Euro on mõjutanud iga teise eestimaalase tarbimisharjumusiSwedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud värske uuringu tulemuste kohaselt on euroraha mõjutanud enam kui poolte eestimaalaste tarbimisharjumusi ja hinnatundlikkust. Kui mullu leidis 42% inimestest, et euro tulek on nende ostuharjumusi mõjutanud, siis tänavu oli selliseid inimesi juba 53%. Enim mõjutab euro madalama sissetulekuga perede, eakate, naiste ja põhiharidusega inimeste tarbimiskäitumist. Kõige selgem mõju tarbimisharjumuste muutustele oli sissetulekul: kui alla 400-eurose sissetulekuga perede liikmetest 65% rahaga seotud harjumused on muutnud, siis üle 1100-eurose sissetulekuga peredes väidab nii vaid 36%.
Need vastanud, kes olid oma ostuharjumusi muutnud, hakkasid eelkõige vaatama varasemast enam hindasid (67%), otsima odavamaid tooteid (63%) ja maksma enam kaardiga (45%). Kaardiga maksavad varasemast sagedamini pigem paremal järjel inimesed; eakad ja madalama sissetulekuga inimesed aga otsivad kauplustest odavamaid tooteid, käivad harvem sisseoste tegemas ning arvestavad sagedamini kokku kulusid või järgivad päevast kululimiiti. Kõik ostuharjumuste muutused avaldusid teravamalt Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve elanike puhul.
Harjumuste muutuste osas märgiti ära ka väiksematest hinnanumbritest tulenevat kergekäelisemat ostmist ja seda, et raha justkui „kaoks“ rahakotist. Sellest annab tunnistust ka inimeste hinnang sellele, kas 3-kroonine hinnavahe tundub sama suur kui 20-sendine hinnavahe eurodes. Olenemata sisetulekust, east, soost või elukohast leidsid inimesed valdavalt, et hinnavahe tundub eurodes väiksem. 32 eurot tuleb rahakoti vahelt välja palju hõlpsamini kui 500 krooni. Peame veel õppima eurode õiget väärtust tajuma.
Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki oleme tänaseks eurodega valdavalt harjunud, ei taju me siiski veel selgelt nende väärtust. Viimast arvesse võttes on tegelikult positiivne, et enam kui pooled inimesed oma tarbimiskäitumist varasemast enam jälgivad. Murettekitav on aga see, et euro mõju meie igapäevastele harjumustele on sageli seotud sellega, kui palju meil eurosid rahakoti vahel on.
Uuring viidi läbi aprilli alguses. Telefoni teel küsitleti 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Küsitluse valimit võib pidada esinduslikuks 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike suhtes. Andmeid võrreldi 2011. aasta aprillikuus läbiviidud analoogilise küsitluse tulemustega.
Autor: Anne Sägi
Eraisikute Rahaasjade teabekeskus
|
||
|
|
|