blogi

Osale ja räägi kaasa 1. detsembril 2015 Majandusjulgeoleku konverentsil, kus arutleme tunnustatud ekspertide jakõneisikutega valdkonna olulistel/aktuaalsetel teemadel nii siseriiklikus kui globaalses võtmes.

PÄEVAKAVA
 

08.15 – 09.00 Hommikukohv/tee ja suupisted

09.00 - 19.10 Konverentsi sissejuhatus

Moderaator: Viljar Veebel

09.10 - 19.30 Konverentsi avakõne

Eeskõneleja: Urmas Paet

09.30 - 10.30 I paneel - Eesti majandusjulgeoleku ohuanalüüs: kuidas mõõta ja hinnata?

Eeskõnelejad: Erkki Koort, Raivo Aeg, Eerik Heldna

10.30 - 11.30 II paneel - Psühholoogiline julgeolek - kommunikatsioon vs propaganda.

Eeskõnelejad: Ilmar Raag, David Vseviov, Andres Jõesaar

11.30 - 12.30 III paneel - Eesti kapitalituru-ja finantssektori julgeolek.

Eeskõnelejad: Aivar Paul, Reimo Hammerberg, Andrus Alber

12.30 - 13.30 Pidulik lõuna buffet

13.30 - 14.30 IV paneel - Maailma majanduse ja julgeoleku hübriidprobleemid Eesti huvide valguses.

Eeskõnelejad: Hardo Pajula, Jaak Jõerüüt

14.30 - 15.30 V paneel - Strateegiliste ettevõtete uus juhtimis-ja haldusmudel.

Eeskõnelejad: Alar Karis, Carri Ginter, Villu Otsmann

15.30 - 16.00 Kohvipaus

16.00 - 17.00 VI paneel - Eesti sise-ja välismajanduspoliitika tänased ja homsed väljakutsed?

Eeskõnelejad: Maris Lauri, Toomas Tirs

Konverentsi infoga saate jooksvalt tutvuda konverentsi veebilehel SIIN ja korraldaja veebilehel SIIN .

Majandusjulgeoleku konverents on valdkonna juhtide/kõneisikute ning tunnustatud ekspertide laiapõhjaline ja professionaalne arutelu majandusjulgeoleku aktuaalsetel teemadel.

Majandusjulgeoleku konverentsi paneeldiskussioone on nüüd hea võimalus huvilistel videodena järelevaadata.

ERALDI PANEELI VIDEO HIND 3,20 EURi (1 h) Eraldi paneeli video(sid) saate tellida nupu "Tellin" valikute alt.    VIDEODE TÄISPAKETT HIND 18 EURi (7 h) Videode täispaketis on kõik konverentsi materjal üheskoos.

I paneel - MAJANDUSJULGEOLEKU UUS REAALSUS 
 

EESKÕNELEJAD: Marko Mihkelson ; Eerik Heldna ; Viljar Veebel

 

II paneel - FINANTSJULGEOLEK

EESKÕNELEJAD: Madis Müller ; Kilvar Kessler ; Tõnu Mertsina

 

III paneel - ENERGEETIKAJULGEOLEK


EESKÕNELEJAD: Andres Mäe ; Märt Ots ; Einari Kisel 


IV paneel - E-RIIGI MAJANDUSJULGEOLEK

EESKÕNELEJAD: Kärt Anna Maire Kelder ; Lauri Almann 

V paneel - MAJANDUSSEKTORI JULGEOLEK

EESKÕNELEJAD: Heido Vitsur ; Ott Pärna

 

VI paneel - JULGEOLEKUPOLIITIKA UUED VÄLJAKUTSED


EESKÕNELEJAD: Eerik-Niiles Kross ; Hannes Hanso

Ott Pärna – EstCorp.eu, majandusekspert ja visionäär esitab konverentsil kohapeal kolm suurt sammu, mis peaks tegema selleks, et tagada Eesti majanduslik ja selle taustal ka sotsiaalne ning sõjaline julgeolek 10 aasta pärast.
Konverentsi eelsed teesid:
Majanduslikku julgeolekut tuleb vaadata dünaamikas: meie tänane majanduse seis on tegelikult 5-10 aasta taguse tegevuse või tegevusetuse tulemus. Seepärast on tulevikuseire ja starte egilise mõtlemise võimekus riigivalitsemise juures kesksel kohal.
Majandusliku julgeoleku hoovad on valdavalt väljaspool majandust ennast - millised need on ja kas ning kuidas neid täna rakendame?

