Üha enam tundub, et Euroopa Liidust on saamas oma edu ohver – Euroopa ühendamise projekt, mis on nii palju saavutanud ja suutnud enneolematult tulemusrikkalt haarata üheaegselt nii Euroopa senisest sügavama lõimumise kui ka laienemise Euroopa Liidus uute, ent ajalooliselt vaieldamatult Euroopasse kuuluvate riikide näol, ilmutab väsimuse märke.
Mõned aastad tagasi suurt osa maailmast halvanud majanduskriis annab end Euroopas endiselt tunda. Kuigi Euroopa Liidu 25 liiget on jõudnud arusaamisele uue fiskaalleppe vajadusest, on kaks riiki esialgu sellest kõrvale jäänud ja tuure võtab eri tasanditel liikuva mitmekiiruselise Euroopa mudel. Kriisist väljumiseks otsitakse kiireid ad hoc lahendusi mis võivad kahtluse alla seada Euroopa Liidu õiguse eripära. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu Eesti põhiseadusele vastavuse üle otsustab Riigikohus.
Euroopa Komisjon on algatanud ühe liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse põhjusel, et selles riigis on väidetavalt ohustatud riigi keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatus ning lubamatult mõjutatud kohtusüsteemi. Üks teine riik on näidanud üles soovi kaaluda Euroopa Inimõiguste Kohtu jurisdiktsiooni alt väljumist. Praegu, kus nii mõneski Euroopa riigis esineb tõsiseid ohte demokraatiale ja kus üleilma püsib 11. septembril 2001. aastal realiseerunud terrorismi vari, on inimõiguste ja õigusriigi teema eriti aktuaalne.
Seda murettekitavamaks on asjaolu, et Euroopa Liidu ühinemine Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga on poliitilisel tasandil takerdunud. Ometi näevad seda ühinemist ette nii Euroopa Inimõiguste Konventsioon kui ka Lissaboni lepingu redaktsioonis jõustunud Euroopa Liidu leping, viimast võib koguni vaadelda kui õiguslikku alust Euroopa Liidu kohustusele Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga liituda. Pole võimalik üle tähtsustada, kui eluline on tagada tervel Euroopa kontinendil tõhus ning järjekindel põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, mis laieneks ka juhtudele, kui Euroopa Liit ise peaks mingil kahetsusväärsel põhjusel inimõigusi rikkuma.
Vaatamata ebakindlusele on Euroopa Liidul suure tõenäosusega peatselt võimalus tervitada uut liiget – Horvaatiat, kelle ühinemist Euroopa Liiduga on pessimistid kõige eelneva taustal võrrelnud Titanicule pileti ostmisega.
Tõepoolest, Euroopa Liit seisab täna väljakutsete ees leida komplitseeritud probleemidele rahuldavad lahendused. Selleks tuleb tal ammutada uut jõudu ja motivatsiooni isegi halvimatest olukordadest, et kaitsta, hoida, austada ning edasi arendada ühiseid väärtusi, tuletada meelde seda, et üleilmastuvas ühiskonnas on ühel riigil üksinda raske hakkama saada, et rahumeelsele ühisele Euroopale on vähe alternatiive, et need teised valikud võivad olla hukatuslikud, tuua kaasa konflikte ja arusaamatusi, kuni sõdadeni välja ning luua uusi, ebademokraatlikke ja totalitaarseid ühendusi. Kusjuures Euroopa integratsiooni vajaduse rõhutamisel ei maksa unustada, et Robert Schumani kohaselt tugineb rahvusülesus just rahvuslikkusele.
Siinkohal on oluline Euroopa Liidu õiguslik raamistik, mis peab olema tugev ja võimekas, samas arvestama ühiskonna arengutega ning austama ise neid põhiväärtusi, mille tagamist liikmesriikidelt eeldab. Kui tuleb juttu Euroopa õigusest, siis ei saa mööda minna FIDE-st – rahvusvahelisest Euroopa õiguse ühendusest.
FIDE roll Euroopa õiguses
2011. aastal tähistas FIDE oma 50. juubelit. Liialdamata võib öelda, et alates 1961. aastal korraldatud esimesest FIDE kongressist Brüsselis on FIDEst saanud omamoodi sümbol Euroopa õiguse valdkonnas ja see pikaajaliste traditsioonidega ühendus on andnud kõrgetasemelise panuse Euroopa õiguskultuuri kujundamisele.
FIDE koosneb erinevate Euroopa riikide Euroopa õiguse ühendustest ja tema tegevuse põhiväljundiks on iga kahe aasta tagant toimuvad kongressid Euroopa Liidu õiguse päevakajalistel teemadel, kus osalevad Euroopa Liidu õigusega tegelevad teadlased ja praktikud, sealhulgas Euroopa Liidu institutsioonide juristid ja kohtunikud. Kongressi korraldajamaa Euroopa õiguse ühendus on ühtlasi kahel järjestikusel aastal, kongressieelsel ja kongressi toimumise aastal FIDE eesistujaks.
FIDE saavutused kinnitavad 1958. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks valitud Walter Hallsteini arusaama sellest, kuivõrd keskse tähtsusega oli ja on õigusloome, õiguse tõlgendamine ja kohaldamine Euroopa lõimumisel.
FIDE on koostöös eeskätt Euroopa Liidu Kohtu, aga ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste institutsioonide õigusteenistustega toetanud Euroopa Liidu õiguse arengut, selle konstruktiivset-kriitilist uurimist ning liikmesriikide kohtute ja Euroopa Liidu Kohtu vahelist dialoogi. Samuti on FIDE aidanud edasi arendada Euroopa Liidu Kohtu praktikat, seda juba alates 1963. aasta Van Gend en Loos kohtulahendist, mis püstitas Euroopa Ühenduse (Liidu) õiguse vahetu kohaldatavuse doktriini, mida analüüsiti elavalt samal aastal teisel FIDE kongressil Haagis.
Kümme aastat hiljem, 1973. aastal võttis Luksemburgi õigusteadlane, tolleaegne FIDE president ja Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik professor Pierre Pescatore Euroopa Ühenduste idee kokku kui rahvusvaheliste suhete uue fenomeni, erakordse nähtuse, kus riigid on end allutanud õiguse austamisele ja kohtunike usaldamisele.
Euroopa Ühendused, millest on saanud Euroopa Liit, samuti Euroopa õigus, on võrreldes FIDE algusaegadega palju muutunud. Alustalasid austades püüeldakse senisest vastutustundlikuma, turvalise, rohelise ja dünaamilise Euroopa poole. Rohkeid võimalusi pakkuv internetiajastu on viinud meid samas uute väljakutseteni nagu nt isikuandmekaitse reeglite väljatöötamiseni Euroopa Liidus. Need arengud ei ole jätnud mõjutamata ka FIDE-t.
Tänaseks peegeldab FIDE liikmeskond laienenud Euroopa Liidu osalisriike, peaaegu kõikide Euroopa Liidu liikmesmaade Euroopa õiguse ühendused on FIDEs esindatud, lisaks on juba FIDE liige varsti Euroopa Liiduga ühineva Horvaatia Euroopa õigusega tegelev organisatsioon ning FIDEsse kuuluvad ka Euroopa õigust uurivad ühendused Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidest Šveitsist ja Norrast. Peale selle tunnevad FIDE vastu tõsist huvi Euroopa Liidust ja EFTAst väljapoole jäävad riigid. Loodetavasti võetakse Tallinnas FIDE liikmeks ka Leedu Euroopa õiguse ühendus.
FIDE XXV kongressi toimumisega Eestis on FIDE kongressid jõudnud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, FIDE on saanud naispresidendi, FIDE on hakanud käsitlema Euroopa õigust laiemalt, tundes huvi Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja liikmesriikide põhiseaduste vastasmõju vastu. FIDE tulevik on kindlustatud, sest FIDE ettevõtmistest teavitatakse ja sellesse kaasatakse järjest enam tudengeid ning noori juriste.
FIDE põhikirja ja tegevussuundadega saab tutvuda kongressi kodulehel. Ettevalmistamisel on FIDE alaline veebileht. Kõik varasemad FIDE kongresside kogumikud on Hispaania Euroopa õiguse ühenduse eestvedamisel digitaliseeritud, et muuta need elektrooniliselt kättesaadavaks.
Eesti ja tema Euroopa õiguse ühenduse roll FIDE-s
Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühendusel (edaspidi Eesti Euroopa õiguse ühendus) on erakordne võimalus, au ja väljakutse korraldada 30. maist kuni 2. juunini 2012. aastal FIDE-le nii oluline ja pidulik sündmus – FIDE XXV kongress Eesti pealinnas Tallinnas. Mereäärses hansalinnas, mis aasta varem oli üks Euroopa kultuuripealinnadest ja mille ainulaadne vanalinn on kantud UNESCO (Ühinenud Rahvaste Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni) maailmapärandi nimekirja.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 patroon, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves tuletab meelde, et Eesti pealinn on seisnud Euroopa õiguse kindla kantsina ka sajandeid varem, ajal, kui siinmail kehtis Lübecki linnaõigus. Tänaseks on tänu FIDE XXV kongressile Tallinnast saanud 2012. aastal Euroopa õiguse pealinn.
Tänavu saab ka 20 aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse sünnist. Euroopa Liidu õigus, mis tuli Eesti põhiseaduslikku õiguskorda 2003. aastal rahvahääletusega heaks kiidetud Põhiseaduse täiendamise seadusega on otsekui sild FIDE 50. ja Eesti põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamisel. Samas annab FIDE XXV kongress Tallinn 2012 olulisi kogemusi Eesti esimeseks eesistumiseks Euroopa Liidus 2018. aasta esimesel poolel.
FIDE XXV kongressi korraldamine Eestis annab ka meie inimestele ainulaadse võimaluse saada täiendavaid teadmisi oma õigustest Euroopa Liidus. Keerulises maailmas ja juriidikas ei tohi ära unustada kõige tähtsamat, inimest.
Täiesti uue ettevõtmisena FIDE ajaloos toimub Tallinnas päev varem noortekongress, mis võimaldab tudengitel Eestisse kohale sõitnud Euroopa õiguse tippekspertide osalusel kaasa mõelda ja arutada päevakohastel Euroopa Liidu õiguse teemadel. Noortekongressi idee sündis FIDE kongressi ettevalmistuse käigus. Nimelt, kui 27. mail 2011. aastal leidis esmakordselt Eestis aset FIDE juhtkonna, Comité Directeur kohtumine, siis tegi selle kokkusaamise ainulaadseks päev varem toimunud ELSA (European Law Students Association) ja Eesti Euroopa õiguse ühenduse koostöös korraldatud minikonverents, kus kasutati ära FIDE nõupidamisele saabunud lektorite kohalolek. See kujunes väga populaarseks ja tekitas soovi korrata kohtumisi noorte juristidega ka FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 eel.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 peakorraldaja, Eesti Euroopa õiguse ühendus loodi ametlikult 13. novembril 2004. aastal, varsti pärast Eesti astumist Euroopa Liidu liikmeks, mis teadupärast leidis aset sama aasta 1. mail. Kohe 2004. aastal astus Eesti Euroopa õiguse ühendus ka FIDEsse, mida tol ajal juhtisid president Nial Fennelly ning peasekretär Patrick McCanni Iirimaalt.
Kuid Eesti juristide esimesed sidemed FIDE-ga ulatuvad ajas märksa kaugemale, aastasse 2000, kui FIDE kongressi võõrustasid soomlased, kes meid osalema kutsusid ja ühtlasi FIDE „pisikuga“ nakatasid. Sellest ajast alates on Eesti õigusteadlaste delegatsioonid regulaarselt FIDE kongressidel esindatud ning alates 2004. aastast on Eesti juristid teinud kaastööd FIDE kongresside kogumikele.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 ja selle kogumike tutvustus
FIDE kongresside formaat ja töömeetodid on rahvusvaheliste konverentside seas üpris ainulaadsed. Kongressil on kolm põhiteemat, kõigi nende jaoks valitakse FIDE kongressi korraldajamaa eestvedamisel raportöör, kes koostab eelnevalt küsimustiku, millele on palutud oma seisukohalt vastama kõikide FIDE liikmesorganisatsioonide esindajad ja Euroopa Liidu institutsioonide raportöörid. Laekunud tulemuste põhjal kirjutavad pearaportöörid iga üks omal teemal koondaruande. Seda arutatakse kahel järjestikusel päeval vastava valdkonna tunnustatud ekspertide juhtimisel FIDE kongressi töörühmades. Arutelude tulemused võetakse kokku kongressi viimase päeva plenaaristungil. Lisaks kolmele põhiteemale on kongressi plenaaristungitel võimalik kuulata ettekandeid teistel Euroopa Liidu õiguse olulistel teemadel.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 teemad on:
Põhiõiguste kaitse pärast Lissaboni lepingu jõustumist: Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja liikmesriikide põhiseaduste vastasmõju;
Euroopa Liidu energia-, keskkonna- ja konkurentsiõiguse seosed;
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhinev ala ja infoühiskond.
Kõik kolm teemat on aktuaalsed nii tänapäeva Eestis kui ka Euroopas tervikuna võimaldades süvitsi käsitleda inimõiguste kaitset. Kongressi ava- ja lõpp-plenaaristungi teemade valikul osutus oluliseks paindlikkus, mis lubas lisaks varem planeeritud Euroopa Liidu konstitutsiooniliste arengute analüüsile Lissaboni lepingu valguses, kuni viimase ettevalmistusminutini, kaasajastada programmi selliselt, et oleks võimalik arvestada värskete arengutega Euroopa Liidu õiguses nagu eurotsooni kriis ja Euroopa Liidu laienemine Horvaatiasse.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 tervituskõne peab kongressi patroon Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, avasõnavõtuga esineb Eesti Vabariigi justiitsminister Kristen Michal ja Euroopa Komisjoni asepresident, justiits- ning põhi- ja kodanikuõiguste volinik Viviane Reding. Avaettekanded on Euroopa Liidu Kohtu presidendilt Prof. Vassilios Skouriselt, Euroopa Inimõiguste Kohtu asepresidendilt Françoise Tulkensilt ja Eesti Riigikohtu esimehelt Märt Raskilt.
Väljastpoolt heidab Euroopa Liidu konstitutsioonilisele protsessile pilgu New Yorgi ülikooli professor Joseph Weiler sõnavõtuga: “Kui truu on Euroopa olnud oma põhiseaduslikele väärtustele?“ Temale sekundeerib professor Bruno de Witte Euroopa Ülikool-Instituudist, kelle ettekanne on pealkirjastatud samuti küsimusena: „Lissaboni leping ja Euroopa Liidu konstitutsiooniline raamistik: kas Laeken’i deklaratsioonis esitatud küsimused on saanud vastused?“ Sessiooni modereerib Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu endine kohtunik ja Riigikohtu endine esimees Rait Maruste.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 pearaportööri vastutusrikka töö võtsid enda kanda (teemade järjestuses 1-3) professorid Leonard Besselink Utrechti ülikoolist, Peter Cameron Dundee ülikoolist ja Valsamis Mitsilegas Londoni Queen Mary ülikoolist. Esmakordselt lepiti FIDE juhtkonnas kokku, et kongressi küsimustik ei tohiks ületada 15 küsimust, et vastajad saaksid keskenduda põhilise informatsiooni analüüsile. Kõik küsimustikud on üheaegselt kättesaadavad FIDE kolmes ametlikus keeles: inglise, prantsuse ja saksa keeles.
Märkimisväärne on, et Euroopa Liidu institutsiooniliste aruannete autorid esindavad igaüks erinevaid olulisi Euroopa Liidu institutsioone. Esimese teema raportöör dr. Clemens Landenburger töötab Euroopa Komisjoni õigusteenistuses, teise teema raportöör dr. Marion Simm on tegev Euroopa Liidu Nõukogu õigustalituses. Kolmanda teema Euroopa Liidu raportöör Ezio Perillo oli aruande kirjutamiseks nõusoleku andmisel Euroopa Parlamendi õigustalituse õigusloome eest vastutav direktor, kuid on alates 6. oktoobrist 2011. aastast Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu kohtunik.
Rahvuslikud raportöörid määras iga FIDE liikmesorganisatsioon oma riigis ise. 28-st FIDE liikmest vastasid kirjastamise tähtajaks FIDE rahvuslikud organisatsioonid kongressi küsimustikele järgmiselt: esimese põhiteema kohta esitati 21; teise põhiteema kohta 21 ja kolmanda põhiteema kohta 18 raportit.
Raportid on aluseks töörühmade tööle, mida juhatavad vastavalt:
Esimene põhiteema: Jean-Marc Sauvé, prantsuse riiginõukogu asepresident ja prantsuse avaliku halduse instituudi president; Jean-Paul Costa, Euroopa Inimõiguste Kohtu endine president, René Cassin nimelise Rahvusvahelise inimõiguste instituudi president;
prof. Juliane Kokott, Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist ning prof. Allan Rosas, Euroopa Liidu Kohtu kohtunik.
Teine põhiteema: prof. Koen Lenaerts, Euroopa Liidu Kohtu kohtunik; Miro Prek, Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik; professor Giorgio Monti Euroopa Ülikool-Instituudist ning dotsent Anita Rønne Kopenhaageni ülikoolist.
Kolmas põhiteema: prof. dr. Andreas Vosskuhle, Saksamaa Föderaalse Põhiseaduskohtu president; Hans G. Nilsson Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadist; prof. Jacques Ziller Pavia ülikoolist ning Heili Sepp, Eesti juhtiv riigiprokurör.
Erinevalt traditsioonilisest FIDE kongressist on kongressi töörühmades planeeritud väikesed eelregistreeritud sõnavõtud oma töö tõttu vastava teemaga väga tihedalt seotud ekspertidelt. Esimese teema töörühmas on nendeks Euroopa ombudsman Nikiforos Diamandouros ja Euroopa Komisjoni põhiõiguste ja Euroopa Liidu kodakondsuse valdkonna direktor Paul Nemitz. Teise teema töörühma sõnavõtjaks on Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent, vandeadvokaat Carri Ginter.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 lõpus ettenähtud plenaaristungit, kus muuhulgas võetakse kokku töörühmade töö, juhatavad Londoni ülikooli professor, endine Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist Francis Jacobs ja Tartu Ülikooli professor Lauri Mälksoo ning sisutavad professor Takis Tridimas Londoni ülikoolist, kes räägib eurotsooni kriisist ja professor Iris Goldner Lang Zagrebi ülikoolist, kes käsitleb Euroopa Liidu tulevaste laienemiste institutsioonilisi ja konstitutsioonilisi küsimusi Horvaatia liitumise valguses. Professor Ulla Neergaard Kopenhaageni ülikoolist annab ülevaate järgmise FIDE kongressi ettevalmistustest.
FIDE kongressi lahutamatu osa on sotsiaalprogramm. Iga FIDE kongressi korraldajamaa on mitte ainult oma õigussüsteemi esindaja FIDE-s, vaid tutvustab FIDE liikmetele ja külalistele ka oma riiki, regiooni, linna, kultuuri. Eestis on see teoks saanud tänu koostööle Tallinna linnaga, tänu Eesti Advokatuuri ja Eesti Juristide Liidu pakutud tervitusvastuvõtule Eesti Kunstimuuseumis KUMU, Riigikohtu esimehe Märt Raski pakutud vastuvõtule Estonia teatri kontsertsaalis ning Eesti välisminister Urmas Paeti võõrustatud galaõhtusöögile Lennusadamas, tänu nende ettevõtmistega kaasnevale kultuuriprogrammile ja kongressi külalistele mõeldud ekskursioonidele Tallinnas, Lahemaa rahvuspargis ja Tartus.
Andes üle teatepulga Taani Euroopa õiguse ühendusele jääb Eesti korraldajatel üle loota, et kongressilt võetakse kaasa head mälestused. Samuti seda, et selle kongressi kogumikud jäävad veel kauaks teeviidaks Euroopa Liidu õiguse lektüüris ja leiavad väärika koha Euroopa Liidu raamatukogudes.
Tänuavaldused
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 kogumikud on kirjastatud Tartu Ülikooli kirjastuses. Tartu Ülikool on kaugeleulatuvate traditsioonidega taimelava enamusele Eesti juristidele. Tänu kuulub Tartu Ülikoolile tervikuna, selle õigusteaduskonnale ja eeskätt professor Raul Naritsale, kes varakult väärtustas FIDE kongressi olulisust ülikoolile.
