Kasutajatugi:
Skype: kannatanuabi
Keskkonnaga liitumiseks
registreeruge kasutajaks!

blogi

Tervitame Sind blogipostituste lehel!

Oleme veendunud, et vastastikku teineteisega suheldes – infot, teadmisi ja kogemusi jagades, suudame muuta ümbritseva ühiskonna kindlasti paremaks ja turvalisemaks paigaks.

Head blogimist ja konstruktiivset kommenteerimist!

Eesti finantssektori praegust olukorda iseloomustavad panganduskesksus ja turu väiksusest tulenev suhteliselt suur turukontsentratsioon mitmes valdkonnas. Eesti pangad tervikuna on finantsilises mõttes tugevad, kogutud kapitalipuhvrid ületavad miinimumnõudeid mitu korda, laenutegevus on olnud piisavalt konservatiivne ja äri samal ajal kasumlik. Eesti pankade tervis on praegu parem kui euroala panganduse oma ja riskid eeldatavasti väiksemad. Samas ei näita elavnemise märke meie kohalik kapitaliturg, mis võiks olla ettevõtete jaoks alternatiivne rahastamise allikas. Euroopa astub praegu olulisi edusamme finantssektori regulatsiooni ühtlustamisel. Muu hulgas on Euroopa riigid kokku leppinud ühtsetes kapitalinõuetes pankadele ja kindlustusettevõtetele, loonud ühtsete standarditega maksete piirkonna ning koondanud vastutuse olulisemate pankade üle järelevalve teostamise eest Euroopa Keskpanka. Ühtse turu arenemiseks vajalikud tingimused on küll paranenud, kuid piirülese äritegevuse mahud finantsteenuste turul pole viimase finantskriisi järel veel siiski taastunud.

1. Nii nagu kogu majandusjulgeoleku nii on ka energiajulgeoleku aluseks avatud ja korruptsioonivaba riik. Hea on tuua näiteid endisest NL-st kus valdav osa energiavarustusest põhineb ühel energiaallikal, ärimehed on rikastunud gaasi vahendamisest jne. Eesti on selles osas positiivne näide ning võib julgelt väita, et meie energiajulgeoleku aluseks on avatud korruptsioonivaba riik.

2. Vaba konkurentsi aluste ja/või ühtsete reeglite kehtestamine on oluline tegur majanduse arengus ning selle kaudu ka energiajulgeoleku tagamisel. Vaba turumajandusega riik on oluliselt tugevam ja vähem haavatav.

3. Eelnevaga seoses on Eestist positiivseks näiteks vaba konkurentsi reeglite rakendamine kaugküttes, mis on üks olulisemaid gaasi tarbivatest sektoritest. Kuna Eesti tingimustes (suured ressursid) on puit ja turvas soodsamad kui maagaas või kütteõli, siis on ka valdav enamus soojusettevõtetest võtnud suuna just need kütused kasutusele. See on toimunud tänu seadusemuudatusele 2010 a. (tuntud rahvakeeli ka kui monopolide ohjeldamise seadus), millega sätestati et kui kaugkütte võrgu omanik ei vali ise soodsaimat soojuse tootmise varianti, on ta kohustatud võtma vastu alternatiivsed konkureerivad pakkumised, see on muutnud väga oluliselt meie kaugkütte struktuuri.

4. Maagaas – teine hea näide, ka selles sektoris on vaba konkurentsi rakendamine ja võimaldamine parim variant energiajulgeoleku tagamiseks. Analoogselt eelmisega peab riik looma siin vastavad tingimused vaba konkurentsi tekkeks.

5. USA versus EL. EL on läinud palju kaugemale energiaturgude liberaliseerimisega. Üsna hästi toimib Skandinaavia – Balti elektriturg on musternäide. Kuigi USA-s ei ole elektrituru liberaliseerimine nõnda kõrgel – kodutarbija tasemel, on ka seal lähtutud vaba konkurentsi põhiprintsiibist – kolmanda osapoole vabast juurdepääsust energiavõrkudele.

6. Elektri varustuskindluse dilemma avatud turu tingimustes. Juba täna on Eestil koos teiste Balti riikidega väga tugevad ühendused Skandinaavia riikidega. Tekib küsimus kuidas tagada elektrivarustuskindlus. Kas saame loota vaid välisühendustele või tahame ka siseriiklikult elektritootmist arendada.

