Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus annab mullu tehtud uuringute põhjal 10 soovitust pere rahaasjade paremaks korraldamiseks. Arukas majandamine ei ole oluline mitte ainult riigile ja ettevõtetele, vaid ka igale leibkonnale.
Kuigi liiklusõnnetused on tänapäevases autostunud ühiskonnas sagedased ja peaksid olema pea igaühele tuttavad juhtumid meie teedel ja tänavatel, näitab tegelik elu, et mitte kõik juhid/liiklejad ei tea, kuidas käituda, kui nad on sattunud liiklusõnnetusse või selle toimumiskohale. Teadmatus ja ebaõige käitumine võib viia aga soovimatute tagajärgedeni nagu näiteks süü tuvastamatus, süüteovastutusele võtmine, regressinõue kindlustusandjalt või kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumine või selle vähendamine.
Sageli ei ole dekreetpuhkusele siirduval naisel infot, kui suur dekreetraha tema pangakontole laekub ning missugune saab olema vanemahüvitis. Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskus soovitab enne lapsepuhkusele jäämist koduse elu rahaline pool läbi mõelda. Ilmselt ei tea paljud naised, et dekreediraha ja vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel. Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, mida vanemahüvitise puhul tuleb teha. Selliseid nüansse teadmata võib pere jätta kasutamata lihtsad viisid oma sissetuleku suurendamiseks.
Euroopas tähistatakse kuriteoohvrite päeva alates 1980ndatest ja Eestis alates 1995. aastast. Päeva põhieesmärk on juhtida tähelepanu kuriteoohvritele. Ühelt poolt tuletatakse meelde riigi kohustused kannatanute igakülgsel abistamisel ja nende õiguste eest seismisel. Kuid vähemtähtis pole ka kogu ühiskonna vastutustunde roll, hoolimaks ja mõistmaks kuriteoohvreid – pole meist ju keegi 100% kaitstud võimalike pahatahtlike rünnete eest.
Kurjategija on riigi oma ja riik hoolitseb kurjategija eest hästi – kindlustab talle õigusabi korras advokaadi, et õigused oleksid kaitstud ja karistus minimaalne.
Kuidas on aga olukord kannatanuga? Kas ta on kohtueelsel uurimisel ja kohtus võrdses seisundis kahtlustatava/süüdistatavaga? Hoopiski mitte!
Põhiseaduse rikkumine lõpeb – justiitsministeeriumis on valminud riigilõive kordades alandav eelnõu, mis peaks juba aasta teisest poolest oluliselt parandama inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. "Meil on kavas eelnõu juba lähiajal kooskõlastusringile saata," kinnitab justiitsminister Kristen Michal. Ministeeriumi plaan on, et uued madalamad lõivud hakkavad kehtima käesoleva aasta 1. juulist ning see on sisse kirjutatud ka käesoleva aasta riigieelarvesse. Eelnõu järgi alanevad riigilõivud arvestataval määral, mõnel seniste suuremate summade puhul aga lausa kordades. "Samas ei alanda me lõive n-ö ühe vitsaga – kõik lõivud vaadati eraldi üle ja nad ka vähenevad erinevalt," märgib minister.
Ülemaailmses politseiorganisatsioonis edukat karjääri tegev Lenno Reimand hoiatab tingimisi karistamisega liialdamise eest. Vabaturumajandus, reisimise lihtsustamine, interneti levik… Maailm muutub, sellega koos ka kuritegevus. Ainus võimalus näljaste rändtirtsudena ühest riigist või isegi mandrilt teise liikuvaid või hoopis küberavarustesse peitunud, kuid globaalse haardega kurjategijaid ohjeldada on koostöö. Riikide-, kontinentide- ja isegi kultuuridevaheline.
Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub? Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas. Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.
Kallid kaasmaalased.
Jõuluõhtu, igipõline lootuse sünni ja usu kõiksuse aeg, pöörab mõtlikult igaühe pilgud meisse endisse ja meie kaaslastele.Hoolivus, märkamine, kaastunne ja abistamine, aga samuti usk ja lootus olgu meile teejuhtideks nii jõuluajal kui ka pikemalt.
Ma kutsun meid kõiki märkama enda ümber inimesi, kes vajavad oma kitsikuses või hädas tuge ja toetust. On lihtne, kuid samas ükskõiksust peegeldav öelda, et see on vaid riigi mure. Jah, on küll ning Eesti parlament ja valitsus peavad siin leidma järjest paremaid, tugevamaid lahendusi.
2. veebruaril 2011 toimus Eesti Televisioonis valimisdebatt julgeolekupoliitika teemal. Selle käigus ei leidnud nii oluliste teemade kõrval, nagu NATO ja ajateenistus, kajastamist sisejulgeolek ja -turvalisus. Tõsi siseturvalisust mainiti, aga vaid ühel korral ja edasist diskussiooni ei järgnenudki. Kas tõesti väärib julgeolekupoliitikadebati raames siseturvalisus mainimist vaid ühel korral?
Sisejulgeolekut tavatseme võtta ühelt poolt loomulikult ja sellega ollakse harjunud. Seda kinnitab ka sisejulgeolekut pakkuvate institutsioonide suur usaldusväärsus inimeste silmis. Teisalt ei pääse aga samal põhjusel sisejulgeoleku teema avalikesse diskusioonidesse. Põhjus võib olla selles, et okupatsiooni ajal oli kindlasti olemas korrakaitse, iseküsimus oli selle usaldusväärsus ja efektiivsus, aga see oli olemas. Välis- ja kaitsepoliitika puudusid. Täna on võimalik rääkida asjadest, mis siis olid keelatud.