Suur tänu FIDE kongressi kõikide raportite autoritele, esinejatele, töörühmade juhatajatele ja sõnavõtjatele, tõlkidele, kirjastustele, kes FIDE kongressil oma väljaandeid tutvustasid ja levitasid, kõikidele osalistele ning nende kaaslastele, ka noortekongressil esinejatele ja osalejatele, samuti sotsiaalprogrammide korraldajatele ja kongressi võõrustajatele.
Nagu eelnevatelgi kordadel, nii ka sel FIDE kongressil on Euroopa Liidu Kohtu sisuline ja materiaalne panus kongressi õnnestumisse asendamatu.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 kordaminekule aitasid kaasa varasemad FIDE eesistujad nagu Austria ja Hispaania, aga ka Soome ning Iirimaa Euroopa õiguse ühendused, kes meiega meelsasti oma kogemusi jagasid. Prof. Heribert Franz Köck Austriast koos assistent Daniela Horn’iga tutvustas Eesti publikule ja võimalikele sponsoritele FIDE kongressi juba 2008. aasta sügisel, prof. Zacharias Sundström ja advokaat Matti Kauppi Soomest veelgi varem, professorid Jürgen Schwarze ja Peter-Christian Müller-Graff Saksamaalt ning Jenö Czuczai Ungarist esinesid aastaid tagasi Euroopa õiguse temaatilisel kongressil Tallinnas äratades sellega kohaliku publiku hulgas suurt huvi Euroopa õiguse vastu.
Korraldajate suur tänu kuulub kõikidele FIDE rahvuslikele organisatsioonidele, nende soojale ja abivalmile toetusele.
Olgu siinkohal ära toodud FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 ametlikud toetajad ja partnerid: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja Välisministeerium, Euroopa Liidu Kohus, Tartu Ülikool, Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Riigikohus, Riigikontroll, Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Advokatuur, MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Advokaadibüroo Sorainen ja Advokaadibüroo Aivar Pilv, Notarite Koda, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Nordea Pank, Hart Publishing, Wolters Kluwer, Oxford University Press, Sweet & Maxwell, Springer, Cambridge University Press, Nomos Verlagsgesellschaft ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Lisaks eelnimetatud toetajatele kuulusid FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 laiendatud korralduskomiteesse veel Vabariigi Presidendi Kantselei, Rahandusministeeriumi, Eesti Konverentsidebüroo, Tallinna Konverentsidebüroo ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Sihtasutuse Tallinn 2011 esindajad.
Kongressi tehnilise ettevalmistuse eest vastutasid Frens Konverentsiteenused, kes moodustasid ka konverentsi sekretariaadi ja toimetasid veebilehe kaasajastamist. Kongressi logo autoriks on OÜ Refleks. Tõlketööd koordineeris ja viis läbi Siiri Aulik, keda abistasid Paloma Krõõt Tupay (saksa keel), Rodolphe Laffranque (prantsuse keel) ja Jean-Pascal Ollivry (prantsuse keel).
Esile tõstmist väärivad inimesed, kes ei kaotanud pika ettevalmistusaja jooksul lootust, et FIDE XXV kongress Tallinn 2012 õnnestub ja andsid selleks endast kõik. Neile kuulub eriline tänu ja sügav lugupidamine. Selle tuumiku moodustavad: mag. iur. Merli Vahar, dr. iur. notar, kauaaegne Eesti juristide liidu president Priidu Pärna ja direktor Krista Paal Eesti juristide liidust, PhD vanemlektor Anneli Albi Kenti Ülikoolist, Marika Linntam Euroopa Liidu Kohtu büroo direktor Välisministeeriumist, Kristi Värk juhtkonnast ja Maria Suurna arendus- ja personalitalitusest Justiitsministeeriumist, Evelin Pärn-Lee MAQS advokaadibüroo partner, mag. iur. Siiri Aulik, Alla Kuznetsova, jurist Raidla, Lejins & Norcous advokaadibüroost ning ELSA Eesti ühendusest, Merike Saarmann õiguskantsleri kantseleist, Liisa Ojamaa Tallinna linnavalitsuse õigusloome ja eelnõude osakonnast ja Heli Kuik firmast Frens konverentsiteenused
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 kogumikke on kolm, kõigil kongressi kolmel põhiteemal.
I
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 esimene teema on märksa laiem kui põhiõiguste kaitse Euroopa Liidus ja puudutab inimõiguste austamist Euroopa kontinendil tervikuna, pakkudes seega huvi nii EL õiguse, inimõiguste kui ka liikmesriikide avaliku, eeskätt konstitutsiooniõigusega tegelejatele. Võimatu on vaadelda kõiki erinevaid põhiõigusi ja -vabadusi selles kolmemõõtmelises: Euroopa Inimõiguste Konventsioon, EL põhiõiguste harta, liikmesriikide põhiseadused, uurimuses. Peamiselt keskendutakse õigusemõistmisele juurdepääsu õigusele ning diskrimineerimise vastasele seadusandlusele ja selle tõlgendusele. Võrdne kohtlemine on eriti aktuaalne, kuna 2012 on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu otsusega kuulutatud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks.
Pearaportöör Prof. Leonard Besselink on liigitanud küsimused oskuslikult ja rikastanud neid rohkeid näiteid kohtupraktikast ja kirjandusest sisaldavate selgituste ning kommentaaridega. Vaatluse alla võetakse nii FIDE kongressi esimesele teemale vastav kohtupraktika, liikmesriikide seadusandlus, kui ka õigusteaduslik doktriin.
II
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 teise teema puhul ei ole saladus, et konkurentsiõiguse ning sektoripõhise energiaalase seadusandluse vahel esineb tõepoolest „elektrit“ nii nagu on pingeid tervikuna konkurentsiõiguse ja keskkonnaõiguse suhetes. Just sellepärast ongi Euroopa Liidu energia-, keskkonna- ja konkurentsiõiguse seoste uurimine ja käsitlemine nii teoorias kui ka praktikas köitev väljakutse. Sellise kolmiksuhte nurga alt pole kõiki neid kolme poliitikat teadolevalt varasematel FIDE kongressidel käsitletud, küll on seni vaadeldud energia ja keskkonnapoliitika ning eraldi energia ja konkurentsipoliitika omavahelisi seoseid.
Pearaportöör Prof. Peter Cameron on võimatuna näiva ülesande – kõigi kolme valdkonna seoseid 14 küsimuse alla mahutada edukalt lahendanud, tuues alapealkirjades välja kõige olulisema: EL regulatsiooni ja konkurentsipoliitika, taastuvenergia edendamise ja subsideerimise problemaatika, kliimamuutuse tagajärjed, energiaalase julgeoleku küsimused ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194, mis sätestab Euroopa Liidu energiapoliitika alused. Kuidas leida vajalik tasakaal: edendada rohelise taastuvenergia kasutamist ilma et kahjustaks vaba turumajandust ja konkurentsi ning tagada energiapoliitika alane solidaarsus liikmesriikide vahel?
III
Stockholmi Programmis seati Euroopa Liidule aastateks 2010-2014 ambitsioonikas eesmärk: „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel.“ FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 kolmanda teema pearaportöör Prof. Valsamis Mitsilegas tunnistab põhjendatult, et Euroopa Liidu evolutsioon vabadusel turvalisusel ja õigusel rajaneval alal on olnud Euroopa Liidu konstitutsioonilise õiguse üks kaugemale ulatuvaid arenguid. Tänu analüüsile, mis keskendub EL õiguse rakenduspraktikale liikmesriikides, eelkõige nende kohtutes, ja EL õiguse üldisele mõjule liikmesriikide põhiõiguste kaitsel, vaadeldakse raportites ja peaaruandes kriminaalõiguse harmoneerimisprotsessi Euroopa Liidus, õigusalast koostööd kriminaalasjades läbi vastastikkuse tunnustamise, isikuandmete kogumist ja kaitset, aga ka valdkonnaga seotud Lissaboni lepingust tingitud üldisi konstitutsioonilisi arenguid.
FIDE XXV kongressi Tallinn 2012 kõigil kolmel põhiteemal on kokkupuutepunkte, kõik on suuremal või vähemal määral seotud inimõiguste kaitsega. Esimese ja kolmanda teema seotuse näiteks on Euroopa Inimõiguste Kohtu 2012. aasta 14. veebruari otsus asjas Romet v. Holland, kus kohus käsitles esimest korda identiteedivargust toetudes muuhulgas ka Euroopa Liidu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.