7. Subsiidiumid elektriturul. Peamiselt küll seotud taastuvate energiaallikate ja koostootmisega, kuid saab võtta ka varustuskindluse eesmärgi tagamiseks. Selge vastuolu kus ühelt poolt soovime, et hind kujuneks vabaturu tingimustes, teiselt poolt tõstame tarbija hinda läbi maksukoormuse. Ka on subsiidiumite probleemiks, et nende suurus ei kujune mitte turu tingimustes vaid arvutatakse ehk kujunevad administratiivselt.

Maailm muutub järjest kiiremini, ja paraku tähendab muutumine praegu ka uusi riske ning üldise määramatuse suurenemist. See aga tähendab, et peame oma kaubandusliku ja tööstusliku julgeoleku olukorda dünaamiliselt ümber hindama, tajuma muudatusi ettevaatavamalt kui kunagi varem. Kui juba pärast Doha raundi ebaõnnestumist oli selge, et WTO raames kaubanduse liberaliseerimisega niisama lihtne edasi minna ei ole, siis pärast 2008-2009 aastatel alguse saanud finantskriisi ja eriti pärast sündmusi Ukrainas on selge, et rahulike, suhteliselt vabade aegade peatsele taastumisele kaubanduses ja seetõttu ka kogu majanduses, panust teha ei maksa. Pigem tuleb hakata valmistuma eluks sellises maailmas, kus tuleb järjest enam mitmesuguste protektsionismi nähtustega aeg-ajalt kokku puutuda. Ekspordile panuse teinud Eestile on sellises maailmas navigeerimise oskus erakordse tähtsusega. Oli seda ka varem.


Finantskriis, mis oli vahetult kõige sügavam Balti riikides, sealhulgas ka Eestis, tõi ilmseks meie majanduse erakordselt suure haavatavuse välismõjudest. Mõnes mõttes kordus Eestis seesama, mis oli toimunud kümme aastat varem Kagu-Aasias.


Täna on meie probleem selles, et kuigi väliskapital, ükskõik kas krediidi ja  otseste investeeringute näol tootmisesse ja tehnoloogiatesse endiselt vajalik, peame me rohkem hakkama hoolitsema selle eest, et see väliskapital, mis siin rakendust leiab, tunneks ühelt poolt end tihedamalt meie üldise käekäiguga seotud olevat ja teiselt poolt sama turvaliselt kui oma koduski. Üheks võimaluseks sellist eesmärki saavutada on mitmekesistada investorite huvi Eestisse investeerida, pakkuda investoritele lisaks suhteliselt kvaliteetsele ja odavale tööjõule, madalatele maksudele ja lähedusele veel midagi sellist, mida mujalt niisama lihtsalt leida ei saa.

Eesti finantssektor on tugev, kuid riske ei saa alahinnata.
 

Eesti finantssüsteem on üldjoontes tugev ja lähiaja riskid, mis võiksid olukorda oluliselt halvendada, on suhteliselt tagasihoidlikud. Pankade laenuportfelli kvaliteet on paranenud ja pangandussektor on hästi kapitaliseeritud.

Küll aga ei tohiks alahinnata riske, mis võivad tuleneda Venemaaga seotud pingete eskaleerumisest. Praeguste sanktsioonide mõju Eesti majandusele on suhteliselt tagasihoidlik, kuid uute lisandumisega võivad riskid suureneda. Kuigi me prognoosime järgmiseks aastaks Eesti majanduskasvu kiirenemist, on allapoole riskid jätkuvalt suured ning nende realiseerumine võib halvendada laenukvaliteeti.

Meie finantsstabiilsusele ei tohiks see aga olulist ohtu kujutada. Mööda ei saa vaadata ka Põhjamaade kinnisvaraturu ülekuumenemisest ja sealsete kodumajapidamiste võlakoormuse kiirest kasvust. Samas võib see Eestit mõjutada pigem emotsionaalselt, kuna meie pangad rahastavad ennast peamiselt hoiuste kaudu. Eesti kinnisvaraturult tulenevad riskid finantssektorile on viimasel ajal vähenenud, kuigi kiire palgakasv ja madalad intressid hoiavad nõudlust eluaseme järele üleval.

