kannatanuabi.ee portaal korraldas kuriteoohvrite toetamise päeval konverentsiEuroopas tähistatakse kuriteoohvrite päeva alates 1980ndatest ja Eestis alates 1995. aastast. Päeva põhieesmärk on juhtida tähelepanu kuriteoohvritele. Ühelt poolt tuletatakse meelde riigi kohustused kannatanute igakülgsel abistamisel ja nende õiguste eest seismisel. Kuid vähemtähtis pole ka kogu ühiskonna vastutustunde roll, hoolimaks ja mõistmaks kuriteoohvreid – pole meist ju keegi 100% kaitstud võimalike pahatahtlike rünnete eest. Statistilised uuringud näitavad, et igal aastas langeb Eestis kuriteo ohvriks enam kui 250 000 inimest, mis on ligi veerand täisealisest elanikkonnast. Erinevad ohvriuuringud näitavad, et tegelik kannatanute arv on aga oluliselt suurem, kuna tihtilugu jäetakse toimepandud kuriteost korrakaitseorganitele teatamata. Põhjustatud on see kas lootusetusest kurjategijat tabada, sooviga säästa oma niigi piiratud ajaressurssi, mille tingivad erinevad võimalikud menetlustoimingud. Samuti võib see olla tingitud ka mõningasest usaldamatusest ja ebausust õiguskaitseorganite võimekusse. Sellises olukorras peame leppima paratamatusega, millal ise kannatanuna või tema lähedasena kas abi või asjakohast tuge vajame. Eestis on kuriteoohvritele pakutud organiseeritud kujul toetust viimase 15 aasta jooksul mitmete kodanikualgatuslike ühenduste kaudu. Riiklik ohvriabisüsteem loodi 2006.aastal. Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” seisukohast on: „Turvalisuse tagamine on riigi ja organiseerunud ühiskonna ülesanne. Iga kuriteoohver kogeb sügavat ja õigustatud pettumust süsteemi, millest saab teda üle aidata vaid õigeaegne, hooliv ja asjatundlik abi. Ohver vajab kindlasti tekitatud kahjude hüvitamist, juriidilist ja sotsiaalset nõu ning toetust, ent peamiselt lööb kuriteo kaudu kõikuma selle läbi kannatada saanud isiku mina-pilt, enesehinnang ning usaldus ja usk headusesse ning õiglusesse. Enam kui materiaalne toetus on just emotsionaalne ja hingeline abi osutunud ohvrite suurimaks vajaduseks.“
Riigi kodanikuna on mul täna hea tõdeda, et juba pikemat aega toimib Eestis sümbioosis riigi- ja kodanikualgatuslike ühenduste integreeritud tegevuste kaudu ja toel laiapõhjaline ohvriabi süsteem. Selge on aga ka see, et lisaks hästi toimivale hingeabi süsteemile, vajame kiiremas korras ka reaalseid ja praktilisi tegevusjuhiseid kuidas kannatanuks sattumise olukordi tulevikus ennekõike vältida. Samuti on vajalikud juhised kuidas aegajalt juhtuvate keeruliste olukordadega kas professionaalide abil või ka omal käel paremini toime tulla. Kannatanuabi.ee portaal keskendubki oma tegevuses just pigem sellele, mida kannatanu saaks valdkondlike ekspertide kaasabil enda riivatud õiglustunde taastamise ja turvalisuse tagamiseks ise ära teha. Oluline siinjuures on abivajaja valmidus võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid ning samuti teha selleks optimaalseid ja mõistlike kulutusi. Portaali põhitegevused seonduvad üldises plaanis õigusabi- ja nõustamisteenuste ning sellega kaasnevate erinevate juriidiliste toimingute ning valdkondlike teenuste/toodete müügi vahendamisele. Oluline roll on igakülgsel ennetustegevusel, parima praktika jagamisel ja vajaliku ekspertteenuste osutamisel ning spetsiifiliste koolituste korraldamisel. Samuti tagatakse ekspertide ja koostööpartnerite kaasabil vahetu ja operatiivne teenusepakkumine igapäevaelus ettetulevate keeruliste olukordade ja/või tekkinud probleemidega toimetulekuks. Portaali kaasabil leitakse sobilikumad ja parimad vahendid ning meetodid nende võimalikult efektiivseks lahendamiseks.
Portaali eesmärgiks on tegutseda üheskoos kõigi kannatanute igakülgse õiguskindluse ja turvalisuse tagamise nimel. Koostöös era-, avaliku ja kolmanda sektori valdkondlike ekspertidega tagatakse kõigile kannatanutele võrdne ja usalduslik kohtlemine ning seeläbi nende õiglus- ja turvatunde võimalikult efektiivne taastamine. Selle saavutamiseks:
|
||
|
|
|