Artiklid

Veelgi enam: sagedamini tõlkeid vajavad ettevõtted ja asutused on sõlminud ettevõttega lepingud venekeelseid õigusakte hõlmavate ESTLEXi teenuste kasutamise kohta. Neist koguni 40% on avaliku sektori asutused.

Vajaduse tõttu seaduste venekeelsete tõlgete järele alustas ESTLEX sel aastal õigusaktide tõlgete väljaandmist lausa raamatutena - nii digiraamatute kui paberraamatutena.

Justiitsminister Kristen Michal kinnitas aga sel nädalal riigikogu ees riigi õiguspoliitilisi arengusuundi tutvustades vastupidist - seaduste vene keelde tõlkimise vastu pole enam praktilist huvi. "Seaduste venekeelse kokkuvõtte vastu on läbi aegade ka üsna vähene huvi olnud. Riigi Teataja on sellist teenust pakkunud ja see huvi ajas vähenes kahjuks, seetõttu seda teenust ka enam ei pakuta ja ka praktilist vajadust selle järgi pole olnud," sõnas minister.

Riina Vende ütles, et varasematel aastatel oli ESTLEX-il tõlgetega seoses väga hea koostöö nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga,  haridus- ja teadusministeeriumiga kui näiteks töötukassaga. Koostöös rahvastikuministri bürooga tegi ettevõte 2009. aastal veebis tasuta kättesaadavaks 35 valdavalt kodakondsuse, keele ja sotsiaalvaldkonna õigusakti venekeelset tõlget. Büroo likvideerimisel läks leping üle kultuuriministeeriumile ning lõpetati rahastamisprobleemide tõttu. Sellega kadus avalikkusel ka võimalus nende aktitõlgetega vabalt tutvuda.

"Tegelikult on sellest kahju. Keelt ja kodakondsust käsitlevad aktid võiksid kindlasti olla vene keelde tõlgituna avalikult kättesaadavad, sest suurim osa kodakondsuse taotlejatest ja kodakondsuseta isikutest riigis on vene keelt valdavad," märkis Vende. "See oleks hea ka selleks, et ennetada väärinfo levimist, mis autentse info puudumisel paratamatult kipub tekkima."

"Kuna meie tegevus toimub puhtalt ärilisel alusel, siis määrab see ka suuresti tõlgitavate aktide valiku. Oleme seisukohal, et kas või nende õigusaktide osas, mis käsitlevad riigi ja kodanike suhteid, võiks riik tagada õigusaktide tõlkimise ja ajakohasena hoidmise või seda vähemalt toetada," arvas tõlkebüroo juht. Ta lisas, et huvi õigusaktide tõlgete vastu ei tulene vähemalt juriidilistest isikutest tellijate puhul mitte sellest, et nad riigikeelt piisavalt ei valda - see võis olla põhjuseks ehk veel kümmekond aastat tagasi.

"Tõlkeid vajavad eelkõige asutused ja ettevõtted, kelle kliendid või töötajad on valdavalt muukeelsed, sest õigusaktide tõlkimisel moodustab väga suure osa tööst terminoloogia väljatöötamine ja kooskõlastamine. Seda teevad meie tõlkijad koos terminoloogide ja valdkonna asjatundjatega. Kasutatavatest tõlgetest liigub terminoloogia ka igapäevakeelde ja asjaajamisse, näiteks kasvõi välispartneriga peetavasse kirjavahetusse või vandetõlgi poolt tehtavasse dokumenditõlkesse," ütles Riina Vende.

Ta lisas, et õigusaktide terminoloogiliselt korrektsete tõlgete kasutamine hõlbustab oluliselt personalitöötajate, sotsiaaltöötajate, politseinike jt igapäevaselt ka venekeelsete kodanikega suhtlevate ametnike tööd.

Riigi selge suund on justiitsministri riigikogus peetud kõne põhjal tõlkida kõik Eesti seadused inglise keelde. Seni on Eesti ligi 400 kehtivast seadusest hetkel tõlgitud inglise keelde üle 150. 2012. aasta lõpuks on ministeeriumil plaan tõlkida üle poole seadustest ning 2014. aasta lõpuks peavad tõlgitud olema kõik Eesti seadused ning tõlked hoitakse ajakohases seisus.

Justiitsministeerium leiab, et kuigi ametlikus asjaajamises saab kasutada üksnes eestikeelseid Riigi Teatajas avaldatud akte, siis Eestis toimuv peab olema arusaadav ka välismaailmale - välisinvestoritele ja Euroopa Liidu partneritele.

Allikas: