Artiklid

Kooliminekuga kaasnevad päris arvestatavad kulutused, mida on pere eelarvesse mõttekas ette planeerida ja vajaminevaid oste hajutada. Erinevatel koolidel on erinevad nõuded, ent kui võtta aluseks keskmine Eesti kool, kus ei ole koolivormi, läheb kirjatarvete peale umbkaudu 20 eurot, millele lisanduvad koolikott, kehalise kasvatuse riided ja vahetusjalatsid. Kokku võivad kulutused ulatuda  viiendikuni keskmisest netopalgast ehk 150 euroni.

Kindlasti tasub osa kooliminekuks vajalikust kraamist soetada juba varem suve jooksul, kasutades selleks suviseid ja koolieelseid allahindlusi ning otsides soodsaid võimalusi, mida oste viimasele hetkele jättes pole võimalik teha, kuna aeg surub peale.

On aga ka koole, kus oodatakse koolis käimist lipsu-kampsuni või kleidiga ning mõnedes koolides on ette nähtud koolivorm või vähemalt tekkel. Viimasel puhul tuleb arvestada mõnevõrra kopsakama kuluga, mis võib ulatuda koguni mitmesaja euroni.

Sel juhul on lapsel aga ühtlasi olemas ka kõik igapäevased kooliriided ja pidulikud rõivadki. Tallinna koolivormidega koolides olemas taaskasutuslaadad ning ka internetifoorumites toimib üsna aktiivne järelturg, kus korralikke väikeseks jäänud riideid saab uutest soodsama hinnaga. 

Lisaks eelpooltoodule peavad paljud pered vajalikuks osta kooliminejale mobiiltelefoni. Ka selle tarbeeseme saab ette soetada või näiteks kinkida lapsele sünnipäevaks.

Kulutusi aitab lisaks hajutamisele vaos hoida ka see, et osade kaupade puhul on võimalik valida kulukuse astet. Arvestada tasub aga ka erinevate toetustega, mida esimesse klassi mineva lapse vanemale mõnel pool Eestis makstakse. Mitmed linnad ja vallad Eestis toetavad esimesse klassi minejaid. Mõnel pool on võimalik koolitoetust saada vähekindlustatud peredel. Toetuste puhul tuleb aga arvestada ka erinevate tingimustega, näiteks linna sissekirjutus.

Suurima summaga toetab kooliminejaid pealinn, kus kahes osas makstakse koolimineja perele 320 eurot. Poole sellest saab pere kätte aga alles 1. klassi lõpetamisel, kui siis endiselt sissekirjutuse järgselt Tallinnas elatakse. Üsna kopsaka summaga toetab oma kooliminejaid ka Põlva linn, kus koolitee alustaja saab 128 eurot. Näiteks Viimsis, Haapsalus, Paides ja Viljandis saab arvestada ca 64-eurose toetusega omavalitsuselt. Pärnus eraldi toetusi ei pakuta, Tartus ja Narvas aga saavad spetsiaalset kooliminekutoetust taotleda vähekindlustatud pered.

Koolimineku kulude planeerimisel aitab lapsevanemat nimekiri kaupadest, mida lapsel vaja on. Koolikaupade osas saab selle enamasti kevadel tulevaselt klassijuhatajalt, kes annab ka nõu, kas koolil on riietusele mingeid erinõudeid. Kui nimekiri olemas, tuleks uurida, kas ja mis suuruses maksab kodukoht esmakordselt kooliminejale toetust ning lõpuks koostada eelarve.

Koolimineku eel tuleb läbi kaaluda ka see, kuidas sisustab laps oma aega tundide lõppemise järel. Kuna esimestel aastatel lõpevad koolitunnid üsna vara, tuleb läbi mõelda, kuidas laps enne vanemate tööpäeva lõppu toime tuleb.  Koolid pakuvad pikapäevarühma teenust ja tihti ka erinevaid huviringe, ent tasuks aegsasti selgeks teha, kas sellega kaasneb ka lisakulu. Näiteks Tallinnas on mitmeid koole, kus pikapäevarühma eest tuleb kopsakat lisatasu maksta. Arvestama peaks ka sellega, et igapäevase koolielu algusega kaasneb tihti ka vajadus lapse esimese taskuraha järele, mis enamasti jääb algkoolieas 10 euro piiresse kuus.

Allikas:

Eraisikute Rahaasjade teabekeskus