17. detsember 2013 |
Juristi töölaualt: Maksuametis on valminud kavandatava käibedeklaratsiooni lisa vorm |
Detsembri alguses avalikustas Maksuamet käibedeklaratsiooni lisa vormi ning selle täitmise juhendi esialgse versiooni. Käibedeklaratsiooni lisaga soovitakse koguda ettevõtjatelt andmeid üle 1000euroste ostu- ja müügitehingute kohta.
Maksuamet töötas välja käibedeklaratsiooni lisa vormi, sest Riigikogu võttis 11. detsembril vastu käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama alates 20. augustist 2014 esitama koos käibedeklaratsiooniga ka käibedeklaratsiooni lisa.
Kes peab käibedeklaratsiooni lisa esitama?
Lisa esitamise kohustus tekib ainult maksukohustuslasel. Piiratud maksukohustuslane ei täida käibedeklaratsiooni lisa vormi. Kui ajakirjanduse vahendusel on levinud arusaam, et lisa esitamise kohustus on ainult ettevõtetel, kes on saanud või väljastanud vähemalt 1000eurose arve, siis see on pool tõest.
Eelnõu kohaselt tuleb lisas kajastada ka väiksemaid tehinguid, kui arvete kogusumma ühe tehingupartneri lõikes on kalendrikuus ilma käibemaksuta vähemalt 1000 eurot. Näiteks kui üks ettevõtte esitab teisele ettevõttele ühes kalendrikuus sada 15eurost arvet, siis tuleb andmed kõigi nende saja arve kohta kanda ka käibedeklaratsiooni lisasse, sest ühele ettevõttele väljastatud arvete kogusumma ületab 1000 eurot.
Tehingupartneripõhist 1000eurost piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete osas eraldi. Kui ettevõte ei ole saanud ega väljastanud ühes kalendrikuus arveid, mis ületavad piirmäära, siis ei pea esitama Maksuametile nullidega käibedeklaratsiooni lisa. Sellisel juhul tuleb käibedeklaratsioonis teha märge deklareeritavate andmete puudumise kohta.
Milliseid andmeid tuleb kajastada käibedeklaratsiooni lisas?
Käibedeklaratsiooni lisa vormil kajastatakse 20protsendilise ja 9protsendilise käibemaksumääraga maksustavate kaupade ja teenuste eest väljastatud ja saadud arvete andmed. Deklareerida tuleb arveid, mille teiseks osapooleks on juriidiline isik, FIE, riigi-, valla- või linnaasutus. Kajastada ei tule aga tehinguid, mille osapooleks on füüsiline isik.
Käibedeklaratsiooni lisas kajastatakse ostu- ja müügiarvete kohta järgmised andmed: tehingupartneri registrikood, tehingupartneri nimi, arve number ja kuupäev, arve summa, käibemaksu informatsioon (müügiarvete osas näiteks maksumäär ning ostuarvete osas sisendkäibemaksu summa).
Millal tuleb esitada käibedeklaratsiooni lisa?
Käibedeklaratsiooni lisa tuleb hakata esitama koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks elektrooniliselt või paberkandjal. Kui mõni ettevõte sooviks Maksuameti tööd muuta keerulisemaks ja aeganõudvamaks, esitades käibedeklaratsiooni lisa paberil, siis see võimalus on üsna piiratud, sest lisa on lubatud paberil esitada ainult juhul, kui selles kajastatakse andmeid kuni viie tehingu kohta.
Käibedeklaratsiooni lisa elektrooniliseks esitamiseks loob Maksuamet kolm võimalust: esiteks edastamine masin-masin liidese abil, teiseks faili üleslaadimise võimalus (nt XML-formaadis) ning kolmandaks arvete andmete käsitsi sisestamine e-maksuameti ekraanivormil.
Koda ei toeta käibedeklaratsiooni lisa kehtestamist.
Lisa kehtestamisega loodab riik parandada varjatud käibe avastamist, fiktiivsete arvete tuvastamist ning vähenema peaks arvete fabritseerimine, sest teatakse, et ostja ja müüja arveid võrreldakse automaatselt. Rahandusministeeriumi hinnangul toob käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine riigieelarvesse täiendavat tulu vähemalt 30 miljonit eurot aastas.
Kaubanduskoda ei ole vastu muudatustele, mis aitaksid tõhusalt maksupettustega võidelda ning ei suurendaks põhjendamatult ettevõtjate halduskoormust. Käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ei vasta aga eelnimetatud kriteeriumitele, sest sellega kaasneb ausate ettevõtjate halduskoormuse kasv ning täiendavad kulud (ühekordsed raamatupidamistarkvara arendamiskulud ning igakuised deklaratsiooni esitamisega seonduvad kulud). Samuti on küsitav, kui tõhusalt aitab uus meede võidelda käibemaksupettustega. Näiteks piiriülesed tehingud jäävad sisuliselt muudatuste mõjualast välja, sest Maksuametil puudub võimalus koguda ning võrrelda välisriigi ettevõtte poolt deklareeritud andmeid Eesti ettevõtja poolt esitatud andmetega.
20.08.2014
Suure tõenäosusega võtab Riigikogu lähiajal vastu käibemaksuseaduse muutmise eelnõu muutmata kujul. See tähendaks, et ettevõtjad on kohustatud alates 1. juulist 2014 esitama Maksuametile käibedeklaratsiooni lisal täiendavaid andmeid arvete kohta, kui arve või arvete kogusumma on tehingupartneri lõikes vähemalt 1000 eurot.
Samas loodame, et käibedeklaratsiooni lisa vorm tehakse kavandatust lihtsamaks. Kindlasti esitame veel selle aasta jooksul Maksuametile oma ettepanekud, kuidas muuta seda vormi ettevõtjasõbralikumaks. Käibedeklaratsiooni lisa vormi ja täitmise juhise esialgse versiooniga ning käibemaksuseaduse muutmise eelnõuga saab põhjalikumalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.
Autor: Marko Udras
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt
Allikas:
