Uudised

1. Käisid oma kirju lugemas sel ajal, kui olid ühendatud avalikku krüpteerimata WiFi võrku.

Sellises võrgus liigub su postkasti kasutajanimi ja parool lahtise tekstina, spetsiaaltarkvara abil saab seda hõlpsasti pealt kuulata ning edasiseks kasutamiseks salvestada. Kui kasutad veebipõhist postkasti, saab niisuguses võrgus salvestada sinu sessiooniküpsise ning kasutada seda su postkasti avamiseks mõnes teises arvutis.

Avalikus võrgus tuleks võimaluse korral kasutada VPN-i (krüpteeritud võrguühendus sinu arvuti ja mõne usaldusväärse serveri vahel), samuti võiks olla krüpteeritud sinu postiserveri ja meilikliendi vaheline võrguliiklus.

2. Käisid oma kirju lugemas avalikus või muus võõras arvutis.
Mõni aasta tagasi uuriti hotellide fuajeedes asuvaid üldkasutatavaid arvuteid ning enamikus neist leiti klahvinuhk. Võõras arvuti aga võib olla lihtsalt seadistatud kasutajanimesid ja paroole meelde jätma – see on üldlevinud mugavusfunktsioon, mis aga võib pöörduda pahaaimamatu külalise vastu.

Katsu vältida oma mistahes kasutajanime ja parooli sissetoksimist võõrasse arvutisse, isegi kui need pole sinu postkasti omad – me kõik teame, et laisk nagu sa oled, kasutad sa sama parooli nagunii ka igal pool mujal. Hädaolukordade eest pole me aga keegi kaitstud, seega vaheta oma salasõna kohe, kui jälle turvalisse arvutisse tagasi jõuad.

3. Sinu arvutisse on sattunud pahavara.
Nuhkvara edastab sinu arvutist leitud kasutajanimed ja salasõnad etteantud aadressile või salvestab need sel hetkel, kui sa need ise sisse toksid. Samuti võib pahavara kuvada su tavapärase veebipostkasti asemel sellega äravahetamiseni sarnast, kuid siiski võltsitud avalehte, kuhu sa oma kasutajanime ja parooli ise sisse toksid.

Kasuta töötavat viirustõrjet, jälgi, et su operatsioonisüsteem installeeriks regulaarselt turvapaiku ning uuenda oma brauserit, kui uuem ja turvalisem variant välja tuleb. Veebilehitseja võiks varustada ka turvapluginatega, mis hoiatavad võltsitud või muidu kahtlaste saitide eest ning ei lase pahatahtlikel skriptidel käivituda.

4. Jätsid oma arvuti sisselogituna ning automaatselt rakenduva ekraanisäästjata ripakile.
Piisab mälupulgast ja paarist minutist, et sinu postkasti koopiaga minema jalutada. Arvutisse salvestatud salasõnade kaasavõtmiseks kulub veel vähem aega.

Väga paranoiliseks minna muidugi ei maksa, kuid kuldne põhimõte: “Lahkudes kustuta valgus!” kehtib ka arvuti puhul.Vähim, mida sa teha saad, on seadistada oma ekraanisäästja mõistliku ajavahemiku järel sisse lülituma ja uuesti töölaua kallale pääsemiseks parooli küsima.

5. Sinu parooli teab veel keegi peale sinu.
Statistika väidab, et tervelt kolmandik arvutikasutajaid jagab salasõnu oma lähedastega. Samuti võivad postkastile ligi pääseda töökaaslased, IT tugi või lihtsalt tuttav, kellel palusid uurida, miks su arvuti korralikult ei tööta.

Parool on isiklik, ära jaga seda mitte kellegagi. Ja katsu erinevate teenuste ja rakenduste jaoks mitte kasutada samu paroole.

6. Sul on liiga lihtne salasõna.
Ehk siis selline, mis koosneb sinu ees- ja/või perekonnanimest, lihtsast numbrikombinatsioonist, sinu auto numbrimärgi tähe- ja numbrikombinatsioonist, sinu laste või lemmiklooma nimest või enamlevinud vandesõnadest.  Või midagi selle nimekirja valikust.

Paroolihaldus aitab sind keerukamate salasõnade loomisel ja meeldejätmisel, kasuta ka oma isiklikku fantaasiat.

7. Su salaküsimuse vastus on lihtsasti äraarvatav.
Või guugeldatav. Väidetaval liiga lihtsa turvaküsimuse abil murti sisse mitmete ookeanitaguste kuulsuste, sealhulgas presidendikandidaat Sarah Palini isiklikesse postkastidesse avalikes meilserverites.

Kui sinu kasutatav server lubab, koosta oma salaküsimus ise – nii on võimalus, et keegi selle ära arvab, oluliselt väiksem.

8. Sa printisid kõik oma kirjad ise välja ning jätsid need kontoris lauanurgale vedelema.

Tundub, et sa ei ole e-kirjavahetuse mõttest päriselt aru saanud. Meie ühise planeedi heaks võiksid nüüd vähemalt paar puud istutada.

Allikas: 

19. jaanuar 2012 / Aare Kirna