Artiklid

Teema alustuseks toodi välja vägagi kõnekad faktid selle kohta, et 10%-lt ettevõtjatelt on viimase aasta jooksul meelehead soovitud ja seda on maksnud 3% ettevõtjatest. Kui 2006. aastal pidas korruptsiooni tõsiseks probleemiks 64% elanikest, siis 2010. aastal oli see protsent tõusnud juba 68-le. Maailmapanga hinnangul makstakse igal aastal altkäemaksudena ca 1 triljon USA dollarit, mis on võrdne India sisemajanduse kogutoodanguga.

Eraõiguslike kompensatoorsete meetmete (hüvitisnõuded) eelduseks on karistusseadustikus sätestatud süü olemasolu, seda kas siis altkäemaksu- või pistisekoosseisudes.

Juhtorgani liikme kohustused tulenevad erinevatest eraõiguse regulatsioonidest. Võlaõigusseaduse järgi peab käsundisaaja tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1) ning hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale (lg 2). Tsiviilseadustiku üldosa seadus kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (TsÜS § 35 ). Äriseadustiku järgi peab juhatuse liige lisaks oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 1).

Enamlevinud juhtorgani liikme kohustuse rikkumised korruptiivse käitumise korral on näiteks altkäemaksu võtmine ja andmine ning lojaalsuskohustuse rikkumine, kus ettevõtte huvid on (eelduslikult) seatud tagaplaanile ning isik asub „tööle“ hüve andja heaks või kui juhtorgani liige teeb sularahaga lubamatuid „tehinguid“. Samuti on selleks hoolsuskohustuse rikkumine, kus isiku loodud oht põhjustab ettevõtte majandusliku olukorra kahjustamise või halvenemise.

Korruptiivse tehingu tühisus – altkäemaksu ja pistist keelustavate sätete eesmärgiks on selliste tehingute sõlmimise keelustamine. Seetõttu on need tehingud ka tühised vastuolu tõttu seadusega (TsÜS § 87), aga ka heade kommetega (TsÜS § 86). Tühise tehingu puhul kohaldatakse selle tagasitäitmist, mis tähendab, et lepingu alusel saadu (altkäemaks) tuleb tagastada. Karistusseadustiku ja olemasoleva kohtupraktika kohaselt kuulub korruptsoioonist saadu konfiskeerimisele KarS § 83-1 alusel.

Aktiivse kestustelu tekitas osalejatega arutelu korruptiivse tehingu tühisuse ja/või tühistatavuse dilemma üle. Kõlasid arvamused, et kas automaatse ja täielik tühisuse nõue võib olla kohati ebaõiglane, kui mängus on näiteks avalik huvi, mingi olulise objeki kiirel valmimisel või kui tehingu tühisus mõjub näiteks kolmandatele isikutele (töötajad, alltöövõtjad jne). Samuti tõdeti, et ettevõtete vaheline tehing ei pruugi alati olla pooltele kahjulik.

Tehingu tühisuse poolt räägivad aga kaalukad argumendid, milleks on ausa konkurentsi taastamine ja selle kohta selge signaali andmine avalikkusele. Kindlasti peaks siinjuures läbi vaatama võimalikud kompenseerivad meetmed, lepingutingimused ja kõik õigustatud kahju hüvitamise nõuded.

Altkäemaksu või pistise võtmisest tulenev kahju väljendub ettevõte jaoks eelkõige suurenenud tehingu hinnas, mis eeldatakse, et on vähemalt altkäemaksu summa suurus, kuid tegelikkuses peetakse mõjuks isegi 300-400%. Tühise tehingu korral lisanduvad siia veel kahjude tuvastuskulud, saamata jäänud tulud ning nõuded isikute poolt, kellega olid sõlmitud all-lepingud, töövõtjad, investorid, jt.

Korruptsioonikuridegudest tuleneva kahju suurus sõltub ennekõike toimepandud teo raskusastmest. Eestis on näiteks juriidilisele isikule mõistetud kohtuotsusega trahvi kuni 300 000 eurot. USA kohtupraktikas, aga kuni 800 miljonit dollarit. USA-s nähakse ette lisaks veel süüteoga saadud kasumi konfiskeerimist, mida meie karistusseadustik hetkel ette ei näe, kuid Konventsioon seda regulatsiooni justkui kohustab.

Korruptsioonikuriteost põhjustatud täiendav kulu/kahju ettevõttele võib seisneda lisaks nõuetest tehingu pooleks olnud avaliku sektori hankijalt või ka äriühingult, samuti tuleneda hankemenetluses kahjustada saanud konkurentide nõuetest. Lisaks kriminaalkaristusega kaasnevad piirangud, nt hankemenetlusest kõrvaldamine riigihangete seaduse § 38 alusel. Kindlasti tuleks arvestada ka korvamatu mainekahjuga.

Kahju ulatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse maailma praktikas erinevaid meetodeid. Üheks võimaluseks oleks korruptiivselt mõjutatud lepingutingimusi võrrelda tingimustega, milleni oleks jõudnud aus ja hoolas esindaja (Fyffes Group Ltd. and Others v. Templeman and Others). Sellisel juhul tekiks aga risk, et hooletu ja ebapädeva esindaja valinud ettevõte saaks kompenseeritud üleliigselt. Teise võimalusena tuleks hinnata kahju ulatust viisil, mis lähtub konkreetse korruptiivselt käitunud esindaja võimetest ning potentsiaalsest tulemusest, mille ta oleks saavutanud ilma korruptiivse mõjutuseta (Mitchell).

Mandri-Euroopa õigussüsteemid tunnistavad ranget conditio sine qua non põhjusliku seose tuvastamise põhimõtet, kus süü astet ei ole võimalik arvesse võtta. Seevastu Anglo-Ameerika õigussüsteemiga riikides kasutusel olev loss of chance ehk võimaluse kaotuse meetod on paindlikum ja seetõttu korruptiivse käitumisega tekitatud kahju tuvastamisel parem.

Võimaliku kahjunõude praktika näitena toodi ära „Wal-Mart´i“ juhtum, kus ettevõtte tippjuhtkonna teadmisel leidsid aset Mehhikos mitmed korruptsioonijuhtumid. Asja juures on märkimisväärne see, et hagejateks olid juhumis ka pensionifondid. Võlausaldajatega sarnast derivatiivhagivõimalust Eestis aktsionäridel aga tänasel päeval ei eksisteeri. Samuti on meie õigussüsteemis lepinguvälise kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu pigem teoreetiline.

Oma eeskõnelemise lõpetas Asso Prii väärt mõtteteraga, mida tasuks ettevõtetel kindlasti järgida: „Võimalikud kahjunõuded on heaks põhjuseks, miks ettevõtted peaks kaaluma toimivate korruptsioonivastaste meetmete rakendamist!“