19. november 2013 |
Aga kuidas siis tõhusalt maksupettustega võidelda? |
20.11.2013 ilmunud Kaubandus ja Tööstuskoja ajakirja Teataja juhtkirjas pöördus peadirektor, Mait Palts, Koja liikmete poole järgnevaga: "Lubage mul esmalt tänada kõiki Koja liikmeid, kes on viimastel nädalatel aktiivselt maksuteemadel nii arvamusi, ettepanekuid kui tunnustavaid sõnu meile saatnud või öelnud. Meie liikmete aktiivne tagasiside kinnitab jätkuvalt, et maksuteemad on ettevõtjate jaoks äärmiselt olulised ja nii on need püsinud ka meie jaoks tähtsuse tipus. Ma ei tahaks selles juhtkirjas peatuda pikalt sõiduautode maksustamise teemal, Riigikogus peetud tulisel arutelul või käibedeklaratsioonide teemal."
Selles osas juhtub Teataja trükkimineku ajakski nii mõndagi veel ning kindlasti kajastavad erinevaid muutuseid ka ajakirjandus ning Koja teised infokandjad. Kutsuksin hoopis kõiki ühiselt mõtlema, kuidas ja milliste meetmetega oleks võimalik seda kurikuulsat maksuauku vähendada. Kokku hinnatakse selle suuruseks u 400 miljonit eurot aastas, millest käibemaksule kuulub u 250-270 miljonit.
Kui siin millegagi võrdlust tuua, siis Tallinna aasta eelarve läheneb 500 miljonile ja Tartu käesoleva aasta eelarve on mahus u 150 miljonit. Suured numbrid, kas pole? Just laekumata jäävate maksutulude poolest. Ja need numbrid arvestavad tänaseid makse ja maksukeskkonda, mitte hüpoteetilisi uusi makse või maksusüsteemi muutmist. Uute maksude kehtestamisega või seniste tõstmisega suureneks maksuauk tõenäoliselt veelgi, sest uus ei paranda ju vana laekumist.
Aga ikkagi, mida siis teha, et kehtestatud maksud saaksid kokku kogutud? Ma olen kaugel ka sellest, et arvata nagu saaks kogu maksuauku likvideerida. See oleks võimalik vaid juhul, kui maksud sootuks kaotada. Pole makse, pole auku. Pole siis ka avalikke teenuseid jne. Püsides siiski reaalsuse piires, tahaks öelda, et väga hea, kui sellest tänasest august alustuseks kolmandikugi või poole kätte saaks. Ausatel ettevõtjatel oleks lihtsam äri ajada ja õpetajatele ning politseinikele ja päästjatele saaks rohkem palka maksta.
Automüüjad hindavad täna, et erinevate pettuste tõttu jääb riigil sektorist saamata vähemalt 20 miljonit, kütusesektoris on sama number u 75 miljonit. Mõlema sektori ettevõtjad on teinud ka omapoolseid ettepanekuid, kuidas olukorda parandada. Nendest oleks ka mõistlik alustada. Kindlasti on oluline panustada sihitumalt ka kontrollitegevusse. Kuigi maksuhaldur on korduvalt öelnud, et kõikide riskiga ettevõtjate kontrollimiseks kuluks üle kümne aasta, on ilmselge, et siht tulebki võtta sinna, kus risk ja pettuste tõenäosus ja summad kõige suuremad.
Kahtlemata on need keerukad ja aeganõudvad uurimised, kuid need peavad olema prioriteet. Olukorda arvestades tahaksin sagedamini lugeda ajalehest uudiseid maksuhalduri töövõitudest nagu u nädal tagasi „…suhkru ja armatuurterasega kaubelnud OÜ andis süüdistuse kohaselt septembrist 2012 kuni maini 2013 maksu- ja tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmeid ja jättis tasumata kokku 597 691 eurot käibemaksu…“. Üheksa kuuga ligi 600 000 eurot! Lisaks suhkru ja metalliga tegelejatele liiguvad jutud, et kütusesektoris pidavat kütused ja väärismetallid ja muud kallihinnalised kaubad koos käima. Eks tuleb tõdeda, et kui aastaid tagasi käis organiseeritud kuritegevus räpasemalt, siis täna on see liikunud teistesse valdkondadesse, kus käsi palju määrida ei tule – üks neist on ilmselt just maksuvaldkond ja teiseks kindlasti küberkuritegevus.
Evolutsiooniline areng? Kas oleks vajalik maksukogumise põhimõtteid samuti üle vaadata? Ilmselt ongi. Kas selleks uueks meetmeks on aga nn käibedeklaratsiooni lisa, ei ole ma veendunud. Kui seda läbimõeldult ja hästi ette valmistades rakendada (et kulud ei moodustaks olulist osa eeldatavatest tuludest), siis ehk oleks kasu sest suure osa suuremate pettuste üheks komponendiks on piiriülesed tehingud, mis selle süsteemi fookusest välja jäävad. Ehk tuleks mõelda hoopis lahenduste peale, mis piiriüleselt ja ELis tervikuna olukorda aitaksid lahendada.
Kokkuvõttes kutsun aga kõiki mõtlema selle peale, kuidas ja milliste meetmetega tagada, et maksuauk väheneks ja seeläbi ei kannataks ausad maksumaksjad.
Allikas:
