Artiklid

Kui avasite selle infokirja, kas Teil käis korraks peast läbi mõte, et äkki seda ei saatnudki Swedbank? Ärge muretsege, see on tõesti panga saadetud kiri. Kuidas aga õigel ja valel vahet teha, et end kurjade kavatsuste eest kaitsta?

Sisenedes oranzh-musta “WiFi” kleebisega tähistatud kohvikusse leiab tavaliselt üsna mitu inimest sülearvutitega oma igapäevaseid toimetusi tegemas. Eesti arvutikasutajad võtavad tasuta paroolita WiFi-t avalikes kohtades kui iseenesestmõistetavat lisa enda kohvitassi kõrvale. Tavaliselt aga ei teata, et parooliga kaitsmata WiFit kasutades on kohvikukülastajal võimalus saada rohkem või vähem pahatahtlike rünnakute ohvriks, mis halvemal juhul võivad lõppeda sotsiaalvõrgustike või e-posti kontode üle võtmisega.  

Lauri on teeninud kaitseväes alates 1990-ndate algusest ning õpetanud ja juhtinud inimesi alates ajateenijatest kuni profisõduriteni. Viimased 2 ja pool aastat on Lauri teeninud Kaitseministeeriumis ning tegelenud muu hulgas ka tihedalt Eesti riigi sisejulgeoleku küsimustega. Eelkõige küsimustega, kuidas teha kõige paremini koostööd, selleks et parandada julgeolekut riigis. Alustades oma mõtete kirjapanekut tekkis mul küsimus, mis on turvalisus ning internetis natuke ringi uurides leidsin Riigi Teatajast enda jaoks sobivaima käsitluse turvalisusele. Turvalisus on paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda, suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Paljude kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega (Eesti Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015).   

Eesti politsei otsib aastas umbes 130 kuni 140 kadunud inimest, kellest enamik ka leitakse. Neid, kelle saatus jääbki teadmata, lisandub iga aastaga üle Eesti pea paarikümne jagu.  

Massimeedia mõju inimeste arvamusele politseitööst on raske alahinnata, sest meedia on loonud oma arusaama nii kuritegevusest kui ka sellega võitlemisest. Seda eelkõige erinevate seriaalide ja filmide näol, mida telekanalitest igal õhtul näha võib.   Järgneva arvamuse eesmärk ei ole keskenduda üksikjuhtumitele, vaid rääkida antud temaatikast natuke laiemalt.

Majanduskasvu aastatel oli laitmatult toimiv sisekontrollikeskkond paljude ettevõtjate jaoks väheoluline ning ka masu järgselt kulus esialgu üldjuhul kogu energia ellujäämise kindlustamiseks. Seevastu tänases, veidi stabiliseerunud keskkonnas, on ettevõtete juhtidel taas rohkem aega ja võimalust enesesse ja ümberringi vaadata ning tõdeda, et kujunenud turusituatsioon sisaldab mitmeid elemente, mis suurendavad pettuse riske.   Näiteks võib välismaiste kontsernide surve kohalike tütarettevõtete juhtkondadele käibenumbrite kasvatamiseks ja/või kulude kokkuhoiuks viia finantsinfo moonutamisteni. Teisalt on ka paljud töötajad ebakindlad tuleviku suhtes (võimalik töökoha kaotamine, palga ja/või hüviste vähenemine), mis võib põhjustada lojaalsuse kahanemist ja suurendada kiusatust tööandja vara „ümberjaotamiseks“. Samal ajal on mitmed firmad vähendanud oma sisekontrolli ressursse, mis kindlasti ei suurenda pettuste avastamise võimekust.