2. veebruaril 2011 toimus Eesti Televisioonis valimisdebatt julgeolekupoliitika teemal. Selle käigus ei leidnud nii oluliste teemade kõrval, nagu NATO ja ajateenistus, kajastamist sisejulgeolek ja -turvalisus. Tõsi siseturvalisust mainiti, aga vaid ühel korral ja edasist diskussiooni ei järgnenudki. Kas tõesti väärib julgeolekupoliitikadebati raames siseturvalisus mainimist vaid ühel korral?
Sisejulgeolekut tavatseme võtta ühelt poolt loomulikult ja sellega ollakse harjunud. Seda kinnitab ka sisejulgeolekut pakkuvate institutsioonide suur usaldusväärsus inimeste silmis. Teisalt ei pääse aga samal põhjusel sisejulgeoleku teema avalikesse diskusioonidesse. Põhjus võib olla selles, et okupatsiooni ajal oli kindlasti olemas korrakaitse, iseküsimus oli selle usaldusväärsus ja efektiivsus, aga see oli olemas. Välis- ja kaitsepoliitika puudusid. Täna on võimalik rääkida asjadest, mis siis olid keelatud.
Täna toimunud Sisekaitseakadeemia korraldatud konverentsil Tark turvalisus rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et sisejulgeolekus mängivad olulist rolli kodanikuühiskonna kaasamine ja ladus koostöö riigi ja kodanikuühiskonna vahel.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul ei saa sisejulgeoleku alal ja avalikus sektoris arvestada piiramatult võimalusega, et võiksime tööle võtta rohkem inimesi, mistõttu on üks tänase päeva märksõna koostöö.
„Meie avaliku sektori väiksemast mahust tingitud murekohti saab tasakaalustada sisejulgeolekuasutuste tihedama koostöö abil. Mis on täna juba hea, kuid nagu heade mängijatega meeskond ei võida alati, kui koostööd pole treenitud, nii on ka sisejulgeolekus,“ ütles Michal oma kõnes.
Lauri on teeninud kaitseväes alates 1990-ndate algusest ning õpetanud ja juhtinud inimesi alates ajateenijatest kuni profisõduriteni. Viimased 2 ja pool aastat on Lauri teeninud Kaitseministeeriumis ning tegelenud muu hulgas ka tihedalt Eesti riigi sisejulgeoleku küsimustega. Eelkõige küsimustega, kuidas teha kõige paremini koostööd, selleks et parandada julgeolekut riigis.
Alustades oma mõtete kirjapanekut tekkis mul küsimus, mis on turvalisus ning internetis natuke ringi uurides leidsin Riigi Teatajast enda jaoks sobivaima käsitluse turvalisusele. Turvalisus on paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda, suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Paljude kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega (Eesti Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015).
