10. oktoober 2014 |
Julgeolek algab toimivast majandusest |
Hanno Tomberg delfi.ee
Ettevõtjad vajavad kindlust, et riik pöörab peale julgeoleku tähelepanu ka soodsale ettevõtluskeskkonnale ja majanduse kasvule, kirjutab EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.
Viimaste kuude meediapilti jälgides on selge, et poliitikute lemmikteema on riigi julgeolekupoliitika. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht rääkis nädalavahetusel ohuhinnangute mittevastavusest soovmõtlemisele ja kutsus üles laiendama laiapõhjalist riigikaitse juhtimisõpet. Reformierakonna juhtpoliitik küsis suve lõpul poolelt tuhandelt inimeselt arvamust erakonna rahvusliku julgeoleku strateegia kohta. Sellekohased ettepanekud, sh liitlasvägedele Eestis toetuse osutamine, jõudsid ka järgmise aasta riigieelarve projekti.
Valimiseelsete teemadena on kerkinud ka töövõimereform ja üksikisiku tulumaksu muudatused, sh tulumaksuvaba miinimum ja eritasandilised tulumaksumäärad. Ometi pole nende kõrval sama oluliste debattidena (v.a arvamusfestivalil) esile tõusnud Eesti majanduse üldine struktuur ja majanduse kasvuväljavaated.
Valitsuse kevadel uuendatud konkurentsivõime kava “Eesti 2020” seab Eesti majanduse pikaajaliseks ülesandeks ettevõtete ja töötajate oskuste taseme tõstmise, erasektori arendustegevuse mahu suurendamise, ettevõtete ekspordivõimekuse arendamise ja välisinvesteeringute kaasamise kaudu infrastruktuuri arengu ja maksupoliitika.
Valitsus- ja opositsioonierakondade väljapakutud maksumuudatused soovivad elu paremaks teha eelkõige madalapalgalistel ja odavamat tööd tegevatel töötajatel. Mida pakutakse aga ettevõtjatele? Neile, kes veavad Eesti majandust, olles kohandunud muutunud majandusolude ja turgudega ning võttes ette riskantseid, kuid pikemas vaates tulutoovaid ümberkorraldusi suuremat lisandväärtust loovale toodangule üleminekuks.
Saksamaa nõrkused saab Eestile üle kanda
Saksamaa majandusuuringute instituudi juht Marcel Fratzscher hoiatab eelmisel nädalal ilmunud raamatus “Die Deutschland-Illusion”, et Saksamaa majanduseufooria pimestab ja muudab riigi igavaks. Majandusedu tööturu reformide, ekspordivõimekuse ja tasakaalustatud riigieelarve toel on Saksamaal Fratzscheri sõnul nõrkusi, millega saab paralleele tõmmata ka Eestis. Tööturu elavdamisel osaajaliselt tööd tegevate inimestega on vaid lühiajaline mõju ja ekspordikasv saavutati Saksamaal tootlikkuse tõstmise asemel palgatõusu pidurdamisega. Pealegi on Euroopa suurima majandusega riigi sisene teenustesektor madala konkurentsivõimega.
President Ilvese aasta alguses väljaöeldud “Mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii” on majandussektorile kohale jõudnud. Väiksema lisandväärtusega ettevõtetel on raske konkurentsis püsida, sest tööjõu ootus palgatõusule on jätkuvalt suur ja Eesti kaotab konkurentsivõimes odavamatele lõunanaabritele. Sealt liiguvad odavad töökohad lähitulevikus kindlasti veel edasi.
Samas piirab “targemat tööd” tegevaid ettevõtteid struktuurne tööjõunappus, vabanevad töötajad pole ilma põhjaliku ümberõppe ja lisateadmisteta võimelised uut tööd tegema. Ettevõtjad on valmis ümberõppesse panustama, kuid soovivad, et ka riik näitaks üles samasugust valmidust. Ümberõppeks on lihtne toetusi saada töötutel, kuid mitte neil, kellel tööd on. Aga just viimati nimetatud, oma tööoskusi parandada soovivad ja samal ajal veel töötavad inimesed on motiveeritumad, sest oskavad oma tulevikku teadlikult planeerida. Otsuse langetamine alles siis, kui töö on lõppenud, on palju suurema riskiga ja tekitab täiendava koormuse sotsiaalsüsteemile.
Tööandjate keskliit hindab, et elukestvas õppes võiks Eestis osaleda vähemalt 20% tööjõust. Selleks tuleks aga esimesi samme astuda juba praegu, et ümberõppesüsteem koos kutseõppeasutuste ja ülikoolidega välja töötada, arvestades ka ettevõtjate vajadusi.
Tänase majanduse vajadused ei vasta nendele teadmistele, mida omandati ülikoolis 20-45 aastat tagasi, mistõttu erilise tähelepanu alla peaksid kuuluma suured aastakäigud, tänaseks 40., 50. ja 60. eluaastatesse jõudnud töötajad.
Välistööjõuga peab harjuma
Välistööjõuta Eestis kaua enam hakkama ei saa, on leidnud pea kõik Eesti majandusprognooside tegijad ja lisanud, et meie töökeskkond ei soosi välistööjõu palkamist. Kas peale IT-ettevõtete on veel neid sektoreid, kus ollakse valmis töökohtadel inglisekeelsele suhtlusele üle minema? Samuti on siia saabuvatel töötajatel raske leida oma pereliikmetele töökohta või lastele sobivat kooli ja lasteaeda. Viimane takistab kindlasti oluliselt perede rännet töökoha järel Eestisse.
Investeeringute osas konkureerivad meiega naabrid: Soome, Läti ja Leedu. Me ei saa oma eeliseid iseenesestmõistetavaks pidada.
Soomes on palga- ja elamiskulud suuremad, kuid keskkond kindlasti soodsam ja valmisolek välisinvesteeringute majutamiseks parem. Lätis ja Leedus on vastupidi, tööjõukulud odavamad ja riik teeb ka ise välisinvestoritele maksude ja muude soodustuste näol investeeringute tegemise lihtsamaks.
Eesti maksukeskkond vajab tööjõumaksude ja maksupoliitika asjus lähiajal tõsist arutelu ja kiireid otsuseid, sest potentsiaalsed välisinvestorid küsivad järjest sagedamini – teil on puhas õhk ja pole ummikuid, aga veel? Viisteist aastat tulumaksu nullmäära reinvesteeritud kasumilt ei võlu enam uusi investoreid, neid huvitavad madalamad tööjõumaksud ja võimalus tehtud investeeringud tagasi teenida.
Meil on veel võimalus valida, keda siia tööle kutsume. Oleme uus ja põnev riik kõrgema lisandväärtusega välistööjõule. Eesti riik on teinud kõvasti tööd selle nimel, et oleksime maailmas atraktiivsed. Seega peame oma eeliseid oskuslikult ära kasutama. Tulevased ettevõtjad vajavad kindlust, et lisaks julgeolekule pöörab riik tähelepanu ka soodsale ettevõtluskeskkonnale ja majanduse kasvule.
Hanno Tomberg
arvamus@aripaev.ee
