15. oktoober 2013 |
Ehitussektori riskid: kas olla aus või kasumlik? |
Viimastel aastatel on ehitussektoris tegutsevad äriühingu olnud õiguskaitseorganite kõrgendatud tähelepanu all ning mitmete ettevõtete tegevuse kontrollimiseks on alustatud kriminaalmenetlus. Miks on korruptsioon ja pettuseriskid ehitusvaldkonnas levinud?
Esiteks on ehitustegevuseks vajalik saada asjakohased load, kinnitused, sertifikaadid, mis loovad soodsa keskkonna ebaseadusliku hüve pakkumiseks ja vastuvõtmiseks. Teiseks finantseeritakse paljusid ehitusprojekte avalikest vahenditest — kas Eesti riigi eelarvest või EL-i ressurssidest — mistõttu on olemas soodne pinnas korruptsiooniks.
Vaevu on tugevamad ehitusettevõtted majanduslanguse ajal neile osaks saanud tagasilöökidest toibunud ning parimal juhul jõudnud hakata tagasihoidlikku kasumit teenima, kui ees on ootamas uued väljakutsed. Eesti ehitusettevõtjate liidu hinnangul võivad ehitusmahud sellel aastal langeda kuni 10%, mis omakorda lisab hoogu juurde juba niigi tihedale konkurentsile. EY hiljutise uuringu kohaselt on 19 % Baltikumi ettevõtete juhtidest on valmis äri edendamiseks pakkuma altkäemaksu.
On ilmselge, et iga ehitusettevõtte esmane ülesanne on oma põhitegevuse käigushoidmine ja laiendamine, aga selle kõrval ei tohiks ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadava rahalise karistuse või äriühingu sundlõpetamise risk siiski tahaplaanile jääda.
Samuti esineb mitmeid riskivaldkondi äriühingu sisemises töökorralduses. Riskid, millele äriettevõtete juhid pööravad igapäevases majandustegevuse reeglina vähe tähelepanu on järgmised:
- Huvide konflikti esinemine, nt hankekomisjoni liikme perekondlik seotus mõne hinnapakkumise esitanud ehitusettevõtte juhtivtöötajaga.
- Ülemääraselt kõrge hinnaga pakkumiste aktsepteerimine, nt alltöövõtja leidmisel, kuigi turul on ka madalama hinnaga pakkujaid. Esineb ka vastupidiseid juhtumeid, kus pakutakse ülemäärast soodustust, nt toodete müümisel, kuigi oleks võimalik leidja ostjaid ka kõrgema hinnaga.
- Vahendustasu maksmine, nt ettevõttele tasutakse kokkulepitud summa, kuid vahendustasu laekub teenust vahendanud töötaja isiklikule pangakontole.
Korruptsiooni eksisteerimiseks on vajalik kahe poole tegevus: üks, kes hüve pakub ja teine pool, kes seda küsib või vastu võtab. Olen seisukohal, et sama aktiivselt kui ettevõtjad kompavad hea äritava ja ebaeetilise käitumise piire, leidub ka ametnikke, kelle vastuvõtule ilma n-ö kingituseta ei ole mõtet minnagi. Ei ole saladus, et valitud tellijate läbiviidud ehitustöid puudutavas hankemenetluses osutub edukaks pakkujaks juba aastaid üks ja seesama ettevõte. Miks või kuidas on see võimalik, jääb lugeja fantaasia lahendada.
Eraettevõtluses on pigem tavapärane suhelda äripartneritega ka väljaspool ametlikku tööaega. Enamasti puudub ehitusettevõtetes reeglistik lubatud ja keelatud tegevustest või on hea äripraktika-alane kommunikatsioon olnud vähene. Sageli peetakse kingituste andmist ja vastuvõtmist või kolmanda isiku poolt tasustatud „ärireisidel“ osalemist tavapärase majandustegevuse osaks. Probleemina näeb ettevõtte juhtkond kirjeldatud tegevusi alles siis, kui asjaolude uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust ning siis ka pigem õiguskaitseorganite pahatahtliku kiusamise võtmes.
Lahenduseks võiks olla avaliku ja erasektori ühtsete eetikapõhimõtete väljatöötamine ja kommunikeerimine. Vastasel juhul jätkub trend, kus ametnikkond elab pidevas paanilises kriminaalmenetluse hirmus, kus ka tavapäraseid elutegevusi (nt mõne ettevõtjaga koos lõunatamine) võidakse tõlgendada kui potentsiaalset korruptsiooniriski. Samuti seaks hea äritava põhimõtete juurutamine piirid äritegevuses osalevate isikute lobitööle ja heatahtlikkuse väljendamisele. Olen arvamusel, et äri tuleks teha selliselt, et õiguskaitseorganitel ei oleks alust üleüldse kriminaalmenetlust alustadagi!
Autor: Marilin Pikaro, finantspettuste atesteeritud uurija, EY Baltic AS
Allikas:
