Kaks aastat pärast keskkriminaalpolitsei likvideerimist loob siseminister Ken-Marti Vaher selle uuesti. Täpselt samal kujul vana keskkriminaalpolitseid (KKP) siiski ei elustata. See jääb tegutsema politsei ja piirivalveameti koosseisus ning eraldi valitsusasutust reformiga ei teki. Uue KKP peamisi ülesandeid saab olema neli: kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.
Täna toimunud Sisekaitseakadeemia korraldatud konverentsil Tark turvalisus rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et sisejulgeolekus mängivad olulist rolli kodanikuühiskonna kaasamine ja ladus koostöö riigi ja kodanikuühiskonna vahel.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul ei saa sisejulgeoleku alal ja avalikus sektoris arvestada piiramatult võimalusega, et võiksime tööle võtta rohkem inimesi, mistõttu on üks tänase päeva märksõna koostöö.
„Meie avaliku sektori väiksemast mahust tingitud murekohti saab tasakaalustada sisejulgeolekuasutuste tihedama koostöö abil. Mis on täna juba hea, kuid nagu heade mängijatega meeskond ei võida alati, kui koostööd pole treenitud, nii on ka sisejulgeolekus,“ ütles Michal oma kõnes.
Jaekaubanduses tehtud uuringu andmetel on vargused kauplustest Euroopa kaubandusettevõtetele läinud 2011 aastal maksma juba 36,3 mld eurot ehk 6,98 mld eurot rohkem kui eelmisel aastal; Balti riikides - 222 mln eurot ehk 45 mln eurot rohkem kui 2010. aastal. Andmed pärinevad uuringufirma Centre for Retail Research aruandest " The Clobal Retail Theft Barameter 2011 ", mida vahendas jaekaubanduse tehnoloogia ja teenuste pakkuja " New Vision Baltija ".
Konkurentsiluure ja tööstusspionaaž - kas tegu on ühe ja sama tegevuse kahe erineva nimetusega? Ei!
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 nimetab oluliseks kõikidele isikutele laienevaks vabaduseks ettevõtlusvabaduse, kuid samas on seadusandja poolt kehtestatud nimetatud põhivabaduse kaitseks teatud piiranguid.
Üks kategooria ettevõtlusvabaduse tagamise eesmärkidel rakendatavatest piirangutest on kehtestatud konkurentsiõigusega ja nimetatud piirangute eesmärgiks on tagada aus konkurents ettevõtjate turukäitumises.
Nii Eesti, Euroopa Liidu, kui ka muude vaba turumajandusega riikide konkurentsi puudutava seadusandluse sätted näevad ette, et teatud liiki tegevused pärsivad vaba konkurentsi ja on seetõttu taunitavad ning keelatud.
Järgnev arutelu pole õppetekst pettuste toime panemiseks, vaid pigem tähelepanu juhtimine tüüpilistele pettusejuhtumitele ettevõttes, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant, siseaudiitorite ühingu juhatuse liige Taavi Saat.
Inimeste sissetulekud on vähenenud, kuid võetud kohustused laenude ja liisingute näol on jäänud. Hädas inimene leiab nii võimalusi kui ka õigustusi erinevate pettuste toimepanemiseks. Millised on peamised valdkonnad ja tegevused, kus on võimalik omanike tagant varastada?
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et korruptsioonivastase seaduse tegevuspiirang, mis keelab ametiisikul kuuluda sellise äriühingu juht- või järelevalveorganisse, mille tegevusega tema ametiseisund puutumuses ei ole, on põhiseadusega vastuolus. Selline keeld on liiga intensiivne põhiõiguste riive, mis ei aita piisavalt kaasa eesmärgi tegelikule saavutamisele - korruptsiooni vältimisele. Seetõttu rikub see piirang õiguskantsleri hinnangul ametiisiku põhiseadusest tulenevat põhiõigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Õiguskantsler saatis täna justiitsministrile märgukirja ettepanekuga esitada Riigikogule eelnõu selle vastuolu kõrvaldamiseks.
Indrek Teder on seisukohal, et riigilõivude märkimisväärselt kõrge taseme tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele igaühele piisavalt kättesaadav. Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on aga üks põhiseadusega kõrgemal tasemel kaitstud põhiõigusi.
Riigikogul on õigus kohtule juurdepääsu kujundada ning kehtestada selleks erineva suurusega riigilõive ja menetlusabi saamise tingimusi. Kuid Riigikogu ei tohi seejuures põhiseadusega vastuollu minna.
Vastavalt Ukraina President Viktor Juštšenko 26.07.05 korraldusele nr.1131/2005 on Euroopa Liidu, Šveitsi ja Liechtensteini kodanikel õigus alates 01.09.2005 sisenemiseks (ja transiitläbisõiduks) Ukraina territooriumile viisavabalt viibimisega kuni 90 päeva
Viisavabadus ei laiene nendele kodanikele kes sisenevad Ukrainasse töötamiseks, elamiseks, ühinemiseks perega, õppimiseks; või teise eesmärgiga, vajadusel viibida Ukrainas üle 90 päeva.
Vastavaid viisasid menetletakse ka sellel ajavahemikul endises korras vastavalt Ukraina normatiivaktidele.
Lisaküsimuste tekkimisel pöörduda Ukraina Suursaatkonda Tallinnas:
tel.: +372 601 5835
http://www.hot.ee/ukrembassy