Artiklid

Õigusabi- ja nõustamisteenuseid vahendav portaal www.kannatanuabi.ee korraldas 25.10.2013 Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis koostöös tunnustatud valdkondlike ekspertidega kõrgetasemelise erasektori teadlikkusele suunatud ning parimat praktikat jagava seminari: "TEADLIKKUSE TÕSTMINE ERASEKTORI KORRUPTSIOONIST".

Seminari avaettekande „Uue seadusandluse sisu ja mõte" tegi justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik, Tanel Kalmet, kes on vastutanud mitmete korruptsiooni ja konkurentsiõigust puudutavate regulatsioonide väljatöötamise eest. Põhjalik käsitlus andis ülevaate sellest, mida käsitletakse Eestis kehiva seadusandluse kohaselt erasektori korruptsiooni all, mis keelud ja piirangud on kehtestatud ning mis rikkumised ja kuidas sanktsioneeritud. Tõdeti, et ühest korruptsiooni mõistet Eestis defineeritud ei ole, kuid lühidalt kokkuvõttes on see võimu ärakasutamine ja/või kuritarvitamine enda või muu isiku heaks.

Kehtiv karistusseadustik § 288 (2) käsitleb ameiisikuna korrupsioonikuritegudes muu hulgas füüsilisi isikuid, kellel on pädevus juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides. Korruptsioonikuriteod on kehtivas seaduses eeskätt seotud altkäemaksu või pistisega, omastamise, ametiseisundi kasutamisega eelise saamise, mõjuvõimuga kauplemise ja põhjendamatu rikastumisega.

Oluline on teada, et uue korruptsioonivastase seaduse eesmärk on ennekõike maandada riski, et jõutakse korruptsioonikuritegudeni. Seaduses sätestatakse avaliku ülesande täitmisel korruptsiooni ennetamise õiguslikud alused ja vastutus kehtestatud kohustuste rikkumise eest. Seadus reguleerib korruptsiooni ennetamist ja vastutust väljaspool avaliku ülesande täitmist üksnes juhul, kui nii on otsesõnu sätestatud. Põhieesmärk on ennekõike tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. 

Riigikohus on jõudnud avaliku võimu ja ülesannete määratlemisel seisukohani (3-3-4-1-10), et avalikke ülesandeid võib määratleda kui seadusega või seaduse alusel pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tuletatavad tõlgendamise teel sh tegu ei pea olema kitsalt täidesaatva võimu volituse kasutamisega. Siia liigituvad näiteks: haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused ja muud avalikud teenused (AvTeabeS), avaliku teenuse osutamise kohustuse võib ametiasutus panna teenust pakkuvale üksusele (lennundus-, raudtee- ja maanteveo ettevõtjad, energiatootjad jne), aga ka avaliku võimu teostamine oma terviklikkuses: õigusloome, õigusemõistmine ja järelevalvega seotud tegevused.

Kõik avalikku ülesannet täitvad asutused sh konkurentsiseaduse tähenduses käsitletavad avalikud ettevõtjad, peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku nii korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse kui kohustustest kinnipidamise kontrolli.

Ametiisikutele seadusega kehtestatud piirangud ja vastutus on määratletud ühelt poolt keeldudena, et ametiisikul on keelatud: korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine; ametiseisundi korruptiivne kasutamine; avaliku vahendi korruptiivne kasutamine; mõju korruptiivne kasutamine; siseteabe korruptiivne kasutamine ning teiselt poolt kohustusena seaduses sätestatud juhul ja tingimustel: pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest ja avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis.

Lisaks tutvustati põgusalt ka hetkel kavandatavaid seadusemuudatusi (eelnnõud), mis puudutab erasektori korruptsiooni täiendavat reguleerimist sh kriminaliseerimist. Tulevikus ei eristata enam pistise ja altkäemaksu koosseise vaid käsitletakse kõiki tegusid kas altkäemaksu võtmise, vahenduse või andmisena, lisaks muudetakse mõjuvõimuga kauplemise ja juriidilise isiku vastutuse regulatsioone.

14. novembril toimuva seminari II moodulil: "ERASEKTORI PARIMAD PRAKTIKAD KORRUPTSIOONI VASTU" käsitleb vandeadvokaat Raul Otsa lähemalt karistusõiguse uusi arenguid erasektori koruptsiooni kriminaliseerimise valdkonnas sh arutletakse kavandatavate meetmete mõjususe üle erasektori äri- ja majandustegevuse toimimise aususele ja eetilisusele ning teiselt poolt isikute kriminaalkaristatavuse kasvu võimalikku trendi. 14. novembil toimuva seminari ajakava, eeskõnelejate ja registreerimise info leiate seminari kodulehelt.