blogi

Konverentsi avatud diskusioonides käsitlesid valdkondlikult tunnustatud eksperdid muu seas uusimaid ülemaailmse majanduskuritegevuse trende, fokuseerides välja sellega kaasnevaid riske ja ohufaktoreid nii era- kui avaliku sektori jaoks. Tuginedes Eesti ja rahvusvaheliste õiguskaitseorganite parimale praktikale ja töövõitudele, kaardistati valdkondlikku hetkeolukorda ja prognoositi tuleviku arenguid. Analüüsiti toimivat siseriikliku süsteemi ja hinnati selle tõhusust ning jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis. Vaagides riiklike strateegiate sidusust erasektori huvidega, otsiti osapoolte võimalusi ja motiveerivaid koostöökohti. Teemasid läbivalt teadvustati professionaalse ja vahetu rahvusvahelise koostöö olulisust ja rolli võitluses üha glabaliseeruva majanduskuritegevusega.

Diskussioon: PWC globaalne majanduskuritegevuse uuring 2011

Teet Tender, PwC Eesti Värske PwC globaalne uuring näitab, et viimase kahe aastaga on majanduskuritegevus maailmas kasvanud 13%. Enamik kuritegudest pannakse toime oma töötajate poolt ja levinuim süüdlane on ettevõtte keskastmejuht. Ülekaalukalt levinuimaks kuritegevuse liigiks on "tavaline" raha ja/või varade vargus, järgnevad raamatupidamispettus, altkäemaks ja korruptsioon ning küberkuritegevus. Majandusharudest on suurima löögi all kindlustus- ja telekommunikatsioonisektor, kõige kiiremini on pahategude arv kasvanud avalikus sektoris. Loe lisaks ka pikemat artiklit PWC majanduskuritegevuse uuringust.

Diskussioon: Eesti majanduskuritegevuse trendid ja statistika 2011

Raul Vahtra, Rahapesu andmebüroo juht Majandus ja majanduskuritegevus on pidevas muutumises. Neid mõjutavad nii kohalik turusituatsioon, maailmamajanduse olukord kui ka uued võimalused ja teenused.  Nii nagu ettevõtjadki, reageerivad muutustele majanduskurjategijad ja rahapesijad, kes otsivad pidevalt uusi võimalusi, tegevusvaldkondi ja turgusid, kus on suurem võimalus kriminaalse tulu teenimiseks ning madalam risk vahele jääda. Eesti on püüdnud luua ettevõtluse jaoks uusi võimalusi ja näitab ennast avatud majandusena. Teisalt aga tahame luua majanduskurjategijate ning kahtlaste investeeringute jaoks ebasoodsa keskkonna. Seega ongi suurim väljakutse, kuidas leida tasakaal ühelt poolt ettevõtlusvabaduse ning kaasaaegsete ettevõtlust soodustavate teenuste- ja teisalt, kurjategijate tegevust pärssivate meetmete vahel.

Lahendusi võib olla mitmeid. Preventiivne tegevus, ehk ettevõtjate teavitamine kuritegudest ja kuidas sellest hoiduda ning seda ära tunda. Riigipoolne järelevalve seaduste täitmise üle ning „fit&proper“ meetmete rakendamine teatud suurema riskiga ettevõtlussektorite suhtes. Tõhus repressiiv- ehk karistusmeetmete rakendamine. Reageerimine seadusemuudatustega. Ning kõige olulisemana riigi- ja erasektori partnerlus ehk koostöö kurjategijate tuvastamisel. Räägime nendest võimalustest parima praktika näitel ja tutvustame viimaste aastate levinumaid majanduskuritegusid – ja rahapesutrende.

Ardi Mitt, Maksu- ja Tolliamet Milles väljendub majanduskeskkonna mõju majanduskuritegevuse trendi/skeemi muutumisele? Märksõna kokkuhoid - seda nii personalikulude kui maksude pealt. Pettuseskeemid on muutunud keerulisemaks ja omavad üha sagedamini ka rahvusvahelist mõõdet. Toimunud selge nihe maksukoormuse optimeerimiselt raskemini avastatavale reaalse raha väljapetmisele. Kuna maksude deklareerimine (üle 95%) toimub e-maksuameti vahendusel, kolivad võimalikud maksupettused paratamatult internetikeskkonda. Mõningaselt raskendab see pahatahtlike kurjaMärgatav trend petuskeemides on ka e-süsteemides nõrkade kohtade/vigade otsimine, kasutades ära arvestusprotsesside automatiseeritust.tegijate identiteedi tuvastamist ja nende seotust ja tahet kuriteo toimepanemise tõendamisel.

See kõik tingib vajaduse parima koostöö järele side- ja kommunikatsiooni ning IT ettevõtetega. Suurimad maksuaugu tekitajad on jätkuvalt käibemaksupettused ja ümbrikupalk, kus tasumata maksude suurusjärk on ca 391 miljonit EUR-i. Aktsiisipettustest suurim maksukahju tekitaja on sigarettide salakaubandus, kus suurimat tulu toob jätkuvalt transiit põhjamaadesse ning Lääne-Euroopasse. Riigi võimekus majanduskuritegevuse ohjamiseks? Majanduskuritegevuse vastane kompetents on olemas, kuid selle tõhus rakendamine jääb ühelt poolt ühiskonna suhtumise ja teisalt puuduliku seadusandliku regulatsiooni taha.
Ühine tahe ja huvi ning konstruktiivne koostöö võiks olla siin võtmesõnadeks.

Diskussioon: Riiklik süsteem ja selle tulevikunägem

Norman Aas, Riigi peaprokurör Ei ole olemas tumedat allmaailma, kus kõik ebaseaduslik aset leiab. On globaliseeruv majandus ja sellest kasu lõikav kuritegevus. Ei ole enam ka suurt erinevust organiseeritud kuritegevuse ja nn organisatsioonilise kuritegevuse vahel. Just majanduskuritegude kontekstis on sageli suuremaks ohuks näiliselt legaalsed ettevõtted, kelle tegevus on seotud kuritegudega. Finantskriisi käigus langenud õiguskaitseasutuste eelarved raskendavad kurjategijatega sammu pidamist. Lahenduseks on spetsialiseerumine, prioriteetide seadmine ja koostöö, sh koostöö erasektoriga. Prioriteedid tähendavad aga ka otsust jätta midagi tegemata.

Kuid suhetes kolmandate riikidega ei ole täna loomisel instrumente, mis sunniks riike tõhusamale koostööle. Seega menetluse efektiivsemaks muutmiseks tuleb hoida olemasolevaid ja leida  uusi partnereid teiste riikide õiguskaitseasutustes ning alahinnata ei tohiks ka osalemist erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös.

1. 2001. aastal FBI poolt läbiviidud uuring näitas, et küberkuritegevuse ohvriks oli langenud 200 uuringus osalenud ettevõtet ja kahjusumma oli neis kokku 37 miljonit USD. Võib eeldada, et praeguseks hetkeks on see summa oluliselt suurem ja võrreldav narkokuritegevusest saadava kriminaalse tuluga, kui mitte suurem. Üksnes 2011. aasta jooksul sai FBI 350 000 avaldust ettevõtetelt küberkuritegevuse ohvriks langemise kohta. Uuring on välja toonud ka seda, et juunis 2011. on USA-s 73% ja maailmas 65% internetikasutajatest langenud suuremal või vähemal määral mingi kübersüüteo ohvriks. Eestis on internetikelmust arv viimastel aastatel kasvanud igal aastal ca 20%. Arvestada tuleb siinjuures, et enamik väiksemaid küberkuritegusid jääb latentseks.

Diskussioon: Kuidas hinnata avaliku  ja erasektori hetke valdkondlikku koostööd riigis?
 

Marek Helm: Võrdse ja ausa konkurentsi tagamiseks on oluline nii riigiasutuste kui ka erasektori panus ja koostöö. See võib ühelt poolt olla andmete ja teabe vahetus, kus riigiasutused saavad paremini profileerida ja oma ressursse suunata riskantsematele valdkondadele ja erasektor saab riigilt võrdlusandmeid, et paremini jälgida majanduslikke trende oma valdkonnas ning luua riigi poolt kogutud andmete baasil uusi teenuseid. MTA´l on häid näiteid koostööst mitmete erialaliitude ja katusorganisatsioonidega. Valitsuse poolt on korduvalt öeldud, et lähiaastatel riigiasutuste kulutused ei saa tõusta ja seda enam tuleb analüüsida, kuidas on võimalik meie ühiseid huve kaitsta ning teha neid ebaõiglaselt ärakasutavate petturite ja muude õigusrikkujate elu keeruliseks ja tagada samas korralikele kodanikele parem elu- ja ettevõtluskeskkond.

Kõige esmasel tasandil on oluline igaühe elementaarne hoolsuskohustus ja kodanikujulgus selle asemel, et lihtsalt silmad kinni pigistada. Järgmistel tasanditel on näiteks MTA´le suureks abiks tubakafirmade praktika, mis juba aastaid suunab natuke vahendeid õiguskaitseorganitele, et viimsed saaksid nende abil sihtotstarbeliselt parandada salatubaka vastu võitlemist. Samuti on ameti jaoks oluline pidev koostöö intellektuaalse omandi õiguste valdajatega, kelle abiga suudame tuvastada võltskaupa, mis lisaks IO õiguste rikkumisele võib olla ka potentsiaalselt ohtlik. Selliseid näiteid on veelgi.
Mitmete tugiteenuste võimalikust üleandmisest erasektorile oli mõned ajad tagasi ka meedias palju juttu. Kõiki ülesandeid ei saa riik loomulikult üle anda. Tõenäoliselt on teist paljudel meeles mitmete ehitussektori ettevõtete loobumine võidetud hangete lõpuleviimisest aga riik ei saa lubada, et seadusega pandud ülesanded jääksid, kuni uue hanke tegemise ja võitja selgitamiseni lihtsalt täitmata.
Koostöö osas peavad nii riik kui ka erasektor käituma ratsionaalselt ja otsima mõlemale poolele kasulikke lahendusi. MTA otsib selliseid võimalusi ise ja julgustab ka kõiki teisi - iga idee selliste lahenduste leidmiseks ja kasutuselevõtmiseks on teretulnud.

Tanel Meiel,  Kaitseliit Küberkaitse üksuse juht Era- ja riigisektori koostöö? Võimalik kui on ühine motivaator ning teineteise mõistmine. Vajalik eekõige lähtekohtade selgus ning ühiste eesmärkide kirjeldust. Edukuse aluseks on koostöö, see peab olema kahesuunaline- andes tuleb ka saada ning vastupidi.

Toomas Saarma, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Meie arvates on üheks riigi ja kohaliku omavalitsustega koostöö võimaluseks vara müügi korraldamine ja läbiviimine. See loob võimaluse tegeleda sellega professionaalsel tasemel ning võimaldab riigil kui ka kohalikul omavalitsustel säästa oluliselt aega ja raha ning panustada rohkem oma põhiülesannetele. Teiseks oluliseks koostöö valdkonnaks oleks kaasabi osutamine majandusalaste kuritegude uurimisel, aidates analüüsida ja tuvastada kuriteo tunnustega majandustehinguid ja nende tehiolusid.

Erik Ernits, Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit Sisejulgeolekule eraldatud vahendid on võrreldes kolme aasta taguse ajaga vähenenud. Hetkel tegeleb riik reealselt ainult arengukavades esimesteks prioriteetseks tõstetud ülesannete lahendamisega, väljapoole jäävaga tegeletakse pealiskaudselt ja kaootiliselt. Jättes osa ülesandeid faktiliselet täitmata, delegeeritakse need vaikimisi erasektorile või vabatahtlikele. Arvestada tuleb esiteks, et on hulk tegevusi, mille delegeerimine erasektorile või vabatahtlikele ei ole mõistlik ja teiseks, kui riik ootab erasektorilt mingite ülesannete sisulist täitmist, siis peab ta tagama ka tingimused ning vahendid, et täitmine praktikas võimalik oleks. Parema tulemuse saavutamiseks tuleks erasektor erinevatesse muudatusprotsessidesse võimalikult varakult kaasata.

Diskussioon: Riiklikud strateegiad ja nende sidusus erasektori huvidega

Marko Pomerants, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Kas Eesti erasektor on oma huvisid võitluses  majandus-kuritegevusega kunagi üleüldse defineerinud või seisneb konkurentsivõime  madalates maksudes ja kvalifitseeritud tööjõus? Kui traditsiooniline sotsiaalpartnerlus on läbi elamas raskeid aegu, kas siis on potentsiaali uuteks aruteluteemadeks. Maksumaksja on raha saatnud - avastatagu kuriteod. Kas strateegiad ja adekvaatne reageerimine majandus-keskkonnamuutustele  käivad käsikäes või pätid sammukese ees?

Indrek Tibar, rahapesu ekspert, TÜ doktorant

Riigi- ja erasektori partnerluse aluseks pean vastastikust usaldust. Teadaolevalt on usaldus aga raske tekkima ning selle purunemine käib seevastu hõlpsalt. Usalduse puudujäägid on ühelt poolt avaliku sektori poolse ülereguleerimise põhjuseks, aga teisalt ka viimase tagajärjeks. Ülereguleerimist, sellega seotud asjaajamise keerukust, ning maksukoormust peetakse suhteliselt üksmeelselt varimajanduse peamisteks põhjusteks. Ülereguleerimise üks osa on ka ülekriminaliseerimine. Viimase suhtes on juba asutud tegutsema. Leian, et ühiskond on nüüdseks arenenud sellevõrra, et on aeg hakata tegelema ülereguleerimise küsimusega laiemalt.

Diskussioon: Milline roll on professionaalsel ja vahetul rahvusvahelisel koostööl?   Lauri Abel, Kaitseväe Peastaap Kuidas rakendab USA sõjaväge sisejulgeoleku suurendamisel. Vaatleme põhilisi õppetunde ja väljakutseid, mida USA relvajõud pakuvad tsiviilvõimudele. Ehkki võib ju väita, et USA ja Eesti võrdlus on suhteliselt kohatu, saab rahvusvahelist praktilist kogemust kindlasti edukalt ka Eestis kriisireguleerimisel ja katastroofide ohjamisel kasutada. Peale 11. septembrit 2001 on selgelt päevakorral, et julgeolek on üks ja jagamatu, mis hõmab endas stabiliseerumismeetmeid välismissioonidel (Iraak, Afganistaan) kui julgeoleku tagamist siseriiklikult (katastroofide likvideerimine, Mehhiko piiril julgeoleku tagamine, võitlus raske- ja organiseeritud kuritegevusega jne). Kogu tegevus käib julgeoleku kontseptsiooni alusel, keskasutuste töörühmade kaudu, alludes otse presidendile. 2005. aasta augustis tabas Ameerika Ühendriike orkaan Katrina, mille tagajärgede likvideerimine oli üks suurimaid tsiviil-militaarkoostöö operatsioone USA ajaloos, mis on Ameerika Ühendriikide pinnal toimunud. Toome praktilisi näiteid missiooni kogemustest.

Peeter Palo, Europol (Euroopa Kriminaalpolitseiamet) Juba mõnda aega oleme ajastus milles kuritegevus, kaasarvatud majanduskuritegevus ei tunne piire ega rahvusi, mistõttu ainuüksi riigi tasandil sellega tegeledes ei jõua kaugele. Rahvusvaheliste organisatsioonide, kelle ülesandeks on pandud on piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine, edukus sõltub suurel määral erinevate institutsioonide koostööst ja nende teadlikkusest, millist informatsiooni kuhu, kuidas ja mille jaoks edastatakse. Mitmete kuriteoliikide puhul, seda eriti erinevat majandusalaste kuritegude puhul, ei ole õiguskaitseorganitel tänapäeval võimalik saavutada edu ilma erasektorit kaasamata, vajalikku kompetentsust on kiiresti muutuvas maailmas lihtsalt võimatu vajalikul tasemel säilitada. Me oleme seda endale selgelt teadvustanud ning seetõttu on Europol asunud teele, mille üheks oluliseks sihiks on luua stabiilne erasektori koostööpartnerite võrgustik ning kaasata ka tööstusettevõtted võitlusesse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Sellisest koostööst lõikavad kasu kõik osapooled ning kogu ühiskond tervikuna

NB! Ootame kõikidelt osalejatelt juba registreerimise käigus teemakohaseid küsimusi, millele leitakse konverentsi vestlusringides ekspertide kaasabil vastuseid.
 

Tänapäeva Eesti ja Lääne professiooni omistamise käsitluse taga nähakse ennekõike ametit, kuhu saab selle täitmiseks teadusepõhiste teadmiste ja oskustega ja millel on eetikanormistik, mis selekteerib ametisse sobivad ja sobimatud. Selle ameti kandjad on professionaalid ja sellise ameti omistamist tõendab ametlik diplom või kutsetunnistus. Antud käsitluses vaadeldakse professionaalidena näiteks kirikuõpetajaid, armeeohvitsere, arhitekte, arste, kohtunikke, advokaate, notareid jne (Parve 2004, 21).
Olulist rolli nähakse veel ka ühiskondlikul tunnustusel. Tänu just professioonile omaste erialaste teadmiste ja oskuste läbi, mida ühiskond tunnustab ja aktsepteerib. Tänu sõltumatule ja iseseisvale tegutsemisele on professioonil aja jooksul välja kujunenud oma käitumiskultuur, mis sisaldab ka eetilisi tõekspidamisi sellest, kuidas toimida antud professiooni esindajana töötades. Sageli on professioonid keskendunud teiste inimeste või laiemalt avalikkuse teenimisele (Aavik, et al. 2007, 19-20) 
Bayles rõhutab endapoolses professiooni käsitluses kolme peamist professiooni põhitunnust. Esimeseks on professioonilt nõutav laiaulatuslik väljaõpe (koolitus), mis seostub spetsiifiliste praktiliste oskuste omandamisega, mida paljudel tavakodanikel ei ole. Teiseks peaks väljaõpe sisaldama olulist intellektuaalset osa. Kolmanda olulisema tunnusena toob ta välja võime olulises ulatuses ühiskonnale vajalikku teenust osutada (Bayles 1981 viidatud Callahan, 1988, 26).
Michael Davis´i käsitlus aitab meil kõiki eelnevate autorite poolseid seisukohti professioonile esitatavate tunnuste osas ülevaatlikult kokku võtta:
• tööl on ühiskondlik vajadus ja avalikkuse teenimise klausel;
• eeldatakse spetsiaalseid teadmisi ja oskusi;
• kõrghariduse olemasolu ja vajaliku koolituse läbitegemist;
• nähakse ette autonoomiat ja valikuvabadust;
• enese regulatsiooni ja organiseerumist;
• eetiliste normide olemasolu.
Rääkides ajaloolisest aspektist lähtuvalt erinevate professioonide moraalsest kohustusest ühiskonna ees, siis niikaua kui kaua on eksisteerinud inimühiskond, on sotsiaalne elukorraldus ja selle koordineerimine vajanud erinevate professioonide tööle sarnaste, muidugi ajas ja ruumis ülekantud tähenduses, funktsioonide olemasolu ja nende täitmist (Kleinig 1996, 22-24).

Kannatanuabi portaali ekspertide tänuväärset tööd, tingib paljuski hetke ühiskondlik ja majanduslik olukord ning inimeste sotsiaalsed vajadused. Paratamatult kaasneb selle tööga ka avalikkuse teenimise klausel.
Viimastel aastakümnetel on tähtsustunud kodanikuühiskonna ja indiviidiga seonduvate sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste olulisus. Oma ala eksperdid on koondunud ühendustesse ja institutsioonidesse, kes tegutsevad vastavalt seadustele ja õigusnormidele. Ent oma olemuselt on nad ka ise osa kodanikuühiskonnast, edendades kodanike omavahelisi suhteid ja sotsiaalse kooselu norme. Üha enam on hakatud ekspertides nägema mitte ainult professiooni esindajat, vaid ka kodanikku ja inimest. Ekspertide ja teiste kodanike ühine väärtusalus on see usalduskapital, mis annab igale eksperdile teadmise oma töö õigustatusest.

Tervitame Sind portaali blogipostituste lehel!

Oleme veendunud, et vastastikku teineteisega suheldes – teadmisi ja kogemusi vahetades, suudame muuta meid ümbritseva majanduskeskkonda paremaks ja turvalisemaks!

Blogis avaldame meie tegevuste ja korraldatavate ürituste kohta portaali ekspertide ja koostööpartnerite poolt loodud sisu. Läbi blogi kommentaariumi ootame lugejaskonnalt aktiivset kaasamõtlemist ning avatud ja asjalikku suhtlemist.

Üheskoos õiglase ja turvalise majanduskeskkonna heaks!

Kannatanuabi.ee meeskond