharude regulatsioon ei aita. Tulemuslik karistuspoliitika ei tähenda karme karistusi vaid läbimõeldud lahendusi. Läbiviidav kriminaalmenetlus peab olema tõhus ja kiire.     Kristel Siitam-Nyiri kriminaalpoliitika asekantsler

Teema: Kas ettevõtete aus likvideerimine on täna liiga kulukas ja aeganõudev protsess?

Teesid:   1. Kas pahatahtlik maksejõuetus on üldse olemas: lepingupartneri risk vs riigi paternalistlikkus   2. Pahatahtliku maksejõuetus on kohtupraktika valguses muutunud riskivabamaks - rangemad nõuded kriminaalvastutusele viimase aja kohtupraktikas   3. Puuduv mehhanism likvideerimisteenuse (nn Panama paketid) osutajatega võitlemiseks   Marko Kairjak vandeadvokaat

Teema: Äriühingutega seotud pettused – müüdid ja tegelikkus

Teema: Kas praktikas on saamas tavaks likviidsuse probleemide lahendamine läbi pankroti.

Igal ettevõtjal on õigus likvideerida oma ettevõte, mida ta ei vaja.     Ettevõtte likvideerimisel tuleb arvestada ajakuluga ja lisanduvate rahaliste kulutustega. Seega likvideerival ettevõttel peab olema nii ajaline ressurss kui ka raha. Ettevõtte likviidsuse probleemi  olemasolul puudub ettevõttel üldjuhul raha, mis võib muuta (vabatahtliku) likvideerimisprotsessi läbiviimise võimatuks.   Vaatamata tehtavatele kulutustele kujuneb likviidsuse probleemist siiski maksejõuetus.   Ettevõte, kus likviidsuse probleemide esinemisel ei võeta ette midagi, likvideeritakse paari aasta jooksul sundlikvideerimise käigus või võlausaldajate pankrotimenetluse raames. Tegevusetus on vähem ajakulukas ja ei nõua rahaliste vahendite kaasamist.   Mai Palmipuu ENABLE OÜ vandeaudiitor

Teema: Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide nõrkused.

	Mis võiks olla abistavaks mõõdupuuks sisekontrollisüsteemide hindamisel?       - Kuidas sisekontrollisüsteemid toetavad pettuste ennetamist?       - Mis võimaldavad ja soodustavad pettuseid organisatsioonides?       - Näited sisekontrollisüsteemide nõrkustest.
Heikko Mäe ESÜ juhatuse liige, Eesti Energia riskijuht

Teema: Varalise kahju efektiivne väljanõudmine kriminaalmenetluslike vahenditega. 

Huvitav on teada, kuidas toimub  kriminaalasjade läbivaatamisel eraõigusliku kahju hüvitamine, milline on kohtupraktika ning mida on vaja kanntanul enda varaliste huvide esindamisel kriminaalmenetluses tähele panna.   Uurime, kas kahju hüvitamine kriminaalasjade lahendamisel kohtus erineb samalaadsete nõuete  tsiviilasjade kohtupraktikast.   Seoses märgituga pöörame tähelepanu: Kannatanu kui tsiviilhageja õigustele ja kohustustele kriminaalmenetluses; Nõuete esitamise tähtaegsusele ja prokuratuuri selgitamiskohustusele; Riigi kohustustustele kanntanu ees EIK valguses; Tutvume, milliseid nõudeid saab kriminaalmenetluse raames esitada ning millised on mittevaralise kahju hüvitamise võimalused; Käsitleme kriminaalmenetluses nõuete tagamisega seonduvaid probleeme ning kriminaalasjas esitatava hagi vorminõudeid; Millised on praktikas enamlevinud juhtumid, mis takistavad kriminaalmenetluses efektiivset kahju hüvitamist.    Üllar Talviste vandeadvokaat

Selleaastasel konverentsil käsitletakse tunnustatud valdkondlike ekspertide poolt:

Eesti majanduskuritegevuse tänast olukorda ja prognoositakse tulevikku. Tutvustatakse 2013. aastal planeeritavaid peamisi menetlus- ja karistusõiguse seadusemuudatusi. Aktuaalsete ja markantsete menetlus- ja kohtupraktika näidete varal tuuakse välja majanduskuritegude iseloom ja nende menetlemise eripärad. Vaagitakse ettevõtete likvideerimisprotsessi keerukust Eestis ning lahatakse  pahatahtliku pankroti ja maksejõuetuse tagamaid ning levinumaid skeeme. Analüüsitakse äriühingutes toimuvate pettuste tagamaid ja juhitakse tähelepanu Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide nõrkustele. Varaliselt kannatanud äriühingutele jagatakse parimat praktikat ja soovitusi kuriteoga tekitatud kahjude sh kriminaaltulu tuvastamiseks ning võimalikult efektiivseks sissenõudmiseks ja tagasivõitmiseks.

• Majanduskuritegude menetlus- ja kohtupraktika eripärad.
• Aktuaalse menetlus- ja kohtupraktika markantsemad näited.
• Miks pahatahtlik pankrot väärib nii riigi kui äriringkondade hukkamõistu?
• Pahatahtliku maksejõuetusega seotud levinumad skeemid?
• Äriühingutes toimuvad pettused - kas müüdid või tegelikkus?
• Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide peamised nõrkused.
• Kuriteoga tekitatud kahjude sh piiriülene kriminaaltulu tuvastamine ja tagasivõitmine.
• Varalise kahju efektiivne väljanõudmine kriminaalmenetluslike vahenditega.
• 2013 kavandatavad olulisemad muudatused karistus- ja menetlusõiguses.

- nupu "Registreeru" kaudu liigud on-line registreerimise leheküljele, kus vajuta nupule "Registreeru" ja täida nõutud väljad.  

- täites allpool oleva ankeedi ja saates registreerimisinfo e-postile: konverents@kannatanuabi.ee

Täpsustavat lisainfot ning registreeruda saab lisaks telefonil: (+372) 56 461 035

Vajadusel saate välja printida konverntsi AJAKAVA dokumendina.



Kohtumiseni konverentsil

Aimi Murumäe
Konverentsi projektijuht

konverents@kannatanuabi.ee
(+372) 56 461 035

----------------------------------

TELLIMUS / REGISTREERIMISINFO:
Soovime osaleda 22. veebruaril „Majanduskuritegevuse konverentsil 2013"

Osaleja(d), arv:

Nimi, tegevusala/amet:
Kontaktid: telefon, e-post:

Juriidiline isik, aadress:
Arve kontaktid (e-post, telefon):

Foto: vandeadvokaat, Liane Raave

Enda lühitutvustuseks ütleb Liane järgnevat: "Olen nõustanud ettevõtjaid ja nende juhtorganeid nii igapäevast majandustegevust puudutavates küsimustes kui suurtehingutes, edukalt esindanud ettevõtjaid lepingueelsetel läbirääkimistel ja vaidlustes, teostanud õigusauditeid ning koostanud lugematul hulgal erinevaid lepinguid, õiguslikke arvamusi ja muid dokumente." "Lisaks eeltoodule olen nõustanud ja esindanud kliente nende isikliku elu õiguslike probleemide lahendamisel (abieluvaralepingud, vara jagamine, laste ülalpidamine ja hooldusõigus)."   "Mul on mitmekesine projektijuhtimise ja meeskonnatöö kogemus - kodanikualgatuse Teeme Ära! Minu Eesti 2009 juriidilise toimkonna juht, MTÜ FinanceEstonia rahvusvahelise privaatpanganduse töögrupi liige, CAP (ühine põllumajanduspoliitika) reformi töögrupi liige."    "Õpingute ajal olin tegev õigusnõustajana Tartu Ülikooli üliõpilaste õigusbüroos (2002) ning praktikandina Justiitsministeeriumis (2003) ja Riigikontrollis (2004). Pärast ülikooli lõpetamist alustasin juristina töötamist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) (2004). Avalikust sektorist erasektorisse suundusin 2005. a lõpus, mil uueks tööandjaks sai AS Olerex. Advokaat sai minust 2007. a advokaadibüroos Glimstedt töötades. 2012. a asutasin omanimelise advokaadibüroo RAAVE."   "Olen edukalt läbinud ISO 9001 kvaliteedijuhtimise süsteemide siseaudiitorite koolituse (2012)."

           Advokaadibüroo Raave väärtused ja peamised tegevusvaldkonnad:

Äriõigus Lepinguõigus Tööõigus ja avalik teenistus Haldusõigus ja haldusmenetlus Varasuhted Tarbijaõigus Õigusaudit Vaidlused Koolitused   Seega ollakse spetsialiseerunud ennekõike ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste nõustamisele, esindamisele ja koolitamisele peamiselt eraõiguse ja haldusõiguse valdkondades.   Samas soovitatakse ühendust võtta ka siis, kui Sa ei leidnud tegevusvaldkondade hulgast Sulle sobivat, sest õigussuhete keerukust ja omavahelist põimumist arvestades võime üheskoos siiski leida Sinu probleemile lahenduse.

Võin kinnitada, et raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastane võitlus on turvalisuse tagamisel meie selge prioriteet.

Tuleb arvestada, et raske organiseeritud kuritegevus ei ole ammu enam lokaalne, vaid see on kasvav üleilmne probleem. Näiteks internetikuritegevuse puhul on kuritegude kasumimarginaal erinevate ekspertide hinnangul isegi suurem kui narkootiliste ainete käitlemisel ja see on üha tõusnud. IT-sektori kiire areng ja üha laialdasem IT-vahendite kasutuselevõtt tähendab, et aina enam kuritegusid (ja mitte ainult klassikalisi küberkuritegusid) pannakse toime IT-vahendite kaudu. Levinumad kuriteoliigid on kelmused ja vargused, sealhulgas identiteedivargused, ning väljapressimised. Kasvu suundumust toetab ka statistika. Kui 2009. aastal registreeriti Eestis 356 arvutikelmust, siis eelmisel aastal oli see näitaja juba 430.

Mida oleme raske varjatud kuritegevuse vastase võitluse tugevdamiseks siis teinud? Selle aasta algul taastasime politsei- ja piirivalveametis keskkriminaalpolitsei, kus on loodud eraldi kesksed üksused nii korruptsioonivastaseks tegevuseks kui ka kriminaaltulu tuvastamiseks. Lisaks jätkub alanud aastal sisuline analüüs, kuidas kõige efektiivsemalt võidelda arvutikeskkonnas toime pandud kuritegudega ning millised peaksid olema narkokuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetodid ja struktuur.
 

          

Üks on selge, kaasaegne keskkriminaalpolitsei peab olema struktuur, mis jõuab oma töö kaudu kuritegevuse juurteni ja suudab need hävitada. Samuti peab ta suutma tuvastada ja konfiskeerida kuritegelikku tulu, et kuritegevus ei tasuks ära ning saadud tulu ei saaks kasutada kuritegevuse arendamiseks ja kuritegeliku haarde laiendamiseks.

Mul on hea meel öelda, et eelmisel aastal tegi politsei raskete kuritegude lahendamisel ja kriminaaltulu konfiskeerimisel head tööd. Näiteks rasketes majanduskuritegudes tehti kindlaks 24 kahtlustatavat ning konfiskeeriti kriminaalselt saadud tulu 738 500 euro ulatuses. Positiivne on, et kuritegelikku vara on tuvastatud üha rohkemates menetlustes.

Selleks, et võitlus raske kuritegevusega oleks edukas, peame üha paremini maailmas toimuvate arengutega kaasas käima. See tähendab mahukaid investeeringuid ja parimaid tehnilisi lahendusi, ilma milleta ei saa me hoida oma senist taset, ammugi seda parandada. Samuti vajame piisavalt eriväljaõppega ja motiveeritud ametnikke, kes suudavad raskeid varjatud kuritegusid uurida ja avastada. Ka nemad peavad suutma muudatustega kohaneda - märksõnadeks on täiendõpe, infovahetus ning siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö. Kui kurjategijatel on globaalne haare, peavad samaga vastama ka uurijad. Siseministrina luban kuritegevuse vastast võitlust ja sellealast koostööd igati toetada.

Austatud konverentsil osalejad! Täna on teil suurepärane võimalus põhjalikult läbi analüüsida kõik väljakutsed ja võimalused globaliseeruva majanduskuritegevusega võitlemiseks. Küllap saab sellest aktiivsest mõttevahetusest tuule tiibadesse nii mõnigi idee, mis aitab meie siseturvalisuse kvaliteeti parandada. Soovin teile lennukaid mõtteid ja head konverentsi!

Kõigi materjalidega saate tutvuda konverentsi sisulehel.