Uudised

"Meie põhiseadus ütleb, et piiranguid tohib rakendada ainult läbi seaduste, aga vanasti me liiklesime ju liikluseeskirja järgi ja liikluseeskiri oli tegelikult vabariigi valitsuse määrus. Seega ka juriidiliselt polnud asi korrektne," ütles Villu Vane intervjuus BNS-ile. "Lisaks võibolla ka see, et Eesti on ühinenud Viini teeliikluse konventsiooniga ja kõikide nende hilisemate õigusaktidega. Me olime sealt juba enamiku asju üle võtnud, aga siiski oli veel üht koma teist, mis oli üle võtmata. Selles seaduses on ka seda silmas peetud," selgitas Vane.

Põhimõtteliselt oleks võinud Vane hinnangul minna ka seda teed, et täiendada varem kehtinud liiklusseadust. "Me võime küll vana asja lappida, see on nagu vanade pükstega. Me võime neid ju paigata, aga ühel hetkel tuleb nad ikkagi ära visata ja uued võtta. Eks selle seadusega on sama asi. Sa võid ju teda täiendada ja parandada, väga paljudel seadustel on neid parandusi sisse viidud mitmeid ja mitmekümneid, aga mingil hetkel ikkagi tuleks võtta vastu uus tekst, et oleks üks uus ja terviklik seadus," rääkis Vane.

Uue seaduse väljatöötamise tingis Vane sõnul ka uute liiklusvahendite tekkimine. "On ju tekkinud igasugused uued liiklusvahendid nagu segway'd ja oli vaja ka seda majapidamist seadusesse sisse kirjutada või sellega arvestada. Elu ju muutub, ükski seadus ei ole igavene ja mingil hetkel peame hakkama jälle midagi täiendama, midagi muutma ja tulevad mingid uued nõuded, mida me peame arvestama," rääkis Vane. "Eks esialgu parandame ja võibolla kümne aasta pärast võtame jälle uue seaduse vastu," selgitas ta.

Eestis 1. juulist kehtima hakanud liiklusseadus ühendas senise liiklusseaduse ja liikluseeskirja ja tõi kaasa ka mitmeid sisulisi muudatusi.

Näiteks keelab uus liiklusseadus ilma käed-vabad süsteemita mobiiltelefoni kasutamise ja selle käes hoidmise ja nõuab hädapeatunud sõiduki juhilt sõidukist väljudes ohutusvesti kandmist.

Uue seaduse kohaselt on möödasõit manööver, mis võib toimuda ka pärisuunavööndist väljumata ja ümberreastumisel parempoolsele rajale ei tohi ette jõuda seni eesliikunud sõidukist, sest see oleks möödasõit paremalt, mis pole lubatud.

Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on üle 50 kilomeetri tunnis, ei pea juht enam andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile, samuti ei pea enam teed andma ümber reastuda soovivale autojuhile.

Lisaks kohustab uus liiklusseadus jalakäijaid pimedas ja halva nähtavuse korral helkurit kandma ka asulas, nõuab mopeediga sõitjalt mopeedi juhtimisõigust ja muutis mopeedi registreerimise kohustuslikuks.

Uus liiklusseadus pidi jõustuma juba tänavu 1. jaanuarist, kuid president Toomas Hendrik Ilves jättis seaduse mullu detsembris välja kuulutamata, kuna seaduse jõustumisel ei oleks olnud üheselt selge, milline liiklust korraldav normistik Eestis 1. jaanuaril kehtib.

Allikas: www.DELFI.ee