Artiklid

Üheks vaba konkurentsi kõige pärssivamaks ning samas ka nii seadusesätete kui ka eetikanormidega rängas vastuolus olevaks tegevuseks on tööstusspionaaž. Tööstusspionaaž kujutab endast informatsiooni, tehnoloogia, isikuandmete jne. ebaseaduslikku hankimist. Tööstusspionaaži ei põlga ära ei erinevate riikide valitsused, ega ka ebaausad ettevõtjad.

Richard Austin Smith on iseloomustanud tööstusspionaaži järgmiselt:

„Tööstusspionaaž võimaldab ebaausatel ettevõtjatel omandada võileivahinnaga infot, mille väärtus võib ulatuda miljonitesse dollaritesse. Selle asemel, et koguda infot turgudel valitseva olukorra kohta, täiustada tootmisprotsessi ning süstematiseerida tehinguid puudutavaid andmeid, on need ettevõtjad seisukohal, et tunduvalt kasulikum ja ohutum on oma konkurentide tagant varastada. Tööstusspionaaži harrastavad tegelased mitte üksnes ei omasta infot selle nominaalväärtusega, vaid saavad koos selle infoga ka hindamatut teavet ka oma konkurentide strateegia kohta“           (R.A. Smith. „Business Espionage“).     

Tööstusspionaaži tehnoloogiate abil tippu saada lootvad ettevõtjad ei ole ausaks ja terveks konkurentsiks suutelised. Nad soovivad saada enda ettevõtrtele mistahes konkurentsieeliseid, ükskõik kui ebaausalt või ebaeetiliselt on need saadud. Tööstusspionaaž on võimas relv ka organiseeritud kuritegevuse ning terrorirühmituste käes. Organiseeritud kuritegevuse poolt teostatav tööstusspionaaž võib tuua endaga kaasa ettevõtjate kontrolli kaotuse enda ettevõtete üle. Samas teevad paljud terrorirühmitused tihedat ja aktiivset koostööd organiseeritud kuritegevuse esindajatega, kes omakorda on koopereerunud ebaausate ettevõtjatega.     

Kordame veelkord üle - tööstussionaaž on ebaseaduslik ning eetikanormide- ja heade äritavadega vastuolus olev tegevus.

Samas eksisteerivad legaalsed moodused, millised võimaldavad ettevõtjatel saavutada konkurentsieeliseid palju tõhusamalt ning ilma seadusesätteid ja eetikanorme rikkumata. Üks välisriigi luurespetsialist on öelnud tähelepanuväärsed sõnad: „Pole mõtet panna toime murdvargust seal, kus võib siseneda läbi ukse“.

Ettevõtjate tõhusaks abimeheks konkurentsieeliste saavutamiseks on konkurentsiluure metoodikate kasutamine.

Mida siis see paljuski salapärane termin tähendab? 

Konkurentsiluure ingliskeelne nimetus on „competitive intelligence“.

Sõna „intelligence“ omab inglise keeles mitu tähendust - arukus, taibukus, intelligentsus. Lisaks neile tähendustele tähendab sõna  „intelligence“ inglise keeles ka luuret ning informatsiooni professionaalset kogumist, töötlemist ja talletamist.

Konkurentsiluure on ärimaailma tarvis kohandatud luuretegevuse versioon ning ta kujutab endast eetiliste ja seaduslike vahendite abil teostatavat süstemaatilist ja pidevat informatsiooni kogumise protsessi sellistest äritegevuse komponentidest nagu kliendid, konkurendid, personal, tehnoloogiad, seadusandlus ning kogu ümbritsev ärikeskkond.    

Konkurentsiluure organiseerimine ja rakendamine firma tegevuses mitte üksnes ei muuda firmat edukamaks, vaid ta muutub ühtlasi firma ellujäämise kõige määravamaks faktoriks.

Tänapäeva konkurentsiluure sai alguse möödunud sajandi 80-te aastate keskpaigas USA-s, mil USA turule tungisid võimsalt Jaapani firmad ning kaubad. Siis selgus ühtlasi ka asjaolu, et konkurentsiluure meie mõistes oli jaapani ärikultuuri lahutamatuks osaks.

Jaapani firmade ning kaupade üleolek USA turgudel oli sedavõrd ootamatu ja võimas, et USA ettevõtjad hakkasid otsima jaapanlaste ülemvõimule tõhusat vasturohtu. Nii saigi alguse idee rakendada endisi luureametnikke erafirmade teenistusse, kus endised luurespetsialistid jagaksid oma rikkalikke luurealaseid kogemusi firmajuhtidle ning aitaksid firmadel üha ägenevas konkurentsis vee peal püsida.

Ühena esimestest USA-s rajati konkurentsiluure süsteem firmas „Motorola“, kus selle eestvedajaks oli Luure Keskagentuuri endine tippspetsialist Jan Herring.

Konkurentsiluure ideed jätkasid võidukäiku kogu maailmas. Paljud konkurentsiluure spetsialistid on tänapäeval koondunud Konkurentsiluure Professionaalide Ühingusse (Society of Competive Intelligence Professionals ehk SCIP), mille peakontor asub USA-s, Virginia osariigis, Alexandrias. Ühingu liikmetel on võimalus külastada erialakonverentse, suhelda omavahel ning vahetada omavahel informatsiooni. Vastutasuks sellele on ühingu liikmed kohustatud rangelt kinni pidama konkurentsiluure eetikanormidest. Praegu kuulub ühingusse üle 7000 liikme peaaegu kõigist maailma riikidest.   

Käesoleva kirjutisega tehakse algust konkurentsiluure problemaatikale pühendatud artiklite sarjaga. Lähemal ajal on kavas alustada ettevõtjate ja üksikisikute nõustamisega ning koolitustega konkurentsiluure praktilistes küsimustes. Ootame aktiivset huvi!