18. veebruar 2013 |
Majanduskuritegude menetlus- ja kohtupraktika. |
Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm, käsitleb majanduskuritegevuse konverentsil teemat „2012 menetlus- ja kohtupraktika markantseimad näited.“ Tema konverentsieelsed mõtlemisteemad Eesti karistusõiguses on:
- Süütuse presumptsioon karistusõiguslikes menetlustes
- Kannatanu kaitse eesmärkide realiseerimine karistusmenetlustes
|
Süütuse presumptsioon karistusõiguslikes menetlustes
Viimastel aastatel on tõusnud meedia tähtsus kõiges, ka kriminaalmenetluses. Täna on krimiuudis mõjususelt hoopis enam, kui kakskümmend aastat tagasi oli kellegi suhtes tehtud kohtuotsus.
Neljas võim on reaalne ja mõjus. Keegi pannakse „laulu sisse ja sealt tema enam välja ei saa“. Meediat kasutatakse vahendina. Meedia tabloidistumine toob kaasa, et uudis esitatud hagist või kahtlustusest on suurem, kui asi ise.
Kohtud, prokuratuur ja väärteomenetlejad esitavad pressiteateid. Ka menetlusalused isikud kasutavad samu meetodeid. Nii toimubki menetlus meedias.
Pressiteated avaldatakse enne või samaaegselt, kui teate saab menetlusalune isik. Menetleja pressiteate eesmärk on veenda, et kala, keda püütakse, tuleb kinni püüda ja ära praadida. Meedia kaudu arvamuse kujundamise võtted on sarnased, olgu eesmärk menetleja tegususe näitamine, menetlusaluse survestamine, targa poliitiku või erakonna kiitmine või hea pesupulbri müük. Meediasõdade põhitõde on, et ülim eesmärk on, kuidas asjad välja paistavad.
|
 |
Halb praktika on, kui isiku suhtes menetlus lõpetatakse või kui riik kaotab, jõuab meediasse teade, mis näitab isikut siiski negatiivses valguses.
Selline meediamenetlus riivab jämedalt menetlusaluse isiku õigusi, süütuse presumptsioonist ei ole juttugi. Samuti seab see surve alla menetleja. Pärast arvukaid artikleid ja pressiteateid menetluse edenemise kohta on menetlejal keeruline tunnistada, et süü puudub. Nii ongi praktika, et isikule, kelle süüdimõistmiseks ei ole alust ega tõendeid, tehakse ettepanek oportuniteediks või siis otsitakse ühe menetlusaluse ära langemisel teine, kolmas, neljas...
Kannatanu kaitse eesmärkide realiseerimine karistusmenetlustes
Väärteo ja kriminaalmenetlustes jäävad kannatanu õigused sageli tahaplaanile. Markantsemad näited on, kus kindlustusandja avalduse alusel algatatakse kriminaalmenetlus ja kannatanule ei maksta kriminaalmenetluse tõttu hüvitist. Kriminaalmenetlus võib kesta aastaid ja kannatanu peab arvestama, et tema nõue võib selle aja jooksul aeguda. On tekkinud taunimisväärne praktika, kus pärast kriminaalmenetluse lõpetamist kindlustusandja ikkagi keeldub kahju hüvitamisest väites, et vaatamata lõpetatud kriminaalmenetlusele on tegemist pettusega ...
