Artiklid

Viisavabadus ei laiene nendele kodanikele kes sisenevad Ukrainasse töötamiseks, elamiseks, ühinemiseks perega, õppimiseks; või teise eesmärgiga, vajadusel viibida Ukrainas üle 90 päeva.

Vastavaid viisasid menetletakse ka sellel ajavahemikul endises korras vastavalt Ukraina normatiivaktidele.

Lisaküsimuste tekkimisel pöörduda Ukraina Suursaatkonda Tallinnas:
tel.: +372 601 5835
       +372 601 5835  
http://www.hot.ee/ukrembassy

Erinevalt varasemast ei nõua Ukraina enam alates 1. juulist 2001 Ukrainat külastavatelt väliskülalistelt registreerimist kohalikes võimuorganites ehk nn Viisade, Lubade ja Passiosakonnas.

Kindlustus

1998.a augustis andis Ukraina valitsus välja määruse, mis kohustab kõiki välismaa kodanikke omama meditsiinilise hädaabi kindlustust. 2001. aastast kehtiva korra kohaselt tuleb kindlustus hankida enne viisa välja andmist. Ukraina saatkond tunnistab Salva, Nordea (Nordicum) ja Inges Kindlustuse kindlustuspoliisi. Kindlustuse hind sõltub riigis viibimise pikkusest. Täpsem info Ukraina saatkonnast Tallinnas.

Tolliregulatsioonist

Tolliseadused keelavad sularaha, reisitšekkide, krediitkaartide vm dokumentide saatmise läbi Ukraina rahvusvahelise postisüsteemi ning sellised saadetised kuuluvad konfiskeerimisele kui salakaup.

Reisijad peavad Ukrainasse sisenemisel deklareerima kogu kaasavõetud sularaha ja väärtesemed, kui soovivad neid hiljem Ukrainast välja viia. Deklaratsiooni küsitakse väljasõidul Ukraina tolliterritooriumilt.

Vastavalt tolliregulatsioonile on maksimaalne sissetoodav summa, mis ei vaja kirjalikku eriluba 10 000 USD. Kuid tuleb olla tähelepanelik, sest Ukrainast võib välja viia kuni 1000 USD juhul kui puudub deklaratsioon sissetoodud summa kohta.

Ukraina rahvusvaluutat (grivna, UAH) ei ole soovitav Ukrainasse sõites kaasa võtta.

Vastavalt 13.09.2001 tehtud seadusparandusele "Isiklike asjade, kaupade ning transpordivahendite sisseveo korrast Ukraina tolliterritooriumile ja tollivormistusest" on üksikisikute poolt Ukraina tolliterritooriumile toodavate kaupade ühtne sisseveotariif 20%.
Kõik kaubad, mille summaarne tollimaksumus ei ületa 1000 EUR, kaal ei ületa 100 kg ning mida tuuakse Ukraina tolliterritooriumile, tuleb kirjalikult deklareerida. Sealjuures kehtib nõue nii vahetult isikute endi poolt mistahes transpordivahenditega kaasatoodu või postiveostega saadetud kauba kohta. Lisaks tollimaksule ad valorem 20% tuleb maksta ka käibemaks 20% ning sõltuvalt kaubast ka aktsiisimaks või muud koormised.

Seadus näeb ette, et isiklikud asjad, mis tuuakse Ukrainasse vahetult nende omanike endi poolt või saadetakse eraldi saadetisena ei kuulu maksustamisele.

Täpsemat infot saab ka Ukraina Tolliameti kodulehelt: http://www.customs.com.ua/ (vene keeles)

Raha, maksekaardid

Ukraina riiklik rahaühik on grivna (lühend UAH), mis on kasutusele võetud 1996. aasta septembrikuus. Alates 2000 aastast stabiliseerus grivna kurss pärast suhteliselt kiiret devalvatsiooni dollari suhtes taseme juures u 5,3 UAH/USD, 2005 aastast on kurss jäänud tasemele 5,05 UAH/USD.

Valuutavahetuspunkte (obmen valjutõ) leidub peaaegu kõikjal. Paljud neist on avatud ka hilisõhtul ja mõned ka ööpäevaringselt (näit. restoranides, hotellides). Tuleb aga arvestada, et vahetuskurss võib puhkepäevadel ja hilisõhtul avatud vahetuspunktides olla veidi halvem. Pankades asuvad rahavahetuspunktid on tihti viletsama vahetuskursiga ja küsivad lisaks komisjonitasusid. Välisvaluuta ostmisel rahvahetuspunktist tuleb maksta lõivu Ukraina pensionifondi 1% vahetatavast summast. Grivnade vahetamisel dollarite vm välisvaluuta vastu võib tekkida ka probleeme. See tähendab eelkõige, et vahetus võib mõnes punktis olla vaid ühepoolne ja valuutavahetuspunktis ei saa grivna eest välisvaluutat osta. Seega on mõistlik vahetada sularaha konkreetse tarviduse järgi väiksemate summade kaupa.

Vastavalt Ukraina pangandusalasele seadusandlusele võib kommertspanga valuutavahetuskurss erineda kuni 5% ametlikust, ehk siis Ukraina Rahvuspanga kursist. Grivnat noteerib ka Eesti Pank.

Tasumine hotellides, restoranides ja paremates poodides õnnestub suuremates linnades enamasti ka pangakaardiga. Toimivad krediitkaardid: VISA, MasterCard, American Express; samuti saab hakkama deebetkaartidega, millised kannavad Cirrus/Maestro või Visa Electroni logo. Maksterminaalid on üldiselt elektroonilised, vahel leiab siiski ka käsiterminaalidega kassasid. Üldiselt toimub ülekanne kommertspanga päevakursiga st deebet- ja krediitkaardiga maksmisel arvestatakse kontolt maha summa Eesti kroonides, mis on võrdne ostusummaga grivnades Eesti vastava kommertspanga päevakursi järgi. Seega võib kaardiga maksmine osutuda tihti soodsamaks, kui sularahaga arveldamine. Tuleb aga jälgida, et teenindusasutusel ei oleks uksel kaardilogo ainult kaunistuseks. Tasub kindlasti üle küsida, kas kaardiga maksmine ikka on võimalik (vahel on probleeme ka ühendusliinidega) ning kas tegu on ikka makseterminaliga mitte vaid samas asutuses asuva sularahaautomaadiga (tihti suurtes poodides just nii), mis teeb makstava summa tänu teenustasudele kõrgemaks. 

Sularahaautomaate leiab suuremate linnade keskustes kommertspankade kõrvalt, sissekäikude juures, kuid ka peatänavatelt ja suuremates kauplustes. Ehkki nende arv ei ole piisav, võib peaaegu kindel olla, et mõne automaadi vähemalt Kiievis ikkagi leiab. Sularaha võtmisel rahvusvaheliste maksekaartidega tuleb arvestada teenustasuga (harilikult 50-60 EEK + vahetuskursi erinevuselt tekkiv %, konkreetne tasu sõltub ka pangast).

Kuidas Ukrainasse sõita? Kuidas reisida Ukrainas?

Lennuühendused

Mugavaim viis Eestist Ukrainasse sõiduks on Estonian Air’i lennuk. Tallinn-Kiiev-Tallinn liinil lendab Estonian Air esmaspäeviti ja reedeti, suveperioodil ka kolmapäeviti. Väljumisajad sõltuvad talvisest või suvisest lennuplaanist.  Täpsemad lennuplaanid leiab aadressil www.estonian-air.ee. Teistel päevade on võimalik lennata näiteks läbi Riia või Helsingi. Alates 2006 aastast avas Estonian Air suveperioodiks ka otseliini Tallinnast Simferoopolisse.

Estonian Air’i lennuk maandub Borispoli lennujaama, mis remondi läbi teinuna on muutunud küllaltki reisijasõbralikuks. Siiski varuge aega ja kannatust nii maale saabumisel kui ka sealt lahkumisel, kuivõrd tolli- ja passikontrollid võivad võtta arvatust kauem aega. Passikontrollis nõutakse immigratsioonikaarti (tasub kiiremaks piiriületuseks küsida lennukist), millest üks pool tuleb säilitada kuni Ukrainast lahkumiseni.

Valides lennujaamas taksot, püüdke leida selline, mis annaks ka tšeki (ehkki see võib tõenäoliselt raskeks osutuda). Lennujaamast linna sõidu eest küsivad pealetükkivad taksojuhid 25-50 USD (mõnikord ka rohkem). Linna saab ka marsruuttakso või liinibussiga, mille hinnad on tagasihoidlikud. Lennujaam asub u 35 km kesklinnast.

Reisimiseks Ukraina sees võiks samuti soovitada lennukit, kuivõrd see on suhteliselt odav ja kiire. Ärge muidugi lootke, et saate selle eest esmaklassilist teenindust! Lennukipark koosneb peamiselt üle 20-aasta vanustest An-24 ja Jak-40 tüüpi lennukitest. Sagedamini kui rahvusvahelistel lendudel tekivad viivitused just kohalikel lendudel. Seda seoses nii halva ilma kui ka probleemidega lennu navigatsiooni juhtimises ning lennuaparaatide täiendava tehnilise kontrolliga. Siselennud opereerivad põhiliselt läbi Kiievi (enamasti Kiievi e Žuljanõ lennujaama kaudu). Ostes pileti siselennule, arvestage Borispolist Žuljanõsse ja vastupidi sõiduks vähemalt 50-60 minutit (tipptundidel kuni 1,5-2 korda rohkem).

• Borispoli rahvusvaheline lennujaam: www.kbp.kiev.ua
• Kiievi lennujaam (Žuljanõ) peamiselt kohalikud lennud: www.airport.kiev.ua

(sõidu alustamine kuni 3 UAH) sõidukilomeeter  0.90 - 2.40 UAH. Kui taksopeatust pole läheduses, võib selle asemel kasutada ka suvalist sõiduvahendit, milline peatub hääletamisel. Linna sees tuleks viimasel juhul arvestada sõidumaksumuseks u 10 - 20 UAH, kesklinnast kaugemale ja linnast välja sõit ca 20 - 50 UAH. Sõidu maksumus tuleb kokku leppida enne sõidu alustamist. Sellised isehakanud taksojuhid võtavad vastu ka USA dollareid (seega võib varuda väiksemaid kupüüre).

Takso võib tellida ka telefonitsi. Usaldusväärsematest firmadest võib valida: 058, 249 6249 (Raadiotakso),  490 0000, 502 0202 (Kyiv City Taxi). Takso tellimisel soovitakse teada sõidu sihtpunkti. Mõned firmad ütlevad kohe ka sõidu maksumuse.

Info Ukraina suuremate linnade taksofirmadest: www.taxi.biz.ua
Info Kiievi taksofirmadest: www.kievtaxi.com.ua

Raudtee

Rongisõitu võib Ukrainas pidada suhteliselt odavaks, mugavaks ja ohutuks reisimisviisiks. Kahjuks on nad pisut aeglasevõitu ning arvestada tuleks, et vagunid võivad olla küllaltki amortiseerunud.

Ukraina Riiklik Raudteetranspordi Administratsioon: www.uz.gov.ua
Infot reisirongide sõiduplaanidest leiab veel internetist www.railwayukr.com

Bussiühendus

Hea ja soodsa alternatiivina on võimalik Eestist Ukrainasse sõita ka autobussiga (edasi-tagasi hind u 1100 EEK). Reise Tallinnast Kiievisse ja teistesse Ukraina linnadesse korraldavad firmad RKRV Reisid, Ostlines jt . Lähemat infot küsida reisibüroodest, bussifirmadest.

Kiievi autobussijaam: 265 0430, www.ts.kiev.ua:8101/kiev/transpor/buses/buse.

Rendiautodest, isikliku auto kasutamisest

Päevarent autolaenutustes on alates 30 USD. Neile, kes on otsustanud sõita isikliku või rendiautoga, soovitatakse täita väga korralikult liikluseeskirju. Ukraina liiklusinspektorid ehk DAI on Teie suhtes väga hoolas (eriti välismaise numbriga autod). Väidetavalt võib pääseda trahvist pistise abil, mis ei pruugi olla alati rahalises väljenduses. Palju karmimad ollakse alkoholijoobes juhtide suhtes. Et jääda “õigeks”, peab alkomeeter näitama “0” promilli.
Siiski, tasub teada, et Ukraina uue liiklusseaduse kohaselt ei tohi liiklusinspektorid peatada liiklusvahendeid öösel väljaspool asulaid või valgustamata paikades. Trahvi rikkumise eest kohapeal inspektorile ei maksta. Inspektoril ei ole õigust ära võtta juhilube ega muid autodokumente. Linnas valesti pargitud autolt võidakse ära kruvida eesnumbrimärk ning selle tagasi saamiseks tuleb maksta ära trahv inspektsioonis.

Ukraina tähtsamad maanteed on üldiselt keskmises olukorras, kohati on ka väga hea kattega lõike, kuid ka magistraalidel võib leida vahel löökauke. Olukord näitab paranemistendentsi. Teekattemärgistuse ja valgustuse puudumise tõttu on väiksematel maanteedel sõit raskendatud öösel ja halbades ilmastikutingimustes. Igal juhul tasub jälgida, et kusagil pole paigaldatud värskeid kiirusepiiranguid. Selliste taga on tihti ka liikluskontrollid.

Teeninduspunktid ja bensiinijaamad on olemas ja nende arv kasvab kuid nende arv, eriti väljaspool Kiievit ja suuri magistraale on veel ebapiisav. Seega ärge sõitke oma paaki tilgatumaks ning enne teele asumist kontrollige hoolega auto tehnilist seisukorda.

Rendiautot saab üürida (ka lennujaamades) järgmistes firmades:
Avis, Hertz, Europcar, Car Rental and Service, ARO, Krimmi autorent.

vt ka: Tõnu OJALA "Nostalgiline autoretk läbi Ukraina".

Side, telekommunikatsioonid

Mobiilside

Mobiiltelefoniga riiki sisenedes piiripunktil probleeme ei teki. Mobiilsidevõrke on Ukrainas üldse kokku viis. Laiema levikuga on UMC ja KyivStar. Kõne hinnad olenevad kasutatavast operaatorist ja paketist. Täpsemat hinna jm. infot saate vastavate firmade kodulehelt (www.umc.ua, www.kyivstar.net) Rahvusvahelised kõned mobiililt on märgatavamalt kallimad kui fiksvõrgust.  

Sõltuvalt roamingu partnerist tuleb Eesti operaatoritega telefonide kasutamisel maksta sissetuleva kõne eest umbes 16 EEK minutis. Täpsem roaming’u maksumus tuleb järgi uurida vastava Eesti operaatori käest. 

Eesti mobiili kasutamise alternatiivina võib soovitada nn ettemaksuga kõnekaarte (SIM-kaart). Stardipakett maksab alates 50 UAH ja sisaldab liitumistasu ning kõneaega. Antud kaardi kõneminuti hind Ukraina sees maksab ca 1.25 UAH ja Eestisse ca 10 UAH. Eri hindade ja nn "ühikute" hulgaga täiendavad kõnekaardid on laialdaselt müügil nii kioskites, telefonipoodides kui ka lihtsalt tänaval.
Rahvusvaheliste kõnede tegemiseks Ukraina mobiilidelt on suurematel firmadel kasutusel nn. "Rahvusvaheline teenus", mida kasutades on kõnehinnad välismaale helistades 2-3 korda odavamad. Teenus töötab põhimõttel, et Ukraina mobiililt välismaale helistades sisestada "+" märgi asemel kolm nulli "000". Tasub aga arvestada, et sellisel viisil ei saa saata SMSe.

Tavatelefonid

Seoses välisinvesteeringute kaasamisega võib öelda, et telekommunikatsioonid ja side on Ukraina üks kiiremini arenevaid valdkondi. Seetõttu tekib probleeme kohalike- või rahvusvaheliste kõnedega vahetevahel vaid tipptundidel. Mõnevõrra raskem on väiksemates linnades, kus telefoniliine vähe. Ka puudub väiksemates maakohtades GSM-mobiilside.

Minutitasu helistamisel Eestisse tavalisest telefonivõrgust on ca 3–4 UAH (10 EEK), kohalike kõnede hind on tühine (1–3 kopikat). Telefonikaarte telefoniautomaatide jaoks leiab kioskitest, kauplustest, postkontoritest jm.

Valides välismaale, tuleb algselt valida 8–10 (analoogvõrgus ja taksofonides tuleb pärast 8 valimist oodata ka tooni).
Ukraina maakood on 380, millele järgneb linnakood, nt Kiiev – 44.

Harilik post

Kirjamark kirja postitamiseks Ukraina sees maksab 0.70 UAH, välismaise  lennuposti korral 0,66 USD.

Postipaki saatmisel Ukrainasse tuleb arvestada, et postipakkidelt väärtusega üle 100 UAH tuleb saajal maksta lõivud ja tollimaksud (20% tollimaks ja käibemaks 20%).

Ukraina post: www.ukrposhta.com

Internet jm

Kiievis ja suuremates linnades pole raske leida internetikohvikut või -punkti. Paljudes kioskites ja kauplustes müüakse ettemaksuga Internetikaarte. Ettevõtetes ja riigiasutustes levib Internet ja e-post üha enam. Püsiühenduste hinnad algavad alates 30 USD/kuu + telefoni minutitasu.
Samuti on viimastel aastatel jõuliselt hakanud laienema WiFi leviala. Kiievi mitmetes hotellides ning ka kohvikutes ja restoranides on kas tasuline või tasuta WiFi võrk.
Infot Ukraina WiFi avalikest punktidest võib leida internetist www.itua.info.

Meditsiin, hügieen, sanitaarkontroll

Vaatamata kinnitustele, et kraanivesi on joogikõlbulik ja kõhuepideemiad on Ukrainas harv nähtus, tuleks siiski vältida selle joomist enne söefiltri läbimist ja/või keetmist, kuna veetorustik ja santehnika kipub olema tihti vananenud.

Harilikult pole probleeme kaasaegsemate toitlustuskohtade ja tänapäevaste toidupoodide hügieeniga. Vältida tuleks või vähemalt ettevaatlik olla kaupade suhtes, mida müüakse otse tänaval. Suurematel turgudel on toiduainete sanitaar- ja veterinaarkontroll piisavalt põhjalik.

Meditsiinilist abi (riiklik kiirabi) saab telefonilt 03. Esmaabi antakse ilma kõhklusteta kõikidele sh ka välismaalastele. Eestil on Ukrainaga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepe, mis põhimõtteliselt tagab arstiabi Eesti kodanikele Ukrainas ja vastupidi. Haiglaravi eeldab üldiselt kohustusliku reisi või hädaabikindlustuse olemasolu.  Abi saab ka erakliinikutest, loomulikult raha eest, mõnes kohas piisab reisikindlustusest.

Nii näiteks American Medical Centers pakub 24 tundi esma- ja hädaabiteenust, sealhulgas organiseerib ka vajadusel haige transpordi kodumaale. Telefon/faks: (44) 490-7600. On ka teisi ravifirmasid, mille kohta leiab infot näiteks järgmiselt veebilehelt: http://www.whatson-kiev.com või http://www.brama.com.

Kuritegevus

Ukraina isikuvastaste kuritegevuse statistika jääb Kesk-Euroopa keskmisele tasemele. Tegelikkuses aga peetakse näiteks Kiievi kesklinna palju ohutumaks kohaks, kui nii mõnegi teise lääneriigi pealinna.
Üldiselt tuleb Ukrainas, nagu ka mujal maailmas ringi liikudes, olla ettevaatlik just suurlinnades, ühistranspordis jne. Raha ja dokumendid tuleks hoida soovitavalt eraldi ning raha ka eraldi jaos. Paraku võib täheldada, et röövimiste ja varguste ohvriks langevad pahatihti just kergeusklikud välismaalased, seega tuleb eriti  tähelepanelik olla ka väliskülaliste teenindamisele orienteeritud teenindusasutustes (kallid restoranid, hotellid jm).

Dokumentide kaotamisel tuleb pöörduda lähimasse miilitsajaoskonda ning teha vastav avaldus. Selle alusel antakse välja vastav tõend ning see saab aluseks Eestisse tagasipöördumisdokumentide vormistamisel.

Konsularaabi saamiseks tuleb helistada Kiievis asuva Eesti Suursaatkonna konsulaarosakonda: tel  590 24 40; asukoht: Reitarskaja 20/24.

Vooluvõrk

Ukrainas on kasutusel 220V vahelduvvooluvõrk, kuid paraku on elektrienergia kvaliteet madalavõitu. Tegelik võrgupinge võib olla madalam, isegi kuni u 170–180 V ning -sagedus 48,5-49Hz nõutava 50 Hz asemel. Harvad ei ole ka voolukatkestused, eriti väljaspool Kiievit. Seetõttu peaksid kallihinnalise aparatuuri omanikud sellega arvestama ning vajadusel kasutama vastavaid seadmeid (UPS, ülepingekaitsed vms).

Radiatsioon

Seoses Tšernobõli katastroofiga 1986. aastal on paljudel tekkinud Ukraina suhtes kartusi radiatsiooni ja selle  normi ületava taseme osas. Tegelikkuses näitavad igapäevased mõõtmised ja kontroll (ka rahvusvahelised hinnangud), et Kiievis ja suuremal osal Ukraina territooriumist on radiatsiooni tase ohutu ja alla lubatud ülempiiri.
Probleemiks toiduainete puhul võivad olla pigem raskemetallid, nitraadid ning muud saasteained. Toidukaupade ostmisel väikestelt turgudelt ja tänavalt tuleks suhtuda ettevaatusega seentesse ja metsamarjadesse (väidetavalt ka vaarikad). Samuti ei soovitata osta väga suuri ja ilusaid puuvilju, mida arvatakse pärit olevat Ukraina saastatud põhjaosadest. Suurematel turgudel teostatakse müüdavate kaupade suhtes küllaltki tõhusat ja igakülgset kontrolli.

Äritavadest
 

"Äri" lääne mõistes on Ukrainas nagu ka teistes postsotsialistlikes maades suhteliselt uus mõiste. Seega pole võimalik rääkida mingitest väljakujunenud äritavadest. Siiski, keskvõimu autoritaarsus, bürokraatia, korruptsioon ning soovimatus initsiatiivi näidata, on kirjutatud tänu hilisajaloole Ukraina äripsüühikasse. Allkirjad, pitsatid, ametlikud kirjapealdised ja mitmekordsed blanketid on olulisel kohal, et saaks “asi ära aetud”. Isegi kõige kogenumatel “tegijatel” ei ole neist pääsu. Tihti on probleemiks, et mõni paber, mis juba nädalaid viibib ametiasutuses, jõuab teieni tagasi põhjendusega, et sellel puudub “korralik” templijäljend. Tempel ja pitsatijäljend on ametnike psüühikale mõjuv. Ilma selleta ei peeta dokumenti dokumendiks. Pitsatijäljendiga paberi ettenäitamisel, isegi kui see on võõrkeelne, võib asi aga ootamatult lihtsalt korda aetud saada (sh toll, piirivalve jne).

Ukrainas on võõrkeelte oskus suhteliselt vähene (va vene keel), seega ei ole mõtet esitada muukeelseid dokumente või infomaterjale ilma (notariaalselt tõendatud) tõlketa.

Ukrainlased võivad olla väga nutikad ja tugevad läbirääkijad. On väga oluline olla vastuvõtlik ja tähelepanelik oma läbirääkimispartneri suhtes, isegi kui teile tundub, et tegemist on mingi tühise asjaga. Ei maksa üllatuda, kui Ukrainas pööratakse läbirääkimiste ja asjaajamise juures enam tähelepanu vormile ja välisele – söökidele-jookidele, ekskursioonidele, laua- jm kõnedele, sõprussuhete kinnitamisele jne kui sisulistele asjadele. Sageli näib protsess olevat tähtsam kui tulemus. Tuleb olla kannatlik – tõeliste usaldussuhete loomine võib võtta aega kuid või isegi aastaid. Ei saa unustada, et Ukraina ja ukrainlased on viibinud nõukogude ajal mitmes mõttes ning pikemaajalisemas ja suuremas isolatsioonis kui Eesti ja eestlased. Nii teadvusesse kui ka alateadvusesse on jäänud jälg, et mujalt tulnu võib olla kahtlane ja vajab mitmekordset kontrolli (et mitte petetud saada). See ei tähenda, et ukrainlased oleks umbusklikud inimeste, sh ka välismaalaste suhtes. Vastupidi – ukrainlased on üldiselt ääretult sõbralikud ja isiklikud nii inimestevahelistes kui ka ärisuhetes.

Eestlastel on Ukrainas täna veel olemas teatav eelis – vähemalt teatakse, et me tuleme samast liidust ja mõistame teineteist seetõttu paremini. Eesti ja Ukraina  mineviku ühisosa ei maksaks seega oma partneritega suhtlemisel häbeneda või maha salata. Kui soovite saada head kontakti oma Ukraina äripartneritega, tasub kindlasti mõelda nende kutsumisele Eestisse, näidata neile Eesti elu ja teie ettevõtet. Saadud muljest on teie suhetele palju rohkem kasu kui tuhandetest ilusatest sõnadest.

Kuna isiklik kontakt on oluline,  siis silmast-silma kohtumised on vältimatud. Telefoniga saavad asjad harva aetud, siiski tänapäevasemad ja välisosalusega ettevõtted on siin erandiks. Kutsuge oma äripartner enda juurde. Ärge kunagi keelduge pakutud küllakutsest.

Söögilauas olge valmis sööma ja jooma kõike, mida teile pakutakse. Ukrainlased on tuntud oma külalislahkuses. Toidust ja joogist keeldumine on neile solvav. Olge valmis toostidele vastama ning soovima õnne ja tervist oma äripartneri perele ja lähedastele. Vastutasuks saate alati siira tänu.

Ilus oleks meeles pidada sünnipäevi (ka laste omi) ning riiklikke pühasid – sellised tähelepanuavaldused ei unune ukrainlastel kaua.

Visiit- ja ärikaardid olgu soovitavalt kakskeelsed – ukraina keelest saadakse aru, inglise vms keel lisab soliidsust.

Elementaarsest etiketist Ukrainas:

• ärge kätelge üle ukseläve (toob halba õnne); kätelda on kombeks ka siis, kui kohtutakse iga päev;
   
• tervitades võtke kindad käest (ka daamid);
   
• lilli kingitakse alati paaritu arv (paarisarv viiakse matustele);
   
• alati pakkuge sigarette ja suupisteid ka teistele enda ümber, kui ise neid tarbite;
   
• pöidlanäitamine (läbi sõrmede või ilma) on väga solvav (ropu tähendusega) žest;
   
• joogi klaasi valamisel peab klaas olema ilmtingimata laual (vastasel juhul tuleb majja nälg ja viletsus).

Hotellid, majutus
 

Kiievis on suhteliselt suur valik eri hinnaklassi ja teenindustasemega hotelle. Üldiselt kipub siiski nõnda olema, et hind ei vasta alati oodatud kvaliteedile. Võib siiski öelda, et viimasel ajal on olukord selles suhtes veidi paranenud. Hotellide hinnad jäävad 70–150 USD vahemikku. Hotellides saab üldjuhul maksta ka rahvusvaheliste maksekaartidega, soovitav on seda eelnevalt siiski üle kontrollida.

Hotellide alternatiivina võib soovitada ka majutust erakorterites, mida pakuvad mitmed vastavad agentuurid ja kus hinnavahemik jääb kusagile 40–100 USD ümber (vahel ka odavamad). 
Radiatsioonitasemest

Igapäevased mõõtmised ja kontroll, sh rahvusvahelised hinnangud kinnitavad, et Kiievis ja suuremas osas Ukraina territooriumist ei kujuta radiatsioon ohtu ning jääb allapoole lubatud ülempiiri.
Toiduainete puhul tuleks olla tähelepanelik pigem raskemetalle, nitraate ning muid saasteaineid sisaldada võivate toodete suhtes. Suurematel turgudel teostatakse müüdavate kaupade suhtes tõhusat ja igakülgset kontrolli, toidukaupade ostmisel väikestelt turgudelt ja tänavalt tuleks suhtuda ettevaatusega metsasaadustesse.

Allikas: Eesti Vabariigi Suursaatkond Ukrainas
 

Ärireisijad jt, kes soovivad kohtumist saatkonna töötajate/diplomaatidega, peaksid kohtumise kokku leppima varem. Seda võib teha telefoni või faksi teel või ka E-postiga: saatkond@estemb.kiev.ua.

Saatkonna aadress:
Volodimirska 61/11
Tel. +380 44 590 07 80 ; +380 44 590 07 80
Faks: +380 44 590 0781

Suursaatkonna konsulaarosakond:
Reitarska 20/24
Tel: +380 44 590 24 40 ; +380 44 590 24 40
Faks: +380 44 590 24 41

Vt lisaks:
http://www.whatson-kiev.com - teejuht Kiievis (ingliskeelne, ilmub kord nädalas)
Tõnu OJALA "Nostalgiline autoretk läbi Ukraina
http://www.kiev2000.com  
http://www.uaportal.com.ua