 |
 |
 |
 |
Õiguskantsler: ametiisiku tegevuspiirangud peavad olema põhiseadusega kooskõlas
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et korruptsioonivastase seaduse tegevuspiirang, mis keelab ametiisikul kuuluda sellise äriühingu juht- või järelevalveorganisse, mille tegevusega tema ametiseisund puutumuses ei ole, on põhiseadusega vastuolus. Selline keeld on liiga intensiivne põhiõiguste riive, mis ei aita piisavalt kaasa eesmärgi tegelikule saavutamisele - korruptsiooni vältimisele. Seetõttu rikub see piirang õiguskantsleri hinnangul ametiisiku põhiseadusest tulenevat põhiõigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Õiguskantsler saatis täna justiitsministrile märgukirja ettepanekuga esitada Riigikogule eelnõu selle vastuolu kõrvaldamiseks. Korruptsioonivastane seadus (KSV § 19 lg 2 punkt 2) keelab riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiisikutel olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige. See korruptsioonivastases seaduses sätestatud tegevuspiirang riivab põhiseaduslikku õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29 lg 1 esimene lause), kuna välistab ametiisikuks oleval või selleks saada soovival isikul võimaluse leida ühtlasi rakendust äriühingu juht- või järelevalveorganites. Korruptsioonivastases seaduses sätestatud töökoha- ja tegevuspiirangute eesmärk on korruptsiooni vältimine. Sama eesmärgi nimel on kehtestatud ka konkreetsed toimingupiirangud, mis kohustavad ametiisikut huvide konflikti tekkimisel üksikjuhtudel loobuma toimimast või otsust langetamast ning andma asja üle teisele ametiisikule, kelle puhul selles asjas huvide konflikti ei esine. See tähendab, et üldised töökoha- ja tegevuspiirangud on täiendav meede toimingupiirangutele. Samas kehtib antud juhul käsitletav tegevuspiirang – keeld kuuluda äriühingu juht- või järelevalveorganisse – ka ametiisikute suhtes, kelle pädevuses ei olegi teha ühtegi äriühingut või selle juht- või järelevalveorganit puudutavat otsust. Sellisel juhul ei saa see ametiisik selle äriühingu suhtes ka korruptiivselt tegutseda. Kui avalikule huvile kahju tekkida ei saa, siis puudub vajadus sellise tegevuspiirangu järele. Analoogiliselt on Riigikohus 2007. aastal tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks korruptsioonivastase seaduse (KSV § 19 lg 2 punkti 6) osas, milles see keelab ametiisikul olla kolme aasta jooksul pärast avalikust teenistusest lahkumist juht- või järelevalveorgani liige sellises riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, mille tegevuse üle järelevalvamine või tegevust otseselt mõjutavate otsuste tegemine ei olnud isiku endisest ametiseisundist tulenenud õiguspädevuses. Ka siis, kui ametiisiku pädevuses on teha äriühingut või selle juht- või järelevalveorganit puudutav otsus ning sellist tegevuspiirangut ei oleks, tuleks ametiisikul ikkagi järgida toimingupiiranguid ja taanduda, millega välditaksegi korruptsioon. Seega võib ka sel juhul kahelda, kas toimingupiirangutele täiendavalt kehtestatud ning ametiisiku põhiõigusi väga intensiivselt riivav tegevuspiirang on põhiseadusega kooskõlas. Asjatundjad on korduvalt nenditud, et töökoha- ja tegevuspiirangud võivad muuta korruptsioonivastase võitluse hoopis keerulisemaks, kuna nendest lähtuvalt hakatakse kasutama variisikuid, mis omakorda takistab toimingupiirangute rakendumist (ametiisik ei pea asja teisele ametiisikule üle andma, sest formaalselt ei ole ametiisik äriühinguga seotud: nn JOKK-skeem). Indrek Teder on seisukohal, et iga põhiõiguste piirang peab olema demokraatlikus õigusriigis vajalik, st aitama saavutada soovitud eesmärki. Seetõttu toetab õiguskantsler kaheldava efektiivsusega meetmete kaotamist, mis devalveerivad korruptsiooni tegelikku ärahoidmist. Õiguskantsleri hinnangul on vaja panustada sellesse, et vajalikke piiranguid järgitakse ja nende täitmise üle on tugev kontroll. Teder märkis, et korruptsioonivastane seadus vajab tervikuna ajakohastamist. Lisaks juhtis õiguskantsler justiitsministri tähelepanu ka sellele, et jätkuvalt on parandamata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuolu põhiseadusega osas, milles see takistab vallavanemal ja linnapeal pedagoogilise ja teadusliku tööga tegelemise, jätmata ühtegi võimalust kaaluda huvide konflikti ohtu (KOKS § 50 lg 2). Seda vastuolu nentisid nii õiguskantsler kui ka justiitsminister juba 2006. aasta alguses, kusjuures siseminister tegi justiitsministrile konkreetse muudatusettepaneku, mis vastuolu kõrvaldaks. Õiguskantsler viitas tunnustavalt, et justiitsminister on käesoleva aasta alguses saatnud kooskõlastusringile korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis esialgsel hinnangul kõrvaldaks tuvastatud vastuolud. Õiguskantsler loodab, et peagi esitab justiitsminister eelnõu ka Riigikogu menetlusse. Õiguskantsler menetles teemat mitmetest avaldustest lähtuvalt, milles paluti hinnata korruptsioonivastases seaduses (KVS § 19 lg 2 punktis 2) sätestatud tegevuspiirangu vastavust põhiseadusele. Justiitsministrile saadetud märgukiri.
|
 |
 |
 |
 |
|
|
|