I paneeli avatud diskussiooni keskseteks teemakäsitlusteks on "Majanduskaristusõiguse olulisemad muudatused ettevõtjate pilgu läbi" ja "Seadusemuudatusi ajendanud märgilise tähendusega menetlus- ja kohtupraktika ning pretsedendid". 


Alltoodult advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Marko Kairjak konverentsi eelsed teesid/seisukohad.

Revisjonist ettevõtja pilgu läbi  üldiselt

Karistusõiguse revisjoni ettevõtjat puudutavate muudatuste eesmärgiks ei olnud pelgalt dekriminaliseerimine, vaid pigem valdkonna läbimõeldum reguleerimine. Seda enam, et majanduskaristusõigus ega veel vähem karistusõiguse revisjon ei ole imerohi kõige halva vastu. Majanduskaristusõigus nö ettevõtja õigusena saab kohaselt oma funktsiooni täita eranditult käsikäes üldise ärikultuuri ja juba olemasolevast normistiku lahtimõtestamise olulise paranemisega.

Siiski võib öelda, et revisjoni raames väljapakutud muudatused toovad ettevõtjale selgust, täiendavat kaitset ja kergendust.

Corporate governance ja revisjon

Selgust toob juriidilise isiku vastutuses § 371, mis välistab juriidilise isiku vastutuse siis, kui rikkumine oli vältimatu: vaatamata kõigile pingutustele kohase struktuuri loomiseks panid töötajad endiselt toime süüteod. Sellised rikkumised olid vältimatud ja uue redaktsiooni kohaselt välistavad juriidilise isiku süü.

Ettevõtja õigus kaitsele pettusliku tegevus eest

Nii selgust kui ka täiendavat kaitset toob loodetavasti KarS § 209 (=kelmus) ja ka § 211 (=investeerimiskelmus) oluline täpsustamine. Olgugi, et pealtnäha kitsama sõnastusega, on koosseisu muudatuste eesmärk pigem anda selgemad pidepunktid pettasaanute avalduste alusel kriminaalmenetluste alustamise otsustamiseks, defineerides selgemalt nõuded petnud lepingupoole käitumisele.

Revisjon ja suur diskussioon: pankrotiavalduse esitamata jätmine

Kergendust ja pisut ka selgust toovad ühingu- ja pankrotisüütegude dekriminaliseerimine. Enam ei ole karistatav juhatuse liikme poolt sisuliselt iga ebaõige teabe esitamine või esitamata jätmine (KarS § 381), vaid karistusõigus sekkub eranditult siis, kui ebaõiget teavet on antud põhimõttelistes küsimustes. Lisaks on tehtud põhimõtteline samm loobuda pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamise kriminaliseerimisest (§ 380, 3851) – edaspidi on karistatav siiski kohustuste rikkumisega maksejõuetuse põhjustamine (§ 384).

Rahapesu andmebüroo juhi, Aivar Paul, II paneeli avatud diskussiooni teema teesid "Rahapesukuritegude ennetamine ja tõkestamine - FATF soovitustest Eesti ja maailma parima praktikani.
Uued FATF soovitused ja oodatav EL neljas rahapesu tõkestamise alane direktiiv. Mida see praktikas endaga eelkõge kaasa toob:
  • Riigid peavad omama riiklike rahapesu riskihinnanguid. Eestis on see käimasolev protsess ja kasutame selleks Maailmapanga metoodikat. Kiire ülevaade olukorrast.
  • Ettevõtte juhid peavad edaspidi teadma ettevõtete tegelikke kasusaajaid (beneficial owner). Kaalutakse registrites (Eestis vastavalt siis Äriregistris) kajastamise kohustuslikkust.
  • Praegu peavad kohustatud isikud pöörama kõrgendatud tähelepanu välismaa riiklike taustaga isikutele (Politically Exposed Persons ehk PEP-d). See põhimõte laieneb ka kodumaistele PEP-dele. Ehk siis lihtsamaks näiteks on see, et pangas kontot avades peab pank teadma, et kliendiks hakkab näiteks riigikogu liige (aga see valdkond on tegelikult veelgi laiem).
  • Peamine teema vast siin saab olema: Eelkuritegude ringi lisatakse maksualased kuriteod. Eestis juba see nii ka on, kuid siin saab rääkida globaalsest suundumusest, et rahapesu tõkestamise süsteemi kasutatakse oma algsest eesmärkidest tänapäeval märksa laiemalt – primaarsed eesmärgid ja sekundaarsed eesmärgid. Paralleelid ja seosed FATCAga (Foreign Account Tax Compliant Act – USA siseriiklik seadus, mis mõjutab praktiliselt kõikide riikide pankasid)

