 |
 |
 |
 |
Arvutikaitse ABC
Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub? Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas. Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.
Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona. Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid. Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks? 1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda! Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks. Milline tasuta arvutikaitse-tarkvara valida? Millist nuhkvara-tõrjet kasutada? Tasuta viirusetõrje AVG paigaldamine 2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri! Tulemüür on piltlikult öeldes valvur, mis otsustab, millistel rakendustel on õigus teie arvutisse siseneda ja millistel mitte. Soovitav on kasutada nii riist- kui tarkvaralist tulemüüri. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi, selle seadeid saab kontrollida oma arvuti Windowsi turvakeskusest. Samuti kuulub tarkvaraline tulemüür paljude uuemate viisustõrjepakettide koosseisu, eraldi ja kodukasutajatele tasuta pakub seda näiteks Zonealarm. Tulemüürina on võimelised funktsioneerima ka enamik internetiühenduse jagamiseks kasutatavaid tava- ja WiFi ruutereid. 3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi! Ülalpool oli juttu turvaaukudest operatsioonisüsteemis ja rakendusprogrammides. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Parandused ja täiendused võib tavaliselt alla laadida tootja koduleheküljelt ning seda on soovitav teha võimalikult kiiresti – kiirus kahandab oluliselt võimalust, et keegi juba avastatud turvaauke teie vastu ära kasutab. Paljudel tarkvaratoodetel on ka automaatne teavitussüsteem, mis teatab teile uute täienduste ja paranduste valmimisest ning soovitab teil need alla laadida. 4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu! Ekraani alaservas armsalt määgiv lammas või Messengeri tavalistest meeleolupiltidest põnevam emotikonikomplekt võivad olla kuitahes põnevad ja ilusad, kuid pahatihti laete koos nendega oma arvutisse ka lisatarkvara, mille olemasolust teile ei teatata ning mis asub teie arvutis omatahtsi tegutsema. Samuti ärge võtke tõsiselt ettepanekuid laadida näiteks alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Kui võimalik, kontrollige interneti otsimootorite või asjatundjate abil, kas see, mida te alla laete, kellegi teise teada äkki pahavara ei sisalda, ning kontrollige kõik allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjujaga igaks juhuks üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning Messengeriga allalaetavate failide sisu. 5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid!
Paljud viirused ja muud pahalased maskeerivad end pealtnäha ohututeks tekstidokumentideks või piltideks, veebilink aga võib teid suunata koduleheküljele, kust teie arvutisse laaditakse mitmesugust kurivara. Kui aga teie põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab teile ühtäkki võõrkeelseid kirju või kiirsuhtlussõnumeid saatma, paluge tal kontrollida, ega ta arvuti äkki nakatunud ei ole. Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel – ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju tööd ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teete oma andmetest regulaarselt varukoopiaid, nii võite pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, mil te viimase varukoopia tegite. Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks CD- või DVD-plaadil. Kaval oleks neid plaate hoida ka mõnes teises ruumis või koguni teises hoones. 7. Kasutage tugevaid paroole! Paroolid on mõeldud selleks, et teatud ressurssidele või rakendustele ei saaks ligi need, kellel selleks õigust pole. Olge üsna kindlad, et sissetungija proovib esimeses järjekorras teie nime, sünnikuupäeva, auto numbrit või märgikombinatsiooni ‘admin123′. Kui neist ei piisa, kasutatakse parooli äraarvamiseks spetsiaalset programmi, mis kõigepealt katsetab võimalike paroolidena sõnaraamatus leiduvaid sõnu. Kui kasutate paroolina keerulisemaid, suur- ja väiketähtedest, numbritest ning erimärkidest koosnevaid kombinatsioone, võib parooli murdmiseks kuluv aeg olla piisavalt kriitiline, et panna sissetungijat oma ettevõtmisest loobuma. 8. Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku-, kontakt- ega juurdepääsuandmeid! Paljud internetipettused on üles ehitatud teie andmete väljapetmisele ning nende kuritarvitamisele. Paroolid, PIN-koodid ja muud ligipääsuandmed on mõeldud selleks, et neid kasutaksite ainult teie, seega ei tohi neid mistahes ettekäändel mitte kellelegi edasi anda, isegi kui neid küsib hea sõber, IT-töötaja või pank. 9. Logige end administraatorina sisse ainult siis, kui see on hädavajalik!
Administraatoril on piiramatu juurdepääs kõigile süsteemi ressurssidele ning õigus installeerida mistahes programme ja programmilisasid. Pahalane, kelle te administraatorina alla tõmbasite, võib saada teie arvutis samad õigused ning teha hoopis rohkem kurja. Mõni pahalane ei suudagi end ilma piisavate õigusteta teie arvutis sisse seada. Tee igale kasutajale oma konto 10. Kasutage failide ja internetiühenduse krüptimist! EENet-i lühiülevaade krüpteerimisest 11. Seal, kus võimalik, kasutage ID kaarti! ID kaart on üks lihtsamaid ja turvalisemaid võimalusi kaitsta näiteks oma pangakontot kuritarvitamise või dokumente võltsimise eest. Kuidas asuda ID-kaarti kasutama? 12. Kui te ei saa aru või pole kindel, mida arvuti teie käest tahab, siis lugege veelkord, kui vaja, tõlkige teade, küsige mõnelt tuttavalt asjatundjalt üle või kasutage interneti otsimootoreid! Paljud tarkvaratootjaid ei lisa kahjuks oma operatsioonisüsteemide või rakendusprogrammide keelevalikusse eesti keelt. Seda enam pole põhjust klõpsida avanenud dialoogiboksides nuppe ‘Yes’ ja ‘Next’ ning loota parimat. Üritage välja selgitada, mida arvuti teie käest tahab ning kas see, mida ta tahab, on ikka mõistlik. Vajadusel kasutage sõnaraamatu abi.
Allikas: |
 |
 |
 |
 |
|
|
|
