Artiklid

See on küll pikk definitsioon, kuid kui sinna süveneda, siis selle põhisõnumiks on ühiskonna seisund, mis saavutatakse erinevate ühiskonna gruppide heas koostöös. Märksõna on siin laiapõhjaline koostöö, mida tahaksin natuke allpool avada.

Kodu ja perekond

Ühiskonna turvalisuse tagamine algab peale kodust. Kodust, kus vanemad annavad oma järglaste pagasisse kaasa põhiväärtused ning tekitavad neis väärtuste põhise käitumisharjumuse. Üheks põhiväärtuseks võiks olla ausus ja seadusekuulekus. Seadusekuulekus, selle kõige paremas mõttes. Vanemad peaksid üritada neid lihtsaid norme ja reegleid oma lastele tutvustama ning ka oma eeskujuga neid järgima innustama. Ei ole just harv vaatepilt, kus täiskasvanud ületavad nn „sebra” punase tulega ning teevad seda suisa laste silme all või lausa laps käevangus. Selle pisikese rikkumisega antakse lapsele signaal, et kui keegi ei näe võin rikkuda reegleid. Sellel on oma lumepalli efekt, täna lähen punase fooritulega üle tee, homme varastan kellegi aiamaalt õunu, ülehomme ületan kiirust ning mõne aja pärast teen midagi olulisemalt suuremat ja keelatut. Keelatud vili on magus ning mõnele on see isegi adrenaliini tekitav, kui saaks midagi keelatut korda saata. Paraku selliste keelatud tegevuste juurdumisel ühiskonnas kasvab meil üles põlvkond inimesi, kelle jaoks turvalise ühiskonna tagamine on vaid valitsuse ülesanne ning adumata oma kodaniku vastutust ohutu keskkonna tagamisel.

Seega laste kasvatamise vastutus ei lasu kellelgi teisel peale vanemate. Oma kiiva kiskunud võsukeste pärast ei maksa viriseda kehva valitsuse, lasteaia, kooli või mõne muu kõrvalise institutsiooni tegevuse üle, vaid omale peeglisse vaadata ja küsida: „Kas ma olen leidnud lapse jaoks piisavalt aega, kas ma olen tema tegemiste vastu huvi tundnud, mida ma saaks teha paremini, et suunata last õigele teele?” Nii, et siit ka üleskutse lapsevanematele, kui me tahame turvalist ja ohtude vaba ühiskonda (ideaalis), siis alustagem iseenda käitumise revideerimisest, et anda lastele eeskuju ning oma eestvedamisel tekitada neis soov olla hea Eesti kodanik, kes hoolib teistest inimestest (olgu siis liikluses, tänaval, kodus ja selle ümbruses ...jne). Ainult vanemate ja laste positiivsest koostööst algab  turvalisuse loomine ühiskonnas.

Koostöö erinevate organisatsioonide vahel

Teise olulise punktina tahan peatuda erinevatel organisatsioonidel ning siin keskenduks jällegi sellisel sõnal nagu koostöö. Erinevate organisatsioonide (nii eraõiguslike kui riiklike)  vaheline koostöö riigi turvalisuse tagamisel on äärmiselt suure tähtsusega, sest ainult nii me suudame tagada riigis turvalise elukeskkonna. Pahatihti arvatakse, et riigi sisejulgeoleku tagamise eest kannab vastutust, vaid Siseministeerium ja selle haldusala (Politsei, Päästeamet, Piirivalve). Paraku see nii lihtne ka ei ole, et üks valitsusasutus peab sellist rasket koormat kandma. Näiteks heas riigiasutuste koostöös saavad meie suurimad õnnetused ja katastroofid (igasuvised metsatulekahjud, talvised uputused, suured keskkonnareostused ...jne) suuremate probleemideta likvideeritud. Päästeametile lähevad appi kaitsevägi ja Kaitseliit oma ressurssidega, vabatahtlikud kodanikud ja kodanikuühendused ning kõik ühe eesmärgi nimel likvideerida kriis.

Pahatihti on eestlastel kombeks, et koostööd hakkame tegema vaid rasketele hetkedel. Seejuures headel aegadel käitume nii nagu oleks õndsus ja rahu igavene seisund. Maailm on aga muutlik ning rahulik aeg võib asenduda hetkega suure kriisiga ning selleks peame olema valmis. Valmistumine kriisiks toimub rahulikul ajal ning kriisiks valmistumisel on sama oluline teha head koostööd kui kriisi puhkemisel.

Hea koostöö sünnib inimeste vahel. Ükski seadus, määrus, lepe ei hakka tööle iseenesest, vaid selle taga on inimeste hea tahe teha koostööd. Olgu siis ametnike, poliitikute või lihtsalt kodanike vahel. Tähtis on hoopis see, et igaüks peaks oma valdkonnas pingutama ja mõtlema selle üle, kuidas muuta meie ühiskond paremaks ja turvalisemaks. Maailma parandamine algab iseendast ja oma käitumise muutmisest.

Ühesõnaga koostöö eeldab usaldust ja head tahet teha koostööd. Seega on väga oluline, et erinevad organisatsioonid ja inimesed õpiks teineteist usaldama, looks omavahelised head suhted ning teeks konstruktiivset koostööd, mis on vaba omavahelistest kemplemistest, vedades ühist vankrit nimega riigi turvalisus..  

Kokkuvõtteks

Turvalise elukeskkonna tagamine ei ole mitte ainult mingi abstraktne mõiste kuskil mõistete rägastikus, vaid konkreetne tegevus, kus vastutus lasub kõigil ühiskonna kihtidel. Inimesed peaksid hoolima ja märkama teineteist ning tegema koostööd kõrvaldamaks juba eos ohtusid, mis meid varitsevad. Nad peaksid järgima neid lihtsaid reegleid, mille najal meie ühiskond püsib - alates liikluseeskirjade järgmisest, lõpetades tahtega oma riiki vajadusel vaenlase eest kaitsta. Riigis peaks valitsema mitmetasandiline koostöö kodanike, eraõiguslike- , avalik-õiguslike- ning riigiasutuste vahel, selleks et suurendada turvalisust riigis ning tagada meile kõigile hea ja turvaline elukeskkond, milles me rõõmuga tahame elada. Riik see oleme meie ja täpselt nii head kui oleme meie, täpselt nii hea on ka meie riik- Eesti Vabariik.

Autor: Lauri Abel

Allikas: Teeme Ära Mõttetalgud