Kasutajatugi:
Skype: kannatanuabi
Keskkonnaga liitumiseks
registreeruge kasutajaks!

Sisenemine keskkonda

Laadimine ...

blogi
Tervitame Sind blogipostituste lehel!

Oleme veendunud, et vastastikku teineteisega suheldes – infot, teadmisi ja kogemusi jagades, suudame muuta ümbritseva ühiskonna kindlasti paremaks ja turvalisemaks paigaks.

Head blogimist ja konstruktiivset kommenteerimist!

 

Kõrgetasemelise konverentsi täpse ajakavaga saate tutvuda meie konverentsi veebilehel SIIN.

 

I paneeli avatud diskussiooni keskseteks teemakäsitlusteks on "Majanduskaristusõiguse olulisemad muudatused ettevõtjate pilgu läbi" ja "Seadusemuudatusi ajendanud märgilise tähendusega menetlus- ja kohtupraktika ning pretsedendid". 


Alltoodult advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Marko Kairjak konverentsi eelsed teesid/seisukohad.

Revisjonist ettevõtja pilgu läbi  üldiselt

Karistusõiguse revisjoni ettevõtjat puudutavate muudatuste eesmärgiks ei olnud pelgalt dekriminaliseerimine, vaid pigem valdkonna läbimõeldum reguleerimine. Seda enam, et majanduskaristusõigus ega veel vähem karistusõiguse revisjon ei ole imerohi kõige halva vastu. Majanduskaristusõigus nö ettevõtja õigusena saab kohaselt oma funktsiooni täita eranditult käsikäes üldise ärikultuuri ja juba olemasolevast normistiku lahtimõtestamise olulise paranemisega.

Siiski võib öelda, et revisjoni raames väljapakutud muudatused toovad ettevõtjale selgust, täiendavat kaitset ja kergendust.

Corporate governance ja revisjon

Selgust toob juriidilise isiku vastutuses § 371, mis välistab juriidilise isiku vastutuse siis, kui rikkumine oli vältimatu: vaatamata kõigile pingutustele kohase struktuuri loomiseks panid töötajad endiselt toime süüteod. Sellised rikkumised olid vältimatud ja uue redaktsiooni kohaselt välistavad juriidilise isiku süü.

Ettevõtja õigus kaitsele pettusliku tegevus eest

Nii selgust kui ka täiendavat kaitset toob loodetavasti KarS § 209 (=kelmus) ja ka § 211 (=investeerimiskelmus) oluline täpsustamine. Olgugi, et pealtnäha kitsama sõnastusega, on koosseisu muudatuste eesmärk pigem anda selgemad pidepunktid pettasaanute avalduste alusel kriminaalmenetluste alustamise otsustamiseks, defineerides selgemalt nõuded petnud lepingupoole käitumisele.

Revisjon ja suur diskussioon: pankrotiavalduse esitamata jätmine

Kergendust ja pisut ka selgust toovad ühingu- ja pankrotisüütegude dekriminaliseerimine. Enam ei ole karistatav juhatuse liikme poolt sisuliselt iga ebaõige teabe esitamine või esitamata jätmine (KarS § 381), vaid karistusõigus sekkub eranditult siis, kui ebaõiget teavet on antud põhimõttelistes küsimustes. Lisaks on tehtud põhimõtteline samm loobuda pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamise kriminaliseerimisest (§ 380, 3851) – edaspidi on karistatav siiski kohustuste rikkumisega maksejõuetuse põhjustamine (§ 384).
Rahapesu andmebüroo juhi, Aivar Paul, II paneeli avatud diskussiooni teema teesid "Rahapesukuritegude ennetamine ja tõkestamine - FATF soovitustest Eesti ja maailma parima praktikani.
Uued FATF soovitused ja oodatav EL neljas rahapesu tõkestamise alane direktiiv. Mida see praktikas endaga eelkõge kaasa toob:
  • Riigid peavad omama riiklike rahapesu riskihinnanguid. Eestis on see käimasolev protsess ja kasutame selleks Maailmapanga metoodikat. Kiire ülevaade olukorrast.
  • Ettevõtte juhid peavad edaspidi teadma ettevõtete tegelikke kasusaajaid (beneficial owner). Kaalutakse registrites (Eestis vastavalt siis Äriregistris) kajastamise kohustuslikkust.
  • Praegu peavad kohustatud isikud pöörama kõrgendatud tähelepanu välismaa riiklike taustaga isikutele (Politically Exposed Persons ehk PEP-d). See põhimõte laieneb ka kodumaistele PEP-dele. Ehk siis lihtsamaks näiteks on see, et pangas kontot avades peab pank teadma, et kliendiks hakkab näiteks riigikogu liige (aga see valdkond on tegelikult veelgi laiem).
  • Peamine teema vast siin saab olema: Eelkuritegude ringi lisatakse maksualased kuriteod. Eestis juba see nii ka on, kuid siin saab rääkida globaalsest suundumusest, et rahapesu tõkestamise süsteemi kasutatakse oma algsest eesmärkidest tänapäeval märksa laiemalt – primaarsed eesmärgid ja sekundaarsed eesmärgid. Paralleelid ja seosed FATCAga (Foreign Account Tax Compliant Act – USA siseriiklik seadus, mis mõjutab praktiliselt kõikide riikide pankasid)

Uued trendid rahapesu tõkestamisel:

  • Transiitriik Venemaaga seonduvale ebaselge päritoluga rahale. Vana trend, kuid kardame selle hoogsat kasvu
  • Kuld ja teised väärismetallid ja seonduvad skeemid. Teemandid.

Mis asi on Bitcoin ja kuidas teda rahapesuks saab kasutada?

  • Hetkel kuumim teema. Bitcoin kui krüptovaluuta – mis see on?
  • Mis sellega kauplemisel peab teadma ja milline on vastav Eesti seaduseregulatsioon?
 

            Norman Aas

         Riigi peaprokurör
Eesti tõusis Heritage Foundation ja ajalehe Wall Street Journal 2014.a maailma majandusvabaduse edetabelis mulluselt 13. kohalt 11. kohale.
 
Riigil on määrav osa majandusvabaduse garanteerimisel, seejuures esmajoones tagades, et riigist endast lähtuvad piirangud (nt maksu- ja rahanduspoliitika) oleksid minimaalsed ning et eraomand oleks kaitstud. Suures osas peaks ülejäänud majanduse reguleerimisega hakkama saama turumajanduse nähtamatu käsi. Praktikas on aga on siiski veel mitmed valdkonnad, kus turg on vastastikku mitmete sisemiste ohtudega, mida ta ise alati lahendada ei suuda. Seejuures kasvavad need ohud koos majandusega ja selle rahvusvahelistumisega.

On selge, et riigi poolt kehtestatavad regulatsioonid ja turu kaitse peab käima kaasas majanduse arenguga. Eesti riik on seda teinud ning pöörab üha suuremat tähelepanu avaliku sektori korruptsiooni kõrval ka erasektori korruptsioonile. Kui näiteks valitsuse korruptsioonivastane strateegia „Aus riik” aastateks 2004-2007 keskendus peamiselt avaliku sektori korruptsioonile, siis strateegia aastateks 2008-2012 keskendus juba korruptsiooni vältimisele ka era- ja mittetulundussektoris.
Alates aastast 2009 on valitsuse poolt tunnistatud politsei ja prokuratuuri ühiseks prioriteediks võitlus kõigi raskemate majanduskuritegudega. Kolmas, eelmisel aastal heaks kiidetud korruptsioonivastane strateegia eeldab, et riigi võimekus erasektori korruptsiooni avastamiseks peab veelgi tõusma. Ka Riigikokku jõudnud karistusseadustiku muutmise eelnõus  on sees lausa eraldi peatükk, mis käsitleb erasektori korruptsiooni.

Siiski oleks vale arvata, et ainult riik ja läbi karistusõiguse suudaks tagada piisavalt usaldusväärse majanduskeskkonna. Veelgi olulisem on erasektori enda käitumine ja väärtushinnangud. Seetõttu tuleb võtta ette meetmed erasektori korruptsiooni- ja eetikaalase teadlikkuse suurendamiseks. Ettevõtte jaoks on oluline teadvustada erasektori korruptsiooniga seotud ohte ning püüda tuvastada võimalikke riskivaldkondi oma organisatsioonis.  

Üksnes avaliku ja erasektori koostöös on võimalik saavutada Eestis veelgi parem majanduskkeskkond.


 
 
Konverentsi I paneeli avab ettekandega "Majanduskuritegevuse kriminaal- ja karistuspoliitilised suunad" justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. 
Ettekandes tehakse ülevaade alljärgnevast:
  • Millised on majanduskuritegude kriminaalpoliitilised suunad?
  • Kus oleme täna ja kuhu liigume?
  • Antakse ülevaade majanduskuritegude statistikast ja trendidest.
  • Ülevaade karistusõiguse revisjonist:
          - olulisematest muudatustest majanduskuritegude koosseisudes;
          - juriidilise isiku vastutusest.
 
III paneeli avatud diskussioonis räägivad teemadel "Vandeaudiitor kui sõltumatu ekspert." ja "Finants- ja raamatupidamiseekspertiis." kaasa Audiitorkogu juhatuse liige, vandeaudiitor Mai Palmipuu ning Audiitorkogu tegevjuht, vandeaudiitor Sergei Tšistjakov.

Vandeaudiitor on sõltumatu arvestusekspert, kes oma kutsetegevusega vähendab otsustamise aluseks oleva finantsinformatsiooni riski ning tõstab finantsinformatsiooni usaldatavuse taset kasutajate jaoks. Rohkem kui kolmekümnes seadusandlikus aktis on nimetatud nõuet audiitorkontrollile.

 

Enam levinud näideteks võib tuua audiitortegevuse seadusega sätestatud nõutavad kohustuslikud teenused nagu audit ning finantsinformatsiooni ülevaatus.  Vähem kasutatavad audiitorteenused on sätestatud äriseadustikuga, nt mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimine, erikontrollide läbiviimine, ühinemis- ja jagunemisaruannete kontrollimine jne. Nende teenuste peamiseks eesmärgiks on võlausaldajate huvide kaitse, suurem informatsiooni usaldatavus ja kindlustunne, et on järgitud raamatupidamise head tava. Vandeaudiitorit kui erapooletut eksperti tuleks kaasata ennetava instrumendina.

Esinejad toovad praktilisest elust sellekohaseid näiteid. Vandeaudiitoreid kui kogemustega praktikuid saab kaasata kohtu ekspertidena finantsarvestuse alal, sisekontrollsüsteemi testimisel ja ülesehitamisel, eelarvestamis- ja aruandlussüsteemi ülesehitamisel, saneerimisnõustajatena jne.  Vandeaudiitori kaasamine finantsinformatsiooni ekspertiisi läbiviimisel võimaldab luua olulist lisandväärtust.



 

II paneeli avatud diakussiooni sissejuhatava ettekandega "Äri- ja majanduskeskkonda enim ohustavad kuriteod" esieneb Ernst & Young Baltic audiitor ja kvalifitseeritud pettuste uurija Marilin Pikaro.

Organiseeritud kuritegevus ei ole Eestis kadunud.
21. sajandi organiseeritud kuritegevus on paljuski seotud ettevõtlusega.  Need tänapäeva moodsad „ärimehed“, kelle peamine sissetulek on fiktiivsete dokumentide esitamise ja osavate skeemide ülesehitamise tulemusena Eestile eraldatud euroraha väljapetmine, on võimelised tekitama 90ndate grupeeringutega sarnases mõõtmes kahju riigi majanduskeskkonna usaldusväärsusele ja läbipaistvusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Kuigi esimesed juhtumid on põhjaliku eelanalüüsi ja kriminaalmenetluse tulemusena jõudnud süüdimõistva kohtuotsuseni, usun, et suuremad võitlused on veel ees.

 

Ettevõtja väljakutsed: ärieetika ja sisekontrollisüsteem.
Üle poolte juhtidest on seisukohal, et ebaeetiline käitumine on õigustatud tagamaks majandusraskuste korral ettevõtte majandustegevuse jätkumine. Aus äritegevus saab alguse juhist, mistõttu on kriitilise tähtsusega ärieetika põhimõtete järgimine ning sisumine igapäevase juhtimise ja otsuste langetamisega. Toimiv sisekontrollisüsteem on juhile väärt tugi adekvaatsete otsuste langetamisel ning pettusejuhtumi aegsal tuvastamisel.

II paneeli sissejuhatava ettekande "Raske- ja organiseeritud kuritegevuse (sh majanduskuritegevuse) ohuanalüüs – Europol SOCTA" teeb politseikolonelleitnant, Ahti Truupõld Keskkriminaalpolitseist.


Teema lühitutvustus:
Euroopa Liidu kõiki liikmesriike hõlmav organiseeritud ja muu raske kuritegevuse ohuhinnangu  (SOCTA - Serious and Organised Crime Threat Assessment) näol on tegemist Europoli koostatava dokumendiga, mis annab kontsentreeritud ettekujutuse organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse olukorrast ja suundumustest Euroopa Liidu territooriumil.  Dokument  on omalaadne sünteesitud ülevaade latentse ja registreeritud kuritegevuse sümbioosist Euroopa Liidus, mille eesmärgiks on aidata kaasa strateegilisel (EL) tasandil otsuste langetamisele võitluses riigipiire ületava tõsise kuritegevusega.

 
 
 1  2
 
   
Laadimine ...