Artiklid


	Kohtunik: kannatanud pole sageli oma õigustest piisavalt teadlikud Valdkond: Kohtumenetlusõigus Avaldaja: kannatanuabi Keel: Estonian ID: 67 Tartu maakohtu kohtunik Ingeri Tamm nendib, et mida aktiivsemalt kannatanu oma õigusi kaitseb, seda parem on tema jaoks tihti ka lõpptulemus. Kannatanu ütlustest loobumine ei päästa üldjuhul kodust vägivallatsejat süüdimõistmisest. Läinud nädalal kirjutasime naisest, kelle bensiiniga üle valanud mees pääses kohtust kannatanu hinnangul erakordselt kergelt. Tartu maakohtu kohtunik Ingeri Tamm selgitas perevägivalla juhtumite köögipoolt kohtuniku vaatenurgast. Tartu maakohtu kohtunik Ingeri Tamm nendib, et mida aktiivsemalt kannatanu oma õigusi kaitseb, seda parem on tema jaoks tihti ka lõpptulemus. Kuidas perevägivalla ohvrile juriidilist abi antakse? Kannatanu on kriminaalmenetluses selline isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Sellest tulenevalt on tal õigus esitada tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seaduses on sätestatud, et need hagid on riigilõivuvabad. Riigilõivuvaba on ka kehavigastuse või terviserikke, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi. Kui minna selle juurde, et kes peaks esmalt kannatanutele õigusi selgitama, siis on oluline meeles pidada, et kõik saab alguse juba kohtueelses menetluses. Hiljem on juba paljut raske, kui mitte võimatu heastada ja see puudutab ka tsiviilhagi esitamist. Siin on oluline selgitada hagi esitamise korda, tähtaegu ja tähtaegade möödalaskmise tagajärgi – esmane selgitamise kohustus on menetlejal. 1. septembril 2001 jõustus ka seadusemuudatus, mille kohaselt kohtumenetluses ei saa kriminaalasjas tsiviilhagi enam esitada, vaid hagi peab esitama uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu, kuni ajani, mil kriminaalasi prokuratuuri menetluses on. Kui palju see hagi esitamise aega ajaliselt lühendab? Arvestades seda, et kohtumenetlused võtavad kohtusse saabumisest istungini aega kuid või koguni aasta, siis selle jagu kindlasti ka hagi esitamise aeg väheneb. Kui juhtub selline lugu, et kriminaalasjas jääb tsiviilhagi esitamata, saab seda esitada hiljem ka tsiviilkohtumenetluses. Millest tulevad siis arusaamatused? Kas inimesed ei saa ise alati oma õigustest aru või ei oska õigusorganid pahatihti neid õigesti selgitada? Aeg-ajalt selliseid probleeme esineb ja inimesed pole enda õigustest väga teadlikud. Kannatanud ise peaksid olema aktiivsemad: peaksid taotlema riigiõigusabi – taotlema seda kirjalikult, sest siis nad peavad saama sellele vastuse. Kui kannatanud ise ei taotle endale esindaja määramist või riigi õigusabi, siis sageli ei ole võimalik neid aidata. Kohtul on õigus määrata õigusabi ka omal algatusel, aga kui see vajadus selgub alles kohtus, võib olla juba lootusetult hilja. Autorid: Dannar Leitmaa / foto: Lauri Kulpsoo Allikas: