21. veebruar 2013 |
Ettevõtete pahatahtlik maksejõuetus on järjest levinum skeem |
Eestis on praegu ligi 1300 eraisikut, kes on seotud ettevõttega, mille maksuvõlg on suurem kui 5000 eurot. Kokku on nende ettevõtete maksuvõlg 127 miljonit eurot ehk umbes kolmandik kogu maksuvõlast.
Maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluse osakonna juhataja Jaanus Värk ütles ERRi raadiouudistele, et tegu on tihtipeale ettevõtte pahatahtliku maksejõuetuse ühe levinuma skeemi ehk ettevõtte mahajätmisega. Tema sõnul on võlgnike nimekirja tipus 15 inimest, kellega on seotud üle kümne äriühingu.
"Vähenemist täna märgata ei ole. Kui me võrdleme seda numbrit aastataguse numbriga, on see pea 300 isiku võrra suurenenud," lausus Värk. Tema sõnul on levinud veel mitu pahatahtlikku maksejõuetuse skeemi nagu uue ettevõtte soetamine, kus kohustused jäetakse maksejõuetule ettevõttele.
Advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Marko Kairjak ütles, et praegu puudub mehhanism likvideerimisteenuste osutajate ehk nn "Panama pakettide" pakkujatega võitlemiseks.
"Panama pakett on teenus, kus majandusraskustesse sattunud äriühingu juhatuse liige või osanik müüb läbi teenuse oma osad mingile äriühingule või isikule, kelle elukoht on Eestist võimalikult kaugel, heal juhul väljaspool ELi," selgitas ta.
Kairjaki sõnul on skeemi mõte selles, et isikute kättesaamine hilisemates pankroti või kriminaalmenetluses on sisuliselt võimatu.
"Tulemuseks on kriminaalmenetluse puhul selle lõpetamine, kuna olulisi tunnistajaid ei ole võimalik kätte saada," lausus ta.
Kairjaki kinnitusel ei ole kaugel elavate inimeste näol tegemist fantoomisikutega. "See, et meil on teatud isikud, kelle puhul registrist on näha, et nad on nii paljude äriühingutega seotud, näitab seda, kui suur probleem see on," rääkis ta.
Majanduskuritegude ennetamiseks on veel palju arenemisruumi
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul on sellel poolaastal lõpule jõudmas karistusõiguse revisjon ja muudatused puudutavad ka majanduskuritegusid. "Mis need täpsemalt olema saavad, seda ma täpselt kahjuks öelda ei saa, sest see on see osa revisjonist, mis on meil veel läbi käimata ja arutamata."
Tema hinnangul ei tasu kindlasti arvata, et karmide karistustega on situatsioone, mis maksuvõlgnevused lahendaks. "See tahab terviklikke ja läbimõeldud lahendusi saada. Ma arvan, et kuriteo ennetus majanduskuritegude valdkonnas on see, kus meil on päris palju arenemisruumi," rääkis Siitam-Nyiri.
KUULA RAADIOUUDIST 22.02.2013 18:23
Autor: Janek Salme / Toimetas: Rutt Ernits
