blogi

• Riigid peavad omama riiklike rahapesu riskihinnanguid. Eestis on see käimasolev protsess ja kasutame selleks Maailmapanga metoodikat. Kiire ülevaade olukorrast.
• Ettevõtte juhid peavad edaspidi teadma ettevõtete tegelikke kasusaajaid (beneficial owner). Kaalutakse registrites (Eestis vastavalt siis Äriregistris) kajastamise kohustuslikkust.
• Praegu peavad kohustatud isikud pöörama kõrgendatud tähelepanu välismaa riiklike taustaga isikutele (Politically Exposed Persons ehk PEP-d). See põhimõte laieneb ka kodumaistele PEP-dele. Ehk siis lihtsamaks näiteks on see, et pangas kontot avades peab pank teadma, et kliendiks hakkab näiteks riigikogu liige (aga see valdkond on tegelikult veelgi laiem).
• Peamine teema vast siin saab olema: Eelkuritegude ringi lisatakse maksualased kuriteod. Eestis juba see nii ka on, kuid siin saab rääkida globaalsest suundumusest, et rahapesu tõkestamise süsteemi kasutatakse oma algsest eesmärkidest tänapäeval märksa laiemalt – primaarsed eesmärgid ja sekundaarsed eesmärgid. Paralleelid ja seosed FATCAga (Foreign Account Tax Compliant Act – USA siseriiklik seadus, mis mõjutab praktiliselt kõikide riikide pankasid)

Uued trendid rahapesu tõkestamisel:

• Transiitriik Venemaaga seonduvale ebaselge päritoluga rahale. Vana trend, kuid kardame selle hoogsat kasvu
• Kuld ja teised väärismetallid ja seonduvad skeemid. Teemandid.

Mis asi on Bitcoin ja kuidas teda rahapesuks saab kasutada?

• Hetkel kuumim teema. Bitcoin kui krüptovaluuta – mis see on?
• Mis sellega kauplemisel peab teadma ja milline on vastav Eesti seaduseregulatsioon?