Artiklid

Majanduskriisi valusad pettumused on inimeste hoiuste mahu rekordtasemele viinud ning tulevikuinvesteeringute osas ollakse aina skeptilisemad. Ometi muutub prognoositav eluiga üha pikemaks ja tänaste töölkäijate pea kohale on kerkimas oht, et riigil pole aina suurenevale pensionäride hulgale toetuste maksmiseks piisavalt vahendeid.  

Traditsioonilised soorollid ilmnevad mitte ainult palgavahes ja ootustes, vaid ka igapäevases finantskäitumises, selgub ülevaates mullustest uuringutest. Kuigi üks mõjutab osaliselt teist, on naised vähem riskialtimad ning varuplaan ootamatustega toimetulekuks on neil olemas harvemini.

Alustage ostude tegemist juba kodus. Kui te poetuurilt tulles ei soovi taaskord nentida: „Ma justkui ei ostnud midagi erilist, vaid vajalikke asju, kuid olen nii palju kulutanud!”, siis alustage ostude tegemist enne kodust lahkumist. Kui teate, milliseid toiduaineid on teil veel majapidamises alles, tehke selgeks, mida osta tarvis ning koostage ka täpne ostunimekiri, siis on poes käimine sihipärane ja mõistlik.

Neljaliikmelise perekonna kuu soovitatav toidukorv maksab Lätis umbes 14% rohkem kui Leedus ja umbes 5% rohkem kui Eestis, selgitas välja Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus esmakordselt läbi viidud üksikasjalik Baltikumi toiduhindade uuring. Neljaliikmelise perekonna soovitatava toidukorvi maksumus küündis Leedus 280 euroni, Eestis 304 euroni ja Lätis 319 euroni kuus, andmeid koguti tänavu jaanuaris, tuginedes hindadele kolme riigi suurematest jaekaubanduskettides. Palgaerinevuste tõttu on kõige väiksemad kulutused toidule Eestis, kus kaks keskmist palka saavat täiskasvanut kulutavad neljaliikmelise perekonna jaoks kokku pandud soovitatavale toidukorvile kuni 22% sissetulekust. Leedus küündib see kulutuste osa 29%-ni ja Lätis 32%-ni.

Alates 15. veebruarist 2013 saavad eraisikud Eesti maksu- ja tolliametile esitada möödunud aasta tuludeklaratsiooni. Tänavuste tulude deklareerimisel on suurimaks muudatuseks koolituskulude, kodulaenu intresside ja annetuste mahaarvamise vähenemine 40%, piiranguga 1920 eurot deklareerija kohta ning kogumispensioni tuludest mahaarvamine ülempiiriga 6000 eurot.  

Kuigi jätkuvast hinnatõusust ei saa ka käesoleval aastal mööda vaadata, puudutavad eestimaalasi siiski rahalised muudatused, mis igapäevalelu hakkamasaamist pisut kergendavad. 

Hoolimata majanduse mõningasest kosumisest, tähendab alanud aasta paljudele peredele endiselt keerukat rahalist olukorda, ent oma harjumusi muutes, eelarvet planeerides ja eesmärke seades on rahalist hakkamasaamist võimalik oluliselt mõjutada .   Kahjuks pole eelarve tegemine ja planeerimine Eesti inimeste seas kuigivõrd populaarne. Kõrgema sissetulekuga inimesed ei näe planeerimisel mõtet ja madalama sissetulekuga inimestel on niigi raha puudu, tuuakse põhjenduseks, miks eelarvet ei peeta. Hiljuti uuringufirma SaarPoll läbi viidud finantskirjaoskuse uuringu kohaselt planeerib kolmandik inimestest oma rahaasju ette vaid ühe kuu ulatuses ning 17% ei planeeri üldse.

Enne uue aasta algust on õige aeg hoog maha võtta ja olemasolevad lepingud üle vaadata, et neist täit ülevaadet saada, tingimusi meelde tuletada ning sisusse süveneda - nii mõnigi neist võib vajadustepõhiselt muutmist või lõpetamist vajada, ehk ilmneb vajadus aga mõne uue sõlmimise järele.

Detsembris hoogustuvad kiirlaenukampaaniad ahvatlevad jõuluoste ja talvepuhkust laenuraha eest nautima, kuid Skindlasti ei tohiks unustada, et laen on ikkagi laen ja uuel aastal tuleb hakata kulutusi tagasi maksma. 

Laenu tagasimaksetega raskustes olevatest inimestest pea pooled elavad maal, selgus värskelt Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringust.