Järgnev arutelu pole õppetekst pettuste toime panemiseks, vaid pigem tähelepanu juhtimine tüüpilistele pettusejuhtumitele ettevõttes, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant, siseaudiitorite ühingu juhatuse liige Taavi Saat.
Inimeste sissetulekud on vähenenud, kuid võetud kohustused laenude ja liisingute näol on jäänud. Hädas inimene leiab nii võimalusi kui ka õigustusi erinevate pettuste toimepanemiseks. Millised on peamised valdkonnad ja tegevused, kus on võimalik omanike tagant varastada?
Alljärgnevalt mõned näited valdkondadest, kus pannakse toime enamik pettusi:
Hanked
Hanked on suunatud kindlatele isikutele, mistõttu ei saavutata soovitud eesmärke (hind, kvaliteet, kogus).
Tehingud seotud isikutega
Tehingu üheks osapooleks on protsessi eest vastutava isikuga seotud isik;
Kasusaaja on seotud isik;
Nõuded ja kohustused
Nõudeid näidatakse suuremana, kui nad tegelikult on ehk siis tegeliku nõuet enam ei eksisteeri, seda kajastatakse ainult pettuse varjamiseks;
Kohustusi kajastatakse väiksemana, kui nad tegelikult on ehk siis tegelik kohustus on arveldamata;
Kulud
Isiklikud kulud kajastatakse ettevõtte kuludena;
Kulu on seotud ettevõtte jaoks kaheldava väärtusega;
Suuremad kulud jaotatakse mitmeks väikeseks kuluks, vältimaks kohustuslikku kulu kooskõlastamist kõrgemal tasemel;
Kuluarve ei kajasta tegelikku tehingu sisu;
Näiteks logistika kulud, kus tegelikku transpordi teenust osutatud pole või ei ole osutatud arvel esitatud mahus;
Kütusekulud – ettevõtte kütusekaardiga makstakse kinni isiklikud sõidud;
Müügi kunstlik suurendamine
Müüki näidatakse suuremana tegelikust müügist, et teenida suuremaid müügiboonuseid;
Kreeditarved peale müüki ja boonustetasude saamist;
Fiktiivne müük ettevõtetele, kellele tegelikult müüki tehtud ei ole;
Müügi kajastamine vales perioodis;
Varud
Varud kajastatakse vales koguses, et peita toimepandud vargusi;
Varude kajastamine vales hinnas, et manipuleerida nt omakapitaliga;
Tegelike varusid ei eksisteeri;
Tootmise loomulikku kadu näidatakse suuremana kui see tegelikult on;
Varastatud kaupa näidatakse praagina;
Fiktiivsed töötajad ja tööajaarvestus
Palgalehel kajastatakse töötajaid, kes ettevõttes ei tööta;
Ligipääsu õigused ei ole kooskõlas töötajate töökohustustega, mistõttu pole piiratud ligipääs tundlikule infole ega tagatud andmete säilimine;
Võrguadministraatori volitused ja tegevus seoses tundliku infoga ei ole määratletud ega jälgitud;
Arvete müük
Ettevõtte blanketil müügiarvete müük, mille läbi tekitatakse ettevõttele maksurisk;
Kohustuste lahusus
Töötaja saab teha olulisi tehinguid ilma, et keegi teine omaks tema tegevusest ülevaadet;
Raha kassas ja pangas
Raha „laenamine kassast või pangakontolt“ – klassikaline vabandus isikliku ja ettevõtte rahakoti segiajamisel, üldjuhul kasvab „laen“ summani, mida ei suudeta enam tagasi maksta;
Laenud
Väljaantud laenud seotud isikutele, mille tingimused on ettevõttele kahjulikud;
Pettusskeeme on palju ja kõiki neid ei jõuaks ühes kirjatükis välja tuua, pigem on käesoleva artikli eesmärgiks juhtida omanike ja juhtide tähelepanu riskikohtadele.
Mõelda tuleks sellele, millised meetmeid rakendan mina, et selliseid pettusi ennetada ja tuvastada ning kuidas ma oma ettevõtte tegevust järjepidevalt kontrollin ning kuidas ma tagan kindluse, et võimalikud riskid on piisavalt maandatud.
Kindlasti ei ole liiast kasutada ka spetsialiseerunud eksperdi abi olulisemate riskide tuvastamisel ning maandamisplaanide välja töötamisel. Parem karta kui kahetseda!