Uued trendid rahapesu tõkestamisel:

  • Transiitriik Venemaaga seonduvale ebaselge päritoluga rahale. Vana trend, kuid kardame selle hoogsat kasvu
  • Kuld ja teised väärismetallid ja seonduvad skeemid. Teemandid.

Mis asi on Bitcoin ja kuidas teda rahapesuks saab kasutada?

  • Hetkel kuumim teema. Bitcoin kui krüptovaluuta – mis see on?
  • Mis sellega kauplemisel peab teadma ja milline on vastav Eesti seaduseregulatsioon?
 

            Norman Aas

         Riigi peaprokurör
Eesti tõusis Heritage Foundation ja ajalehe Wall Street Journal 2014.a maailma majandusvabaduse edetabelis mulluselt 13. kohalt 11. kohale.
 
Riigil on määrav osa majandusvabaduse garanteerimisel, seejuures esmajoones tagades, et riigist endast lähtuvad piirangud (nt maksu- ja rahanduspoliitika) oleksid minimaalsed ning et eraomand oleks kaitstud. Suures osas peaks ülejäänud majanduse reguleerimisega hakkama saama turumajanduse nähtamatu käsi. Praktikas on aga on siiski veel mitmed valdkonnad, kus turg on vastastikku mitmete sisemiste ohtudega, mida ta ise alati lahendada ei suuda. Seejuures kasvavad need ohud koos majandusega ja selle rahvusvahelistumisega.

On selge, et riigi poolt kehtestatavad regulatsioonid ja turu kaitse peab käima kaasas majanduse arenguga. Eesti riik on seda teinud ning pöörab üha suuremat tähelepanu avaliku sektori korruptsiooni kõrval ka erasektori korruptsioonile. Kui näiteks valitsuse korruptsioonivastane strateegia „Aus riik” aastateks 2004-2007 keskendus peamiselt avaliku sektori korruptsioonile, siis strateegia aastateks 2008-2012 keskendus juba korruptsiooni vältimisele ka era- ja mittetulundussektoris.
Alates aastast 2009 on valitsuse poolt tunnistatud politsei ja prokuratuuri ühiseks prioriteediks võitlus kõigi raskemate majanduskuritegudega. Kolmas, eelmisel aastal heaks kiidetud korruptsioonivastane strateegia eeldab, et riigi võimekus erasektori korruptsiooni avastamiseks peab veelgi tõusma. Ka Riigikokku jõudnud karistusseadustiku muutmise eelnõus  on sees lausa eraldi peatükk, mis käsitleb erasektori korruptsiooni.

Siiski oleks vale arvata, et ainult riik ja läbi karistusõiguse suudaks tagada piisavalt usaldusväärse majanduskeskkonna. Veelgi olulisem on erasektori enda käitumine ja väärtushinnangud. Seetõttu tuleb võtta ette meetmed erasektori korruptsiooni- ja eetikaalase teadlikkuse suurendamiseks. Ettevõtte jaoks on oluline teadvustada erasektori korruptsiooniga seotud ohte ning püüda tuvastada võimalikke riskivaldkondi oma organisatsioonis.  

Üksnes avaliku ja erasektori koostöös on võimalik saavutada Eestis veelgi parem majanduskkeskkond.


 
 
Konverentsi I paneeli avab ettekandega "Majanduskuritegevuse kriminaal- ja karistuspoliitilised suunad" justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri
Ettekandes tehakse ülevaade alljärgnevast:
  • Millised on majanduskuritegude kriminaalpoliitilised suunad?
  • Kus oleme täna ja kuhu liigume?
  • Antakse ülevaade majanduskuritegude statistikast ja trendidest.
  • Ülevaade karistusõiguse revisjonist:
          - olulisematest muudatustest majanduskuritegude koosseisudes;
          - juriidilise isiku vastutusest.
 
 
1  2  3  4  5