Kasutajatugi:
Skype: kannatanuabi
Keskkonnaga liitumiseks
registreeruge kasutajaks!

blogi

23
jaanuar

2013 majanduskuritegevuse konverentsi ekspertide teesid

 Avaldame jooksvalt tunnustatud valdkondlike ekspertide poolseid konverentsi eelseid seisukohti ja teemasid ning avatud diskusioonide teese.

 

Teema: Majanduskuritegude menetlus- ja kohtupraktika.

Alar Urm

vandeadvokaat

Mõtlemisteemad Eesti karistusõiguses

 

Süütuse presumptsioon karistusõiguslikes menetlustes

Viimastel aastatel on tõusnud meedia tähtsus kõiges, ka kriminaalmenetluses. Täna on krimiuudis mõjususelt hoopis enam, kui kakskümmend aastat tagasi oli kellegi suhtes tehtud kohtuotsus.

 

Kohtud, prokuratuur ja väärteomenetlejad esitavad pressiteateid.

Ka menetlusalused isikud kasutavad samu meetodeid. Nii toimubki menetlus meedias. Pressiteated avaldatakse enne või samaaegselt, kui teate saab menetlusalune isik. Halb praktika on, kui isiku suhtes menetlus lõpetatakse või kui riik kaotab, jõuab meediasse teade, mis näitab isikut siiski negatiivses valguses. Selline meediamenetlus riivab jämedalt menetlusaluse isiku õigusi, süütuse presumptsioonist ei ole juttugi. Samuti seab see surve alla menetleja. Pärast arvukaid artikleid ja pressiteateid menetluse edenemise kohta on menetlejal keeruline tunnistada, et süü puudub. Nii ongi praktika, et isikule, kelle süüdimõistmiseks ei ole alust ega tõendeid, tehakse ettepanek oportuniteediks või siis otsitakse ühe menetlusaluse ära langemisel teine, kolmas, neljas...

 

Kannatanu kaitse eesmärkide realiseerimine karistusmenetlustes

Väärteo ja kriminaalmenetlustes jäävad kannatanu õigused sageli tahaplaanile.

 

 

Ettekanne: Piiriülene koostöö kahjude sissenõudmisel. 

 

  • Maailm on muutunud senisest väiksemaks, mistõttu vanad “turvalised” lahendused ei pruugi enam toimida. Seni varju pakkunud lahendustega on õpitud vähemalt osaliselt võitlema ja läbipaistmatud seinad siiski paistavad kohati läbi.
     
  • Edu võtmeks on koostöö mitmel tasemel. Alustuseks avaliku ja erasektori nõustajate koostöö – politsei, RAB, advokaadid. Lisaks piiriülene koostöö nende kõigi vahel.
     
  • Erasektori kaasamine aitab kohati ületada ametliku rahvusvahelise suhtlemise reeglitest tulenevaid tõrkeid ja võita aega. Avaliku ja erasektori vahendite kombineerimine aitab ületada formaalseid takistusi.
     
  • Lohakusvead maksavad kätte nii kannatanule, kui ka kelmile.
     
  • Kasutatavad vahendid võivad olla kultuuriruumiti väga erineva kaaluga. See, mida Eestis võidaks pidada vastuvõetavaks kaitsetaktikaks, võib Inglise kohtus olla ilmne liialdus.
     
  • Asja lahendamiseks on kõikidel asjaosalistel oluline lahkuda aeg-ajalt oma laua tagant.
     
  • Lahendused saavad olla tõhusad eelkõige siis, kui nende läbiviimiseks on piisav eelarve ja tähelepanu kannatanult.

 

Carri Ginter

vandeadvokaat

 

  Andres Anvelt

Riigikogu liige

õiguskomisjoni liige

Konverentsi pidulik avakõne

 

 

Kuritegevuse uued trendid:

aastakümnega vägivallalt pettustele!

kas saame uute väljakutsetega hakkama?

 

 

 

 

Teema: Millised on Eesti kriminaal- ja karistuspoliitilised sihid ja suunad?

 

 

  • Normaalset ettevõtlusega kaasnevat riski ei pea reguleerima läbi karistusõiguse.
  • Kuidas  aga siinjuures tagada see, et risk ei viiks välja teise poole petmiseni?
  • Kuidas tagada kannatanud osapoole tõhus kaitse?
  • Kas ja millal peab riik läbi karistusõiguse sekkuma isikute- või ettevõtjatevahelisse tehingusse või selle täitmisesse?
  • Karistusõiguslik sekkumine peab olema äärmuslik abinõu – kui muude õigusharude regulatsioon ei aita.
  • Tulemuslik karistuspoliitika ei tähenda karme karistusi vaid läbimõeldud lahendusi.
  • Läbiviidav kriminaalmenetlus peab olema tõhus ja kiire.
 
 

Kristel Siitam-Nyiri

kriminaalpoliitika asekantsler

 

 

 

Teema: Kas ettevõtete aus likvideerimine on täna liiga kulukas ja aeganõudev protsess?

 

Teesid:
 
1. Kas pahatahtlik maksejõuetus on üldse olemas: lepingupartneri risk vs riigi paternalistlikkus
 
2. Pahatahtliku maksejõuetus on kohtupraktika valguses muutunud riskivabamaks - rangemad nõuded kriminaalvastutusele viimase aja kohtupraktikas
 
3. Puuduv mehhanism likvideerimisteenuse (nn Panama paketid) osutajatega võitlemiseks
 

Marko Kairjak

vandeadvokaat


 

 

Teema: Äriühingutega seotud pettused – müüdid ja tegelikkus

 

Keskmiselt kaotab ettevõte igal aastal 5% käibest pettuste tagajärjel, kusjuures suurimat kahju kannatavad tavaliselt keskmise ja väikese suurusega organisatsioonid.

 

Peamised põhjused on just selles, et väiksemad, sh alles kiires arenguetapis olevad äriühingud on suunanud ressursid põhitegevuse arendamisele ning puuduvad isegi elementaarsed riskide ennetamisele suunatud põhimõtted ning kontrollid. Samuti on levinud ettevõtete juhtide hulgas mitmed müüdid (Ernst & Young uuring Fraud: Six Myths That Holds Companies Back), mis ekslikult vähendavad potentsiaalse probleemi tõsidust.

 

Mõned näited levinumatest müütidest:

 

Müüt: meie organisatsiooni töötajad ei pane pettusi toime.

Tegelikkus: 85% pettusejuhtumitest pannakse toime firma enda töötaja poolt, kusjuures üle poole teo toimepanijatest omavad juhtimisfunktsiooni. 

 

Müüt: Kui pettusejuhtum peaks aset leidma, avastatakse see kiiresti.

Tegelikkus: keskmine pettusejuhtumi avastamise aeg on 18 kuud (ACFE uuring: Report to the Nations 2012), kusjuures 70% organisatsioonidest ei ole läbi viinud oma töötajatele ühtegi koolitust tegutsemiseks pettuse ennetamise ja avastamise suunal (Ernst & Young uuring: 2th Global Fraud Survey).

 

Müüt: Pettusejuhtumiga tekitatav kahju ei ole suur.

Tegelikkus: keskmiselt kaotab ettevõte 5-6% käibest aastas pettusejuhtumite aset leidmise tõttu ning ainult 20% kahjusummast hüvitatakse teo toimepanija poolt.  Hinnanguliselt on keskmise Eesti ettevõtte käive suurusjärgus 5 miljonit eurot, seega oleks potentsiaalne kahju ainuüksi ebaseadusliku tegevuse tulemusena ca veerand miljonit eurot aastas.

 

Seega on järgnevatel aastatel olulisel kohal majanduskuritegevuse ennetamisel ja avastamisel avaliku ning erasektori koostöö: kitsaskohtade väljaselgitamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine.

 

 

Marilin Pikaro

finantspettuste uurija (CFE)

   

 

Teema: Majanduskuritegude menetlemise eripärad.

 

Tänaseid piiratud riiklike ressursse arvestades tuleb teha võimalikult optimaalseid otsuseid. Seda ka kriminaalmenetlust läbi viies.

 

Tehtavad otsused peavad tagama riikliku kriminaalpoliitika elluviimise ja andma selge signaali ühiskonnale õigest ja valest. Tänast menetluspraktikat arvesse võttes on meie ühiskonnas välja kujunenud seisukoht, et esmast õigusalast hinnangut soovitakse saada eelkõige politseilt ning see on taotluslik.

 

Siinkohal tahaks rõhutada seda just majanduskuritegusid silmas pidades. Politsei poole pöördumise lihtsus ja vastandina tsiviilkohtusse pöördumise keerulisus on tänaseks tekitamas lisakoormust politseile.

 

Piiratud ressursi raames tõstab see aga üldist menetluse läbiviimise aega ja takistab sisulise menetluse läbiviimist. Kusjuures kriminaalmenetluste alustamata jätmised tõstavad teenimatult politsei suhtes negatiivset kuvandit.

Roger Kumm

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse juht

 

 

Teema: Lääne-Euroopa ja Eesti õiguskaitseorganite tegevus, parim praktika ja koostöö kriminaaltulu tuvastamisel

  

Operatiivkoostöö EL liikmesriikidega toimub eelkõige EL Nõukogu 6.12.2007 otsuse 2007/845/JHA alusel, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas. 

 

Eestis on selleks kesküksuseks Keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo.

 

Koostöö eesmärk on kiiresti vahetada kuritegelikul teel saadud tulu ja kurjategijatele kuuluva muu vara jälitamiseks ja arestimiseks vajalikku teavet.

 
Koostöökanali kasutamise aktiivsus suureneb: 
  • 2011.aastal 26 päringut (26 sisse, 5 välja), 
  • 2012.aastal 43 päringut (24 sisse, 19 välja)
 
Vahetatav teave: varade olemasolu, ärihuvide olemasolu, varasem kuritegelik taust, deklareeritud sissetulekud. Mõningased probleemid pangainfo edastamisega.
 
Parima praktika näited:
  • Eesti päring Hispaaniasse: tuvastasime 3 kinnistut, mis olid soetatud kuritegelikust rahast nii kahtlustatavate kui kolmandate isikute nimele.
  • Eesti päring Lätti: lükkasime ümber kahtlustatava väited väidetava laenu saamise kohta Läti kodanikult
  • Rootsi päring Eestile: tuvastasime suuremahulise rahapesuskeemi Rootsis teenitud kuritegelike rahade pesemise kohta Eestis, oleme lähedal rahvusvahelise uurimisrühma moodustamisele
  • Kartuseks rahvusvahelise koostöö ees ei ole alust. Välisriigis edukaks varade jälitamiseks ja arestimiseks on olemas piisav õiguslik regulatsioon. Oleks aeg jõuda esimeste kohtulahenditeni.

 

Krista Aas

kriminaaltulu üksuse juht

Keskkriminaalpolitsei  

 

Teema: Pahatahtliku maksejõuetusega seotud levinumad skeemid.

 
Jaanus Värk - Maksu- ja Tolliameti sissenõudmise erimenetluse osakonna juhataja
 

 

   

Pahatahliku maksejõuetuse üheks eesmärgiks on konkurentsieelise saavutamine oma tegutsemisvaldkonnas, kuna see võimaldab pakkuda kaupu ja teenuseid konkurentidest madalama hinnaga.

Ebaausa majandustegevuse osakaalu vähendamine on üks maksu-ja tolliameti strateegilistest eesmärkidest aastatel 2013-2016.

Selliste ettevõtjate arvu pidev suurenemine, kes on seotud rohkem kui kolme äriühingu (maksu)võlaga, annab märku ühiskonnas levivast maksukultuuritusest.
 
Neli enim levinud viisi maksuvõla tekitamiseks ja ülesjätmiseks on:
  • ettevõtte mahajätmine;
  • ettevõtte üleminek;
  • ettevõtte tegutsemine ühise majandusüksusena;
  • maksejõuetuks muutmine.


Pahatahtliku maksejõuetuse vähendamiseks näeme järgmiseid võimalusi:

  • maksuhalduri tõhus tegevus; 
  • eesmärgistatud seadusloome;
  • ettevõtjatele suunatud teavitustöö;
  • ühiskonna hoiakute ja suhtumise mõjutamine läbi kommunikatsioonitegevuste.

 

Teema: Kas praktikas on saamas tavaks likviidsuse probleemide lahendamine läbi pankroti.

 

Igal ettevõtjal on õigus likvideerida oma ettevõte, mida ta ei vaja.  
 
Ettevõtte likvideerimisel tuleb arvestada ajakuluga ja lisanduvate rahaliste kulutustega. Seega likvideerival ettevõttel peab olema nii ajaline ressurss kui ka raha.

Ettevõtte likviidsuse probleemi  olemasolul puudub ettevõttel üldjuhul raha, mis võib muuta (vabatahtliku) likvideerimisprotsessi läbiviimise võimatuks.
 
Vaatamata tehtavatele kulutustele kujuneb likviidsuse probleemist siiski maksejõuetus.
 
Ettevõte, kus likviidsuse probleemide esinemisel ei võeta ette midagi, likvideeritakse paari aasta jooksul sundlikvideerimise käigus või võlausaldajate pankrotimenetluse raames. Tegevusetus on vähem ajakulukas ja ei nõua rahaliste vahendite kaasamist.
 
Mai Palmipuu
ENABLE OÜ
vandeaudiitor
 

 

Teema: Eesti ettevõtete sisekontrollisüsteemide nõrkused.

 

 
Mis võiks olla abistavaks mõõdupuuks sisekontrollisüsteemide hindamisel?
 

    - Kuidas sisekontrollisüsteemid toetavad pettuste ennetamist?

 

    - Mis võimaldavad ja soodustavad pettuseid organisatsioonides?

 

    - Näited sisekontrollisüsteemide nõrkustest.

 

 

Heikko Mäe

ESÜ juhatuse liige,

Eesti Energia riskijuht

 

Teema: Varalise kahju efektiivne väljanõudmine kriminaalmenetluslike vahenditega. 

 

Huvitav on teada, kuidas toimub  kriminaalasjade läbivaatamisel eraõigusliku kahju hüvitamine, milline on kohtupraktika ning mida on vaja kanntanul enda varaliste huvide esindamisel kriminaalmenetluses tähele panna.

 

Uurime, kas kahju hüvitamine kriminaalasjade lahendamisel kohtus erineb samalaadsete nõuete  tsiviilasjade kohtupraktikast.

 

Seoses märgituga pöörame tähelepanu:

  • Kannatanu kui tsiviilhageja õigustele ja kohustustele kriminaalmenetluses;
  • Nõuete esitamise tähtaegsusele ja prokuratuuri selgitamiskohustusele;
  • Riigi kohustustustele kanntanu ees EIK valguses;
  • Tutvume, milliseid nõudeid saab kriminaalmenetluse raames esitada ning millised on mittevaralise kahju hüvitamise võimalused;
  • Käsitleme kriminaalmenetluses nõuete tagamisega seonduvaid probleeme ning kriminaalasjas esitatava hagi vorminõudeid;
  • Millised on praktikas enamlevinud juhtumid, mis takistavad kriminaalmenetluses efektiivset kahju hüvitamist. 

 

Üllar Talviste

vandeadvokaat

 

 

Kommentaari lisamine

Kommenteerida saavad ainult registreeritud ja sisse loginud kasutajad.

Kommentaarid