Artiklid

Äriühingu rahaasjade usaldamine raamatupidajale on võrreldav oma isikliku  pangakaardi sõbrale usaldamisega. Kuigi reeglina tööandja usaldab oma töötajaid, ei tähenda usaldus seda, et mingeid  kontrollimeetmeid  ei  rakendata. Kontrolli soovime säilitada ju ka oma isikliku rahakoti sõbrale usaldamise puhul. Mis saab aga juhtudel, kui raamatupidaja usaldust kuritarvitab? Käesolevas artiklis analüüsitakse kõigepealt äriühingu juhatuse ja raamatupidaja vastutuse  piire ning seejärel raamatupidaja vastutust äriühingu ees, lähtudes raamatupidajaga sõlmitud lepingu olemusest (kas töö- või käsundusleping). Artikli viimases osas käsitletakse raamatupidaja vastutust riigi ees ehk tema kriminaalvastutust.

Üha enam tundub, et Euroopa Liidust on saamas oma edu ohver – Euroopa ühendamise projekt, mis on nii palju saavutanud ja suutnud enneolematult tulemusrikkalt haarata üheaegselt nii Euroopa senisest sügavama lõimumise kui ka laienemise Euroopa Liidus uute, ent ajalooliselt vaieldamatult Euroopasse kuuluvate riikide näol, ilmutab väsimuse märke. Mõned aastad tagasi suurt osa maailmast halvanud majanduskriis annab end Euroopas endiselt tunda. Kuigi Euroopa Liidu 25 liiget on jõudnud arusaamisele uue fiskaalleppe vajadusest, on kaks riiki esialgu sellest kõrvale jäänud ja tuure võtab eri tasanditel liikuva mitmekiiruselise Euroopa mudel. Kriisist väljumiseks otsitakse kiireid ad hoc lahendusi mis võivad kahtluse alla seada Euroopa Liidu õiguse eripära. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu Eesti põhiseadusele vastavuse üle otsustab Riigikohus. Euroopa Komisjon on algatanud ühe liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse põhjusel, et selles riigis on väidetavalt ohustatud riigi keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatus ning lubamatult mõjutatud kohtusüsteemi. Üks teine riik on näidanud üles soovi kaaluda Euroopa Inimõiguste Kohtu jurisdiktsiooni alt väljumist. Praegu, kus nii mõneski Euroopa riigis esineb tõsiseid ohte demokraatiale ja kus üleilma püsib 11. septembril 2001. aastal realiseerunud terrorismi vari, on inimõiguste ja õigusriigi teema eriti aktuaalne.

Kurjategija on riigi oma ja riik hoolitseb kurjategija eest hästi – kindlustab talle õigusabi korras advokaadi, et õigused oleksid kaitstud ja karistus minimaalne.  Kuidas on aga olukord kannatanuga? Kas ta on kohtueelsel uurimisel ja kohtus võrdses seisundis kahtlustatava/süüdistatavaga? Hoopiski mitte!

Ülemaailmses politseiorganisatsioonis edukat karjääri tegev Lenno Reimand hoiatab tingimisi karistamisega liialdamise eest. Vabaturumajandus, reisimise lihtsustamine, interneti levik… Maailm muutub, sellega koos ka kuritegevus. Ainus võimalus näljaste rändtirtsudena ühest riigist või isegi mandrilt teise liikuvaid või hoopis küberavarustesse peitunud, kuid globaalse haardega kurjategijaid ohjeldada on koostöö. Riikide-, kontinentide- ja isegi kultuuridevaheline.

Jaekaubanduses tehtud uuringu andmetel on vargused kauplustest Euroopa kaubandusettevõtetele läinud 2011 aastal maksma juba 36,3 mld eurot ehk 6,98 mld eurot rohkem kui eelmisel aastal; Balti riikides - 222 mln eurot ehk 45 mln eurot rohkem kui 2010. aastal. Andmed pärinevad uuringufirma  Centre for Retail Research  aruandest " The Clobal Retail Theft Barameter 2011 ", mida vahendas jaekaubanduse tehnoloogia ja teenuste pakkuja " New Vision Baltija ".

Järgnev arutelu pole õppetekst pettuste toime panemiseks, vaid pigem tähelepanu juhtimine tüüpilistele pettusejuhtumitele ettevõttes, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant, siseaudiitorite ühingu juhatuse liige Taavi Saat.   Inimeste sissetulekud on vähenenud, kuid võetud kohustused laenude ja liisingute näol on jäänud. Hädas inimene leiab nii võimalusi kui ka õigustusi erinevate pettuste toimepanemiseks. Millised on peamised valdkonnad ja tegevused, kus on võimalik omanike tagant varastada?

Eesti politsei otsib aastas umbes 130 kuni 140 kadunud inimest, kellest enamik ka leitakse. Neid, kelle saatus jääbki teadmata, lisandub iga aastaga üle Eesti pea paarikümne jagu.  

Massimeedia mõju inimeste arvamusele politseitööst on raske alahinnata, sest meedia on loonud oma arusaama nii kuritegevusest kui ka sellega võitlemisest. Seda eelkõige erinevate seriaalide ja filmide näol, mida telekanalitest igal õhtul näha võib.   Järgneva arvamuse eesmärk ei ole keskenduda üksikjuhtumitele, vaid rääkida antud temaatikast natuke laiemalt.

Majanduskasvu aastatel oli laitmatult toimiv sisekontrollikeskkond paljude ettevõtjate jaoks väheoluline ning ka masu järgselt kulus esialgu üldjuhul kogu energia ellujäämise kindlustamiseks. Seevastu tänases, veidi stabiliseerunud keskkonnas, on ettevõtete juhtidel taas rohkem aega ja võimalust enesesse ja ümberringi vaadata ning tõdeda, et kujunenud turusituatsioon sisaldab mitmeid elemente, mis suurendavad pettuse riske.   Näiteks võib välismaiste kontsernide surve kohalike tütarettevõtete juhtkondadele käibenumbrite kasvatamiseks ja/või kulude kokkuhoiuks viia finantsinfo moonutamisteni. Teisalt on ka paljud töötajad ebakindlad tuleviku suhtes (võimalik töökoha kaotamine, palga ja/või hüviste vähenemine), mis võib põhjustada lojaalsuse kahanemist ja suurendada kiusatust tööandja vara „ümberjaotamiseks“. Samal ajal on mitmed firmad vähendanud oma sisekontrolli ressursse, mis kindlasti ei suurenda pettuste avastamise võimekust.