Artiklid

Kui eelmisel aastal tuli nentida, et ettevõtlus kui sissetulekute suurendamise võimalus ei ole inimeste hulgas populaarne, siis tänavu näeb seda lisatulu teenimise võimalusena siiski iga viies ettevõtlik elanik. Oma tulude suurendamise osas võrreldes eelmise aastaga märgatavat muutust ei olnud, ettevõtlikke inimesi on ühiskonnas 40%. 

Ettevõtlus ei ole teiste tulu teenimise võimaluste kõrval inimeste seas siiski esikohal, seda võimalust plaanitakse kasutada üle kahe korra vähem kui oma kvalifikatsiooni parandamist. Ettevõtluse kasuks oma sissetulekute suurendamisel räägib paindlikum ajagraafik, ehk suurem tegutemisvabadus ning huvitavam töö. Seda võimalust eelistavad eelkõige keskealised, kõrgema sissetuleku ja haridusega ning juba töötavad inimesed. Lisaks on töötute osakaal ettevõtjana tulu teenimisel töötavate inimestega võrreldes pea poole väiksem.

Kvalifikatsiooni parandamine on levinuim sissetulekute suurendamise viis, seda võimalust plaanivad kasutada ühtviisi palju kõik Eesti elanikud, mõnevõrra rohkem kõrgeimat sissetulekut teenivad, kõrgema haridusega ning nooremad inimesed. Kvalifikatsiooni tõstmisele võiksid eelkõige mõelda töötud inimesed, kuna päris kindlasti ei ole garanteeritud, et sellega kaasneb loodetud palgatõus. Tööturul on eelkõige puudu erioskustega töölistest, seega lisavad täiendavad oskused töökoha otsingutel lisaväärtuse, ent neil ametkohtadel pakutav palk ei pruugi ühtida juba keskmisest kõrgema palga saaja tulevikunägemusega.

Lisaks uue ja parema töökoha otsimisele ning oma praegusel töökohal rohkem töötamisele on näha suurenenud julgust palka juurde küsida. Seda võimalust tihkab kasutada pea iga neljas ettevõtlik elanik, ehk 23%, pigem üle 1100 eurose sissetulekuga inimesed ning mehed. Iga kümnes sissetulekuid suurendada sooviv elanik investeeriks ning müüks tavakodanikuna oma tooteid, milleks on näiteks aiasaadused või käsitöö.

Välismaale tööle minna soovijad on ettevõtlikest inimestest pea iga viies, ehk 17%. See samm võetakse ette, kui ei leita paremini tasustatavat töökohta Eestis, kui ei õnnestu palka juurde saada või kui ei piisa ettevõtlikkusest ise endale tööandjaks hakata. Populaarseimaks riigiks, kuhu kavatseti tööotsingutel suunduda, on Soome.

Uuring viidi läbi augustis 2012. Küsitluse valimiks oli 800  16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Andmeid võrreldi 2011. aasta veebruarikuus läbiviidud analoogilise küsitluse tulemustega.

Allikas:

Eraisikute Rahaasjade teabekeskus