19. aprill 2012 |
Kui õigusabi on liiga kallis |
Usaldusväärne õigusabi on kättesaamatu suurele osale elanikkonnast, ütles enam kui kümme aastat tagasi, 2001. aasta märtsis, president Lennart Meri, põhjendades oma otsust jätta uus advokatuuriseadus välja kuulutamata.
Meri märkis, et advokatuuriseadus sätestab õigusteenuste osutamise alused vaid maksejõulistele inimestele, aga demokraatlikus õigusriigis peavad kõigi õigused olema kaitstud. Kui vaesematel inimestel puudub ligipääs tõhusale õigusabile, takistab see põhiseaduses sätestatud õiguste, vabaduste ja kohustuste teostamist, leidis president. Riigikogu läks toona Meri tahtest mööda ja võttis advokatuuriseaduse muutmata kujul uuesti vastu.
Meri kirjeldatud probleemid pole tänases Eestis kuhugi kadunud. Kui juristide liit pakkus eile Lasnamäel Avatud Eesti Fondi toel tasuta õigusabi, lookles ukse taga saba. Ühtekokku tuli kohale 338 abiotsijat. Ühel oli mure prügiveoga, teisel elatisrahaga, kolmandal pärimisõigusega, neljandal kiirlaenufirmaga.
Ei saa öelda, et ligipääs tasuta õigusnõustamisele Eestis täiesti puuduks. Need, kel on probleeme tööandjaga, saavad pöörduda tööinspektsiooni; sotsiaalteenuste kohta saab nõu omavalitsuse sotsiaaltöötajalt; see, kes on poest ostnud praagiks osutunud toote, saab minna tarbijakaitsesse. Suuremad linnad pakuvad võlgadega kimpus inimestele tasuta võlanõustaja teenust. Tasuta riiklikule õigus-abile on õigus ka nendel, keda süüdistatakse või kahtlustatakse kriminaalkuriteos.
Kuid nagu Lasnamäe tasuta õigusnõustamisest näha, vajavad vähekindlustatud inimesed õigusabi veel palju enamatel teemadel – elatisraha, perekonnaõiguse, pärimise küsimustes. Seaduste järgi peaks olema kõigil inimestel võimalus end kohtus kaitsta, aga kuidas seda teha, kui peale suurte kohtukulude kardetakse ka suurt advokaadiarvet? Pahatihti ei saada oma õigustest isegi aru: kui seadused on kohati liiga keerulised isegi nendele, kelle emakeel on eesti keel, mida peaksid siis veel tegema Eesti venelased? 2006. aastal loobus Eesti riik ju õigusaktide vene keelde tõlkimisest.
Riigikogu menetleb praegu uut riigilõivuseadust, mis peaks kohtusse pöördumise kulukust inimestele veidi vähendama. Aga sellest üksi ei piisa. Vähekindlustatud inimesed vajavad paremat ligipääsu õigusabile. Nüüd rahastas juristide liidu pakutavat tasuta õigusabi Avatud Eesti Fond. Eesti parimate advokaadibüroode ja hästi teenivate juristide jaoks võiks olla auasi toetada seda ka ise. Lennart Meri vaimus, kes suutis märgata ka nõrgemaid.
Allikas: Eesti Päevaleht
20. aprill 2012
