Artiklid

Laenurahaga jõuluostude finantseerimist kinnitab ka viimase viie aasta krediitkaartide kasutamise statistika - detsembrikuudel tõusis käive poodides võrreldes novembriga keskmiselt 20%. Kui näiteks möödunud aasta novembris tasuti krediitkaardiga ostude eest Eestis 27,2 mln euro ulatuses, siis detsembris oli summa kasvanud 32,8 mln euroni. Tehingute arv jäi seejuures suhteliselt stabiilseks, kasvades vaid 8%. Tänavu oktoobrikuu 31,7 mln eurone krediitkaardikäive annab aga alust eeldada, et detsembri kasv küünib viimase viie aasta rekordtasemele.

Hiljutisest teabekeskuse tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et iga kaheksas Eesti elanik on ostude sooritamisel krediitkaarti kasutanud. Seejuures on kasutajate hulgas rohkem naisi kui mehi - 60% krediitkaardiga ostjatest on õrnema soo esindajad. Enamik krediidi kasutajatest (37%) teenib kuus üle 1100 euro ja elab pigem linnas, kui maal (28%). Eesti Panga viimastel andmetel oli elanikel Eestis kokku 1 789 517 pangakaarti, millest krediitkaardid moodustasid 20%.

Krediitkaardi kasutamise kõrval varitseb jõulukingituste ostjaid ka kiirlaenulõks - kui raha on kiirelt ja kohe tarvis, unustatakse sageli ära kõrge krediidikulukuse määr ning intressid. "Kuigi krediitkaartide arv on võrreldes 2008. aasta kõrgtasemega märkimisväärselt, ehk viiendiku võrra vähenenud, on samal ajal kasvanud kiirlaenude populaarsus, mis ei ole kindlasti mõistlik lahendus jõuluostude tegemisel. Seda enam, et kiirlaenufirmade küsitavad intressid võivad küündida aastas lausa mitmesaja protsendini. Kuigi nii mõnigi ahvatleb esialgu intressivaba perioodiga, võib näiteks odavam 300 eurone kodukino süsteem minna aastase tagasimakseperioodi juures maksma üle 500 euro.

Igal juhul tasuks jõuluperioodi pikemalt ette planeerida, vältimaks paanilist ostustressi. Kingituste soetamiseks pole kunagi liiga vara - kui tegemist on hea ja kvaliteetse kaubaga, võib see olla hooaja väliselt vägagi soodsa hinnaga, nii et kingikotti tasub juba varakult täitma hakata." Sägi sõnul tuleks ka pühade ajal kinni pidada eesmärkidest ja kindlast eelarvest. "Kui on teada, mida pereliikmetele kinkida, saab selle summaga varakult arvestada ning suuremas peres võiks ka kokku leppida, kes kellele kingituse teeb. Lisaks võiks kokku leppida ka kindla summa, mille väärtuses üksteisele kingitusi tehakse ja mis kõigile võimalustekohane on.

Eelarves aitavad püsida ka kingitused, millel pole rahalist väärtust, kuid mis siiski on hinnalised. Kõige väärtuslikum vara on ju aeg – kui pühendame selle teisele inimesele, oleme teinud kingituse nii talle kui iseeendale. Miks mitte kinkida näiteks lubaduse kupong - laps lubab pesta igal pühapäeval nõusid, vanaema hoida lapselast jne. Hindamatud on ka kingitused, mis ise valmistatud - näiteks kodune moos, kommikarp või kootud sokipaar. Päris kindlasti tuleks leida aega oma lähedastega koosistumiseks.

Nõuanded, kuidas pühadel laenamislõksust pääseda:

Sea eesmärgid ja tee eelarve. Pühad ei jää tulemata ühelgi aastal, seega alusta nende planeerimist varakult. Kuhu lähed külla ja kes tulevad külla, kui mitu jõululauda on tarvis katta, kellele kingitusi teha - kui kogu see info koondatud, on juba palju kergem pühadeajale vastu minna. Lisaks võiks kokku leppida ka kingitustele kulutatav kindel rahasumma, mis vastaks kõigi pereliikmete võimalustele, samuti ka juhul, kui on suurem pere või soov kellelegi midagi väga hinnalist kuuse alla poetada. Päris kindlasti ei tohiks kingituste tegemisest kõnelemist häbiasjaks pidada ja siis, nui neljaks, püüda kasvõi kiirlaenu võttes kalleid asju osta.

Osta kingitused soodsal ajal - uuri välja lähedaste soovid, nii saad kingid varakult välja valida. Teadagi on talvekaup soodsam hooajaväliselt. Samuti hoia silm peal sooduspakkumistel.

Väldi spontaanseid oste. Pühadehooaja juhatavad sisse juba oktoobrikuus vaikselt ligi hiilivad temaatilised pakkumised - ent kui tõesti pole tarvis uusi asju osta, ei ole ka mõtet soetada nipsasju pelgalt seetõttu, et need teele ette jäävad. Mõtle, et ka kõik lähedased ei pruugi õnnelikud olla leides kingipakist kiireltpurunevat hooajakaupa, millele majapidamises erilist rakendust pole - koormad nii enda kui teiste kodu tühja-tähjaga, mis varem või hiljem maandub prügikastis.

Mõtle läbi, äkki hindavad lähedased palju enam mõnd kingitust, mida rahas mõõta ei saa. Vanaema lubadus kaunilt kujundatud kupongil hoida iga kuu ühel reedel lapselapsi on tegelikult väärt kingitus! Üle kogu ilma koguvad populaarsust ka oma kätega tehtud kingid - näiteks koduaia moos või isevalmistatud kompvekid, kootud suka- või kindapaar.

Allikas:

Eraisikute Rahaasjade teabekeskus