Oluline on teada, millistel juhtudel ja kellele tuleb liiklusõnnetusest teatada, kuidas talletada sündmuskoht ja toimida kannatanutega ja millised dokumendid tuleb sündmuskohal vormistada. Rusikareegliks on, et kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, tuleb õnnetusest koheselt informeerida häirekeskust või politseid. Kannatanute puudumisel sõltub politsei või häirekeskuse informeerimise kohustus sellest, kuidas juhid ja/või kahju saajad on omavahel kahju tekitamise küsimuse sündmuskohal omavahel lahendanud.
1. Üldine abistamis- ja teatamiskohustus
Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamatult häirekeskust. Kannatanu haiglasse toimetamine toimub üldjuhul häirekeskuse poolt korraldatud transpordiga (kiirabi). Kannatanu toimetamine lähimasse haiglasse liikleja poolt võib toimuda vaid juhul, kui sündmuskohalt häirekeskuse teavitamine liiklusõnnetusest ei ole võimalik ja kannatanu juurde ei ole võimalik jätta abistajat. Samuti võib kannatanu toimetada lähimasse haiglasse juhul, kui kannatanu vigastused ei ole sellised, mis eeldaksid tema haiglasse transportimist kiirabiga.
Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata võidakse karistada kriminaalkorras.
2. Liiklusõnnetuses osalenud juhi kohustused
Liiklusõnnetuse toimumisel peab juht sõiduki peatama võimalikult kiiresti. Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on mõlemal juhul tunnistajate juuresolekul tähistatud sõiduki ja esemete asend ja jäljed teel. Juht ei tohi enne sündmuskohal asjaolude välja selgitamist tarvitada alkoholi ega muud narkootilist või psühhotroopset ainet, välja arvatud arsti ettekirjutusel vältimatu abi korras.
2.1. Juhi kohustused kannatanuga liiklusõnnetuse korral
Kannatanutega liiklusõnnetuse korral (kui inimene on saanud vigastada või surma) on liiklusõnnetuses osalenud juht kohustatud:
• tagama sündmuskoha ohutuse;
• teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt;
• andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires;
• kirjutama üles pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
Kui häirekeskuse teavitamine sündmuskohalt ei õnnestu ning juhul ei õnnestu ka korraldada muul viisil kannatanu transportimist haiglasse kiirabiga, tuleb kannatanu haiglasse viia oma sõidukiga tingimusel, et transportimine ei ole kannatanule ohtlik. Haiglas peab juht kannatanu vastuvõtnud isikule teatama kirjalikult oma nime, kontaktandmed ja sõiduki numbri ning naasma viivitamatult liiklusõnnetuse sündmuskohale.
2.2. Juhi kohustused kannatanuteta liiklusõnnetuse korral
Kui liiklusõnnetuses ei ole kannatanuid ning liiklusõnnetusega on põhjustatud vaid varaline kahju, ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on vastutuse küsimuses ühel meelel, peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saajad vormistama ning allkirjastama kirjaliku dokumendi, milles peab olema nimetatud järgmised andmed:
• liiklusõnnetuse toimumise aeg ja koht;
• sõidukite omanike andmed (nimi, aadress, telefon);
• sõidukite juhtide andmed (nimi, aadress, telefon, juhiloa või isikut tõendava dokumendi nimi ja number);
• liiklusõnnetuses osalenud sõidukite registriandmed (mark, mudel, reg. märk, tehasetähis);
• kindlustusandjate andmed (kindlustusandja nimi, poliisi nr, kehtivusaeg);
• võimalike tunnistajate andmed;
• liiklusõnnetuse lühikirjeldus ja skeem, millel on näidatud sõidukite asukohad ja liikumistrajektoorid;
• osaliste allkirjad;
• liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi allkiri selle kohta, et ta põhjustas liiklusõnnetuse.
Koostatud dokumendist jääb igale osalejale (kannatanule) üks eksemplar. Kui eelkirjeldatud tingimused on täidetud, ei ole liiklusõnnetusest tarvis politseile või häirekeskusele teatada.
Liiklusõnnetusest politseile teatamine on kohustuslik, kui:
• vastutuse küsimuses on juhtide ja/või kannatanute vahel lahkarvamusi;
• liiklusõnnetuses osalejatel ei õnnestu või ei ole võimalik sündmuskohal koostada kahju põhjustamise eest vastutava isiku ja osaliste andmetega kirjalikku dokumenti või saada sellele mõne osaleja allkirja;
• kahju saaja ei ole teada või teda ei ole sündmuskohal (näiteks parkivale sõidukile otsasõit, haljastuse kahjustamine jms);
• varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.
Liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise eest, kui teatamine oli kohustuslik, võidakse karistada väärteokorras arestiga, rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega.
Samuti võib liikluskahju põhjustanud juhi poolt liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumise korral kannatanule kahju hüvitamiseks kohustatud liikluskindlustusandjana tegutsev kindlustusselts esitada vastutava juhi vastu tagasinõude kanntanule väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses.
Kaskokindlustuse korral näevad mitmete kindlustusseltside kindlustustingimused ette võimaluse liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumise korral keelduda kahju hüvitamisest või vähendada hüvitist.
2.3. Juhi hilisemad toimingud
Pärast liiklusõnnetuse kohta kirjaliku teate vormistamist peavad juhid ja kannatanud esimesel võimalusel pöörduma liikluskindlustusega tegeleva kindlustusseltsi (soovitavalt liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusseltsi) või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole ja esitama sõidukid ülevaatuseks ning andma vajadusel täiendavad seletused liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Liikluskindlustuse seltsi ei pea juhid ja kannatanud pöörduma koos ega üheaegselt.
Liisingusõidukite puhul, samuti juhul, kui kahjustatud sõiduki suhtes on sõlmitud kaskokindlustuse leping, tuleb liiklusõnnetusest lepinguliste kohustuste raames teavitada nii liisinguandjat kui ka kindlustusandjat.
Autor: Maano Saareväli
