24. oktoober 2013 |
Korruptsioonivastaste tegevuste planeerimisel ei tohiks aluseks võtta korruptsiooni kitsast (kriminaalõiguslikku) tähendust. |
25. oktoobril toimunud erasekori korruptsiooniseminari I moodulit kokkuvõtvas lõpuettekandes keskendus Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees, Jaanus Tehver, korruptsiooniriskide maandamisele erasektoris. Ettekandes rõhutati korduvalt, et korruptsiooni ennetamine on tulemuslik vaid siis, kui see on süsteemne korruptsiooniriskide maandamisele suunatud tegevus.
Tõhusaks ennetustegevuseks on eeskätt vajalik ettevõttes korruptsioonivastase programmi väljatöötamine ja rakendamine. See ei tohiks aga kindlasti olla eesmägiks iseenesest, vaid peaks olema üks osa terviklikust organisatsiooni juhtimissüsteemist.
Erasektori enamlevinud korruptsiooniriske kaardistades toodi näitlikult välja: ametnikele altkäemaksu/pistise andmise avastamisega kaasnevad sanktsioonid ja mainekahju, ettevõtte majandushuvide kahjustamine nii kelmuste, vara omastamise, aruandluse manipuleerimise või sisetehingutega (insider trading) kaudu. Samuti kahjulikud tehingud suhetes klientide ja tarnijatega (kickbacks, altkäemaks/pistis) ning keelatud kokkulepped konkurentidega (kartellid) ja sellest tulenevad sanktsioonid ja mainekahju. Lisaks selged maksuriskid, ärisaladuste leke jt.
Korruptsioonivastase programmi koostamise aluseks peaks olema korruptsiooniriskide analüüs, mille esimene etapp oleks korruptsiooniriskide teadvustamine ja nende mõjude hindamine. Riskide hindamise esmane samm on organisatsiooni eesmärkide kaardistamine ja seejärel eesmärkide täitmist ohustada võivate riskide kaardistamine.
Riskide kaardistamise aluseks võib alusmaterjalina kasutada nii olemasolevaid korruptsiooniuuringute tulemusi, statistilisi andemid, võrdlusi teiste sarnaste ettevõtete ja organisatsioonidega, kvalitatiivset analüüsi jt meetodeid. Riskide kaardistamisele peaks järgnema nende mõjude hindamine, mis seisneb riski realiseerumise tõenäosuse ja mõju eesmärkide saavutamise kindlakstegemises.
Korruptsioonivastane programm on ettevõtte korruptsioonivastaste meetmete kogum, mis hõlmab väärtusi, käitumis- või eetikakoodeksit, poliitikaid ja protseduure, riskijuhtimist, sise- ja väliskommunikatsiooni, koolitusi, sisekontrolli, järelevalvet ja seiret. Programmi tulemuslikkuse olulised komponendid on aga adekvaatne ja individualiseeritud (organisatsioonipõhine) riskide hindamine, ettevõtte juhtkonna aktiivne kaasatus protsesside läbiviimisesse, selgelt määratletud tegevuspõhimõtete ja protseduuride kehtestamine.
Väga oluline roll on programmi elluviimisel ja rakendamisel, mis peaks sisaldama efektiivset selgitustööd ja koolitusi. Lisaks tuleb korraldada ettevõttes toimiv kontrollimehhanism ja rikkumistele adekvaatne reageerimine. Programmi ellukutsumine ei tohiks olla ühekordne tegevus vaid seda peaks hakkama perioodiliselt hindama ja täiustama.
Lisaks oleks oluline dokumenteerida riskide analüüsi protsess sh kõik riskide maandamise tegevused. Seda eelkõige selleks, et jääks maha kontrolljälg ja tekiks ka hilisem andmete võrdlemise ja analüüsimise võimalus. Parema tulemuse saamiseks tuleks kasutada nii sisemisi kui väliseid sisendeid korruptsiooniohtude tuvastamiseks. Nendeks võivad olla näiteks: töötajate küsitlused, suhtlus lepingupartneritega, erinevad uuringud jms. Koguge ja analüüsige teavet töötajate ja lepingupartnerite kohta ning uuendage teavet regulaarselt.
Lisaks tuleks kaaluda ettevõttes standardiseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamist, kus käsitletakse korruptsioonivastast programmi selle süsteemi ühe osana. Huvide konflikti vältimise kõige tulemuslikum meede on ettevõttes hästi toimiv töökorraldus. Luua tuleks usaldusväärne väärkäitumistest teavitamise (whistleblowing) süsteem. Väga oluline on ettevõtte juhtide eeskuju ja selge sõnum nn ”nulltolerantsist” korruptsiooni ja selle vältimise meetmete olemasolu rikkumiste suhtes.
Läbivalt jäi Jaanus Tehveri ettekandes kõlama ettevõtjatele hea soovitus, et korruptsioonivastaste tegevuste planeerimisel ei tohiks aluseks võtta kindlasti korruptsiooni kitsast (kriminaalõiguslikku) tähendust.
14. novembril toimuva seminari II moodulil: "ERASEKTORI PARIMAD PRAKTIKAD KORRUPTSIOONI VASTU" jätkatakse korruptsiooniriskide maandamise võimaluste ja parima praktika jagamist läbi Eesti ettevõtete enda ja eksperide kogemuse. Tutvustatakse erasektori korruptsiooni tõkestamise efektiivsemaid metoodikad ja praktikad nii Eesti kui teiste riikide näitel, räägitakse äriühingu riskijuhtimise rollist korruptsioonijuhtumite ennetamisel ja paljastamisel. Eesti ettevõtete praktiliste näidete varal antakse ülevaade juurutatud korruptsioonivastasest poliitikast ja programmist ning korruptsioonijuhtumeid enneavast personalipraktikast.
14. novembil 2013 toimuva seminari ajakava, eeskõnelejate ja registreerimise info leiate seminari kodulehelt.
