Kasutajatugi:
Skype: kannatanuabi
Keskkonnaga liitumiseks
registreeruge kasutajaks!

Sisenemine keskkonda

Laadimine ...

Artiklid

Kodu ostmine annab kindlustunde, üürimine aga suurema vabaduse

Valdkond: finantskirjaoskus    Avaldaja: Anne Sägi    Keel: Estonian    ID: 68

Elukoha ostu kasuks räägib viimase aastakümne madalaim laenu intressimäär ja etteplaneeritavad kulud, samuti kaasneb ostuga ka oma kodu tunne. Üürikodu annab aga suurema vabaduse elukoha vahetamiseks ja kulude suuruse muutmiseks. Nii ühe kui ka teise otsuse langetamisel tuleb oma kulud põhjalikult ette planeerida.


Erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest  väärtustatakse Eestis kinnisvara omamist, mida kinnitab ka kõrge eluasemelaenude osakaal. Maa-ameti statistika alusel on ostu-müügilepingute tehingute arv 2010. aasta algusest tänavu aasta I kvartalini kasvanud viiendiku võrra.

Samas on viimasel ajal elavnenud ka üüriturg. Masu kogemus on inimestele õpetanud, et kinnisvarahinnad võivad märkimisväärselt langeda ning seetõttu suhtutakse laenu võtmisega kaasnevatesse riskidesse palju tõsisemalt.

Kinnisvara ostmise või üürimise eel peaks kõigepealt uurima, millised kulutused ühe või teise tehinguga kaasnevad, ning oma sissetulekuid ja väljaminekuid kaaludes otsustama, millise summa eelarvest sinna paigutada saab.

Eluaseme valikul tasub mõelda ka tulevastele kaudsetele kuludele, ehk distantsile kodu, töö, lasteaia või kooli vahel. Näiteks kallim korter võib kokkuvõttes mõnel puhul rahaliselt otstarbekamaks osutuda, kuna igapäevasele transpordile kulub oluliselt vähem nii rahalisi kui ajalisi ressursse.

 

Kodu ostuga pangalaenu kasutades kaasneb lisaks sissemaksele ja igakuistele laenumaksetele ka kindlustusmaksed ning sellised ühekordsed tehingukulud nagu lepingutasu, kinnisvara hindamise tasu ja notaritasu. Kodu üürides tuleb lisaks igakuisele üürimaksele olla valmis ka sellisteks ühekordseteks kuludeks nagu maakleritasu ja tagatisraha. Nii üüri- kui ka ostuotsuse puhul tuleb eelarvesse lisaks planeerida ka regulaarsed kommunaalmaksed.

 

Kodu ostmine sobib inimesele, kelle elu on stabiilne ning tulevikuperspektiiv Eestiga seotud. Kodu ostes peaks kindlasti mõtlema miljööväärtusele ja maja üldisele seisukorrale, et soetatud ost vajadusel müügi korral ka likviidne oleks. Ühise kodu ostuga peaks mõtlema sellele, kuidas lahendada omandiküsimus. Osapool, kes on teinud suurema sissemakse või oma vara lisatagatiseks, peab olema kindel, et tema huvid oleksid kaitstud. Kodu ostu puhul peab arvestama, et euribor ei ole muutumatu, ehk mõtlema puhverrahale eelarves, et laenumaksete võimalikku tõusu katta.

 

Üürida tasub elukohta sel juhul, kui tulevik on lahtine ja mingeid kindlaid kohaga seotud plaane veel ei ole. Üürida tasub ka juhul, kui mingi piirkond või korteritüüp meeldib, et välja selgitada, kas see on piisavalt mõistlik koht, et sinna kinnisvara osta. Noortel inimestel on kahekesi elu alustades mõttekam esialgu korter üürida, et vältida hilisemat võimalikku omandi jagamist ja erinevatest sissemaksetest või investeeringutest tulenevaid erimeelsusi. Juhul kui tegemist ei ole just kooli asumisega ja sellega seonduvalt elamise otsimisega, ei tasuks üüriotsinguid jätta augustisse-septembrisse, mil valik piiratum ja hinnad kõrgemad.

 

Alljärgnevalt on lisatud ostetud ja üüritud kodu eelised ja puudused ning kulude võrdlus.

 

Ostetud ja üüritud kodu eelised ning puudused

 

  Eelised Puudused
Ostetud kodu
  • Oma kodu tunne.
  • Investeering kaugemasse tulevikku.
  • Pangalaenu kasutades saab tulude deklareerimisel maksustavast tulust maha arvata laenu intressid.
  • Eluasemele minevaid igakuiseid kulutusi on suhteliselt täpselt võimalik ette planeerida.
  • Suurem vabadus kujunduslikeks muudatusteks ja ümberehituseks.
  • Arvestatavad tehingukulud.
  • Pangalaenu kasutades omafinantseeringu ehk säästude või lisatagatise olemasolu vajalikkus, samuti regulaarsed maksed kindlustusele.
  • Risk seoses sissetuleku vähenemise või kadumisega kodust ilma jääda, kaotades ka lepinguga kaasnenult sinna investeeritud summad.
Üürikodu
  • Suurem sõltumatus elamispinnast, kiiremad võimalused elukoha vahetuseks, liikumisel teise linna või riiki.
  • Väiksemad tehingukulud ning elamispinna ülalpidamiskulud seoses remonditööde ja elamise parendamisega.
  • Väiksem risk. Sissetuleku kadudes on halvima stsenaariumi järgi ilmajäämine vaid ühe kuu tagatisrahast.
  • Üürihind võib seoses inflatsiooni või muude üürileandjast sõltuvate tegurite tõttu tõusta.
  • Üürikodule kulutatud raha ei saa arvestada kui investeeringut tulevikku.

 

Näide kahetoalise korteri ostmise ja üürimise kohta

 

Mõlemal puhul lisanduvad kommunaalmaksed, mida eelarve planeerimisel kindlasti peab meeles pidama, keskmiselt umbkaudu 80 – 100€ kuus, lisaks elekter.

 

Kahetoaline, 44m² - korter Tallinna magalarajoonis

Ostmisega seotud kulud

Üürimisega seotud kulud

Omafinantseering 30%

13 266

 

Lepingutasu pangas

300

 

Hindamine

90

 

Notaritasud

300

 

Maakleritasu

 

260

Tagatisraha

 

260

Ühekordsed kulud kokku

13 956

520

Igakuine makse

174

260

Kindlustus taastamisväärtusele

3

 

Igakuised kulud kokku

177

260

 

Märkused:
 

  • Hinnavaatlus põhineb erinevatel kinnisvaraportaalidel, statistika spot.city24.ee-l.
  • Näites on aluseks võetud omafinantseeringu olemasolu, väheste säästude korral, lisatagatist kasutades peab arvestama lisanduvate tasudega. Väiksema omafinantseeringu korral on ka igakusete maksete summa suurem.  
  • Intress on ajas muutuv.
  • Laen on arvestatud 20-aastaks, intressiga 3,15%
  • Igakuistele maksetele lisanduvad kommunaalmaksed.

 

Allikas:

Eraisikute Rahaasjade teabekeskus

Kommentaari lisamine

Kommenteerida saavad ainult registreeritud ja sisse loginud kasutajad.

Kommentaarid
   
Laadimine ...