Mida külvad seda lõikad!

Eesti finantsjulgeolek sõltub meie enda esiletõstetud väärtustest, meie enda kehtestatud mängureeglitest ja nende rakendamise otsustavusest. Inimese jaoks tähendab finantsjulgeolek kindlust, et tema ja ta pere tuleb toime, et on tööd ja on piisav sissetulek. Et on kindel koht, kus oma raha hoida ja aus ning läbipaistev keskkond, kuhu sääste paigutada, riske võtta. Finantsjärelevalve tegeleb just sellega, et meil oleksid maksejõulised finantsvahendajad ja aus finantsturg. Leedu Snorase kaasus näitas selgelt, et ka üksikud ebaausad pangajuhid ja mõjukad aktsionärid võivad olla ohuks kogu riigi finantsjulgeolekule. Neist asjust ma soovingi teiega rääkida.

Mis on energiajulgeolek?
Energiajulgeolek on riigi energiasüsteemi ja selle osade võimekus pidevalt ja efektiivselt hakkama saada sisemiste ja väliste poliitiliste, majanduslike ja tehniliste mõjuritega.

Seega tuleks eristada kolme energiajulgeoleku mõõdet:
1. energiasüsteemi tehniline haavatavus (infrastruktuuri tugevus, selle hajutatus, energiaportfelli mitmekesisus, aga ka vastupanuvõime küberrünnakutele jne);

2. riigi majanduslik energiasõltuvus (riigi majanduse sõltuvus energiaekspordist ja –impordist, energiasektori osakaal riigi SKP-s jm);

3. energeetika poliitiline mõjutatavus (geopoliitiline asukoht, poliitiliste jõudude avatus “energeetika korruptsioonile”, meedia ja poliitiliste otsuste mõjutatavus, infosõja võimekus jne).
Kuidas neid komponente aga mõõta? Kas Eesti energeetika on võrdluses teiste riikidega heas või halvas seisus? Millises osas on Eesti energeetika tugev, millises nõrk? Milline oleks Eesti nõrk koht energiasõja puhul? Nendele küsimustele leiame ka konverentsil vastused.

1. korruptsioon ei ole pelgalt kuritegu- see on julgeolekuoht, mille raskeimaks tagajärjeks võib olla riigi sattumine kriisi.
2. korruptsioon ja riigivastane kuritegevus on tihedalt seotud- senised Eestis tabatud riigireeturid tegid seda peamiselt omakasust lähtuvalt
3. korruptsioon on tõhus vaenlase relv- venemaa eriteenistused kasutavad korrumpeerunud ametnikke ja organiseeritud kuritegevust oma eesmärkide saavutamiseks
4. korruptsiooni kohta koguvad teavet julgeolekuteenistused enamikes arenenud lääneriikides. Teatud jõud soovivad jätta Eestis muljet, et see valdkond on puhtalt korrakaitseline tegevus, kuid tegelikult kardetakse julgeolekuteenistuse seadusest tulenevat efektiivsemat infokogumist.
5. Eesti vaenlased on saavutamas eesmärki siis, kui oma riigi julgeolekuteenistuses nähakse vastast, nii on see kahjuks olnud ka enne Teist Maailmasõda
6. vaid läbipaistev korruptsioonivaba ühiskond suudab edukalt seista vastu erinevatele julgeolekuohtudele, muuhulgas ka välistele ohtudele.

Eesti finantssektori praegust olukorda iseloomustavad panganduskesksus ja turu väiksusest tulenev suhteliselt suur turukontsentratsioon mitmes valdkonnas. Eesti pangad tervikuna on finantsilises mõttes tugevad, kogutud kapitalipuhvrid ületavad miinimumnõudeid mitu korda, laenutegevus on olnud piisavalt konservatiivne ja äri samal ajal kasumlik. Eesti pankade tervis on praegu parem kui euroala panganduse oma ja riskid eeldatavasti väiksemad. Samas ei näita elavnemise märke meie kohalik kapitaliturg, mis võiks olla ettevõtete jaoks alternatiivne rahastamise allikas. Euroopa astub praegu olulisi edusamme finantssektori regulatsiooni ühtlustamisel. Muu hulgas on Euroopa riigid kokku leppinud ühtsetes kapitalinõuetes pankadele ja kindlustusettevõtetele, loonud ühtsete standarditega maksete piirkonna ning koondanud vastutuse olulisemate pankade üle järelevalve teostamise eest Euroopa Keskpanka. Ühtse turu arenemiseks vajalikud tingimused on küll paranenud, kuid piirülese äritegevuse mahud finantsteenuste turul pole viimase finantskriisi järel veel siiski taastunud.

1. Nii nagu kogu majandusjulgeoleku nii on ka energiajulgeoleku aluseks avatud ja korruptsioonivaba riik. Hea on tuua näiteid endisest NL-st kus valdav osa energiavarustusest põhineb ühel energiaallikal, ärimehed on rikastunud gaasi vahendamisest jne. Eesti on selles osas positiivne näide ning võib julgelt väita, et meie energiajulgeoleku aluseks on avatud korruptsioonivaba riik.

2. Vaba konkurentsi aluste ja/või ühtsete reeglite kehtestamine on oluline tegur majanduse arengus ning selle kaudu ka energiajulgeoleku tagamisel. Vaba turumajandusega riik on oluliselt tugevam ja vähem haavatav.

3. Eelnevaga seoses on Eestist positiivseks näiteks vaba konkurentsi reeglite rakendamine kaugküttes, mis on üks olulisemaid gaasi tarbivatest sektoritest. Kuna Eesti tingimustes (suured ressursid) on puit ja turvas soodsamad kui maagaas või kütteõli, siis on ka valdav enamus soojusettevõtetest võtnud suuna just need kütused kasutusele. See on toimunud tänu seadusemuudatusele 2010 a. (tuntud rahvakeeli ka kui monopolide ohjeldamise seadus), millega sätestati et kui kaugkütte võrgu omanik ei vali ise soodsaimat soojuse tootmise varianti, on ta kohustatud võtma vastu alternatiivsed konkureerivad pakkumised, see on muutnud väga oluliselt meie kaugkütte struktuuri.

4. Maagaas – teine hea näide, ka selles sektoris on vaba konkurentsi rakendamine ja võimaldamine parim variant energiajulgeoleku tagamiseks. Analoogselt eelmisega peab riik looma siin vastavad tingimused vaba konkurentsi tekkeks.

5. USA versus EL. EL on läinud palju kaugemale energiaturgude liberaliseerimisega. Üsna hästi toimib Skandinaavia – Balti elektriturg on musternäide. Kuigi USA-s ei ole elektrituru liberaliseerimine nõnda kõrgel – kodutarbija tasemel, on ka seal lähtutud vaba konkurentsi põhiprintsiibist – kolmanda osapoole vabast juurdepääsust energiavõrkudele.

6. Elektri varustuskindluse dilemma avatud turu tingimustes. Juba täna on Eestil koos teiste Balti riikidega väga tugevad ühendused Skandinaavia riikidega. Tekib küsimus kuidas tagada elektrivarustuskindlus. Kas saame loota vaid välisühendustele või tahame ka siseriiklikult elektritootmist arendada.

7. Subsiidiumid elektriturul. Peamiselt küll seotud taastuvate energiaallikate ja koostootmisega, kuid saab võtta ka varustuskindluse eesmärgi tagamiseks. Selge vastuolu kus ühelt poolt soovime, et hind kujuneks vabaturu tingimustes, teiselt poolt tõstame tarbija hinda läbi maksukoormuse. Ka on subsiidiumite probleemiks, et nende suurus ei kujune mitte turu tingimustes vaid arvutatakse ehk kujunevad administratiivselt.

Maailm muutub järjest kiiremini, ja paraku tähendab muutumine praegu ka uusi riske ning üldise määramatuse suurenemist. See aga tähendab, et peame oma kaubandusliku ja tööstusliku julgeoleku olukorda dünaamiliselt ümber hindama, tajuma muudatusi ettevaatavamalt kui kunagi varem. Kui juba pärast Doha raundi ebaõnnestumist oli selge, et WTO raames kaubanduse liberaliseerimisega niisama lihtne edasi minna ei ole, siis pärast 2008-2009 aastatel alguse saanud finantskriisi ja eriti pärast sündmusi Ukrainas on selge, et rahulike, suhteliselt vabade aegade peatsele taastumisele kaubanduses ja seetõttu ka kogu majanduses, panust teha ei maksa. Pigem tuleb hakata valmistuma eluks sellises maailmas, kus tuleb järjest enam mitmesuguste protektsionismi nähtustega aeg-ajalt kokku puutuda. Ekspordile panuse teinud Eestile on sellises maailmas navigeerimise oskus erakordse tähtsusega. Oli seda ka varem.

Finantskriis, mis oli vahetult kõige sügavam Balti riikides, sealhulgas ka Eestis, tõi ilmseks meie majanduse erakordselt suure haavatavuse välismõjudest. Mõnes mõttes kordus Eestis seesama, mis oli toimunud kümme aastat varem Kagu-Aasias.

Täna on meie probleem selles, et kuigi väliskapital, ükskõik kas krediidi ja  otseste investeeringute näol tootmisesse ja tehnoloogiatesse endiselt vajalik, peame me rohkem hakkama hoolitsema selle eest, et see väliskapital, mis siin rakendust leiab, tunneks ühelt poolt end tihedamalt meie üldise käekäiguga seotud olevat ja teiselt poolt sama turvaliselt kui oma koduski. Üheks võimaluseks sellist eesmärki saavutada on mitmekesistada investorite huvi Eestisse investeerida, pakkuda investoritele lisaks suhteliselt kvaliteetsele ja odavale tööjõule, madalatele maksudele ja lähedusele veel midagi sellist, mida mujalt niisama lihtsalt leida ei saa.

Eesti finantssektor on tugev, kuid riske ei saa alahinnata.
 

Eesti finantssüsteem on üldjoontes tugev ja lähiaja riskid, mis võiksid olukorda oluliselt halvendada, on suhteliselt tagasihoidlikud. Pankade laenuportfelli kvaliteet on paranenud ja pangandussektor on hästi kapitaliseeritud.

Küll aga ei tohiks alahinnata riske, mis võivad tuleneda Venemaaga seotud pingete eskaleerumisest. Praeguste sanktsioonide mõju Eesti majandusele on suhteliselt tagasihoidlik, kuid uute lisandumisega võivad riskid suureneda. Kuigi me prognoosime järgmiseks aastaks Eesti majanduskasvu kiirenemist, on allapoole riskid jätkuvalt suured ning nende realiseerumine võib halvendada laenukvaliteeti.

Meie finantsstabiilsusele ei tohiks see aga olulist ohtu kujutada. Mööda ei saa vaadata ka Põhjamaade kinnisvaraturu ülekuumenemisest ja sealsete kodumajapidamiste võlakoormuse kiirest kasvust. Samas võib see Eestit mõjutada pigem emotsionaalselt, kuna meie pangad rahastavad ennast peamiselt hoiuste kaudu. Eesti kinnisvaraturult tulenevad riskid finantssektorile on viimasel ajal vähenenud, kuigi kiire palgakasv ja madalad intressid hoiavad nõudlust eluaseme järele üleval